Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on eurosaadiku Yana Toomi mõttel arvestada kooli talvevaheaja määramisel ka õigeusklike Eesti elanike jõulupüha, iva sees, kuid seda teemat ei peaks reguleerima minister vaid iga kooli juht ise.
"Küll aga võiks see [Toomi idee] olla pigem lahendusi otsiv ja pakkuv, mitte vastandav. Meil on Eesti kultuuriruumis vaja hakkama ja läbi saada erinevate religioonidega, ja läbi pika ajaloo olemegi saanud. Poleks vaja ka nüüd teravusi otsida. Niigi on igasugune rahvuste ja religiooni temaatika ülitundlik," ütles Agur Delfile.
Mis puudutab koolivaheaja arvestamist ja kohandamist erinevate relligioonide pühadega, siis seda ei peaks Aguri arvates reguleerima minister.
"On ju veel teisi erinevaid rahva- ja usundikultuuri tähtpäevi ning ta ei suudaks niikuinii kõiki erisusi arvesse võtta. Nii võikski kooliskäimisest üks järjestikune püha välja kujuneda. Küll aga on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kooli direktoril hoolekogu nõusolekul võimalus esitada koolipidajale ettepanek koolivaheaegade muutmiseks ning seda võimalust võivadki koolijuhid kasutada," rääkis Agur.
Iga koolijuht teab või vähemalt tajub Aguri sõnul kõige paremini, milline on tema koolis õppivate laste ja perede tõenäoline osakaal ühte või teise usundi- või kultuuriruumi kuulumisel.
"Sellest lähtuvalt saabki koolijuht muuta oma kooli koolivaheaegu nii nagu vaja. Ja kuna hoolekogu peab sellise otsuse kinnitama, siis pole ka hirmu, et hoolekogu liikmed ei teaks või tajuks, kes nende koolis õpivad ning millised pered on seotud millega," lisas Agur.
Koolijuht leiab ka, et kui üldse ministril selles küsimuses midagi teha, siis tõepoolest ta võiks koolijuhtidele meenutada, et neil on sellised õigused - vastavalt oma kogukonna eripäradele, muuta ka näiteks koolivaheaegu, kui see peaks olema vajalik ja õigustatud.
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom saatis Eesti haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile kirja, milles pöörab ministri tähelepanu asjaolule, et paljud Eesti elanikud ja kodanikuühendused ei ole rahul, et kooli jõuluvaheaeg hõlmab vaid luterliku kiriku peetavaid jõulupühi ning ignoreerib õigeusklike Eesti elanike jõulupüha, mida tähistatakse Julianuse kalendri järgi 7. jaanuaril.
Toom toob oma kirjas esile selle, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel ületas Eestis õigeusklike üldarv (176773) märkimisväärselt luterlastest usklike hulka (108513).
Eesti Vabariigis kehtestab koolivaheajad haridus- ja teadusminister. Vastavalt ministri määrusele kestab 2014./2015. õppeaasta jõuluvaheaeg kuni 4. jaanuarini, mis tähendab seda, et ka sel korral on õigeusklike jõulupüha 7. jaanuar 2015 tavaline õppepäev. Samas sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõik 7, et kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.
„Austatud härra minister, pöördun Teie poole palvega aktiivselt informeerida koole võimalusest koolivaheaegu ümber paigutada, arvestades muuhulgas kogukonna religioosseid, kultuurilisi ja muid õpilaste enamuse eripärasusi. Usun, et selline tegevus aitaks leevendada meie ühiskonnas suure grupi, pean silmas õigeusklikke perekondi, muret ja tõrjutuse tunnet, kui – riigikiriku puudumisel – arvestatakse nende laste jõuluvaheaega üksnes luterliku kiriku jõulupühade järgi, jättes tähelepanuta kaks nädalat hiljem tähistatavad õigeusu jõulud,“ kirjutab Toom.