Jana Toom. Poliitik, kes ei karda

04/06/2024

„Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt“ – Inimõiguste ülddeklaratsioon

Minu nimi on Jana Toom. Olen Euroopa Parlamendi liige. Minu kreedot võib kirjeldada inimõiguste ülddeklaratsiooni sõnadega: “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt” ning tsitaadiga põhiseadusest: Eesti peab olema “rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele”. Viin oma tõekspidamisi ellu nii jõuliselt kui võimalik, hoolimata sellest, mida keegi minu kohta ütleb, nagu te kindlasti teate.

Kõiki lahinguid ei saa võita. Ma pole superman. Kuid selle maailma vägevaid takka kiita ning vahetada põhimõtteid ja erakondi sooja koha nimel ma ei kavatse. Kui sa kukud, pead üles tõusma. Kui oled kaotanud, analüüsi põhjuseid ja leia teine viis tulemuse saavutamiseks.

Peamine on see, et olen diskrimineerimise vastu. Igasuguse diskrimineerimise vastu. See on minu töö alus. Ja ma jätkan seda ka edaspidi, kui te 9. juunil Euroopa Parlamendi valimistel minu poolt hääletate.

Mille eest olen seisnud ja seisan ka edaspidi Euroopa Parlamendis?

Sotsiaalse õigluse eest. Kättesaadav tervishoid. Kättesaadav kvaliteetne haridus. Õigus taskukohasele eluasemele. Õigus inimväärsele vanadushooldusele ja kaitsele vaesuse eest. Võrdsed võimalused ebavõrdsete lähtepunktide juures. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus, sealhulgas palga osas. Tugevad ametiühingud, mida riik toetab, ja kõigi töötajate austamine. Kõik see on osa Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja Eesti on kohustatud neid põhimõtteid ellu viima.

Sotsiaalselt orienteeritud majanduse eest. Ettevõtlusvabadus, väike- ja keskettevõtluse toetamine, monopolivastasus, terve konkurents, inimesekeskne majandus. 

Mõistliku arengu eest. Ei saa matta uusi reaalsusi, nagu sotsiaalvõrgustikud ja tehisintellekt, bürokraatlike eeskirjade kuhja alla. Kuid ei tohiks ka vedurist ette joosta, arvestamata, kuidas uuenduste piiramatu kasutuselevõtmine välja kukub.

Selle eest, et Euroopa algatused oleksid realistlikud ja sotsiaalsed - ja et need ei lööks vaeseid inimesi ja nõrku majandusi haamriga. Ma pooldan ratsionaalset lähenemist ja olen veendunud, et poliitilised ambitsioonid ilma majandusliku aluseta on kahjulik rumalus. 

Inimõiguste eest ja igasuguse diskrimineerimise vastu. Jah, mitmete probleemide lahendus ei sõltu otseselt EList. Kuid 2014. aastal, kui ma alustasin, oli see sotsiaalprobleemidega samamoodi, Brüssel ei tegelenud nendega. Loetud aastatega on kõik muutunud. Veendusime, et Euroopa Parlamendi poliitiline surve tasub varem või hiljem ära. Peaasi – ei tohi käsi rüppe lasta. 

Minu töö

Aastatel 2019-2024 olin raportöör 23 raportis, mida parlament on juba vastu võtnud. See on meie põhitöö: raportitest kasvavad välja direktiivid, mis muudavad ELi elu. Olen ainus Eesti parlamendiliige, kes töötab neljas komisjonis: kodanikuõiguste, regionaalarengu, õigusküsimuste ja petitsioonide komisjonis. Muuhulgas minu raportid on sillutanud teed olulistele direktiividele, näiteks Euroopa miinimumpalga või perevägivalla vastu võitlemise kohta.

Ma ei kuulu nende hulka, kes pärast Euroopa Parlamenti valimist esineb Eestis ainult rääkiva peana meedias. Endise ajakirjanikuna tean, et inimestega ei tohi kontakti kaotada. Ja töötan mitte ainult Brüsselis ja Strasbourgis.

2014. aastal avasin Tallinnas büroo, mille ülesanne on aidata inimesi. Pöördumistest sündisid päringud, mis aitasid probleeme mõista ja lahendada. Koostasime mitmeid seaduseelnõusid, millest mõned võeti Riigikogus vastu. Alates 2015. aasta jaanuarist on minu büroo tasuta õigusnõustamisega aidanud 3328 inimest ja avaldanud sadu vastuseid teie küsimustele (vt yanatoom.ee).

Ükski mu Eesti kolleegidest ei tee sellist tööd ja isegi mu oponendid tunnistavad, et ma ei karda seista nende eest, keda koheldakse ebaõiglaselt. Euroopa Parlamendis on mul selleks kogemus ja võimalused. Kui soovite, et teeksin seda ka edaspidi, ja usaldate mind, siis palun toetage mind. Tänan!