Teisipäeval, 7. juulil võttis Euroopa Parlament 511 poolthäälega vastu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi. Euroopa Parlamendi saadiku Jana Toomi sõnul tähendab see sisuliselt õigluse taastamist: kui meie inimesed töötavad mõnes teises ELi liikmesriigis, peab neil olema õigus oma sotsiaalsete õiguste kaitsele ja toetustele. Nüüd see õigus saab neil olema.
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil eelmisel päeval, esmaspäeval, 6. juulil. Jana Toom, kes osales töös direktiivi üle Renew Europe fraktsiooni variraportöörina, ütles:
„Võimalus minna ja töötada mis tahes teises liikmesriigis on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Kui töötajad kasutavad oma liikumisvabadust, peab neil olema õigus sotsiaalsete õiguste kaitsele. Kui nad panustavad riiki, kus nad töötavad, peaks neil olema õigus hüvitistele ka pärast töötamise lõpetamist. Nii lihtne see ongi. Kuid selle elementaarse põhimõtte sissekirjutamine seadusesse võttis pea kümme aastat. Aruteludega jäädi pooleli aastal 2017, kui Eesti oli eesistuja Euroopa Liidu Nõukogus. Siinkohal ma pean tänama, nagu ka teised, Küprose eesistumist. Nad tegid märkimisväärset tööd, et saavutada enamus nõukogus. Ja mõistagi raportööri ja variraportööre – ega ei juhtu liiga tihti, et me kõik vaatame täpselt ühes suunas. Igatahes peale homset hääletust me lõpetame olukorra, kus meie inimesed töötavad välismaal, panustavad teiste liikmesriikide õitsengusse, aga kaotades töö, siis kolme kuu pärast leiavad ennast Eesti Töötukassa ukse taga, sest nendele ei laiene samasugune sotsiaalkaitse nagu kohalikele. Siinkohal peaks ütlema parem hilja kui mitte kunagi, aga nii see ei ole. Venitamine seal, kus tegemist on selge ebaõiglusega, ei tee meile au. Palun vältige seda tulevikus.”
Aprillis arutati direktiivi eelnõu Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu vahelistel kolmepoolsetel läbirääkimistel. Nendes läbirääkimistes osalenud Jana Toom selgitas direktiivi vajalikkust: „Lihtne ja aktuaalne näide: kui Eesti inimene töötab mõnda aega Soomes, peab tal olema õigus Soome töötushüvitisele, mis on oluliselt kõrgem kui Eesti oma. Ja need hüvitised on alles algus. Erinevates ELi riikides tekivad probleemid haigushüvitiste, emadus- ja isadushüvitiste, pensionide, töötushüvitiste, töövõimetushüvitiste, tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitiste, töötaja surma korral makstavate hüvitiste jms osas. Olukorrad erinevates riikides on erinevad, küsimusi on palju ja probleeme on samapalju.“
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiiv lahendab lõpuks need probleemid.
Foto: Laurie DIEFFEMBACQ / European Parliament