Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Parlament heaks 2011. aasta inimkaubanduse vastase direktiivi muudatused. Projekti variraportööri EP liikme Yana Toomi sõnul arvestab uus tekst nii muutunud rahvusvahelise olukorra kui ka tehnoloogia arenguga.
Ametliku hinnangu kohaselt langeb EL-is igal aastal inimkaubanduse ohvriks üle 7000 inimese, kuid tegelik ohvrite arv on tõenäoliselt palju suurem, ütles Toom. Suurem osa ohvritest on naised ja tüdrukud, kuid kasvab ka meessoost ohvrite arv. Viimastel aastatel on muutunud ärakasutamise vormid ja intensiivistunud on inimkaubanduse online-aspekt. Värbamine, kontroll, transportimine, ekspluateerimine ja ka kasumi ülekandmine toimub üha enam interneti kaudu.
Direktiivi muudatused puudutavad muu hulgas seda, et inimkaubanduse vormideks tunnistatakse sundabielu, ebaseaduslikku lapsendamist, asendusemadust reproduktiivse ekspluateerimise eesmärgil, laste ärakasutamist internaatkoolides ja kinnistes asutustes ning laste värbamist kuritegudes osalemiseks.
Uuendatud direktiiv näeb ette inimkaubanduse valdkonnas kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud isikute karmimad sanktsioonid, kaasa arvatud õiguse saada riiklikke soodustusi, abi või toetusi ära võtmine; kuriteo toimepanemiseks kasutatud asutuste ajutine või alaline sulgemine; riiklikes lepingutes osalemise välistamine; inimkaubanduse kuriteo toimepanemisele eelnenud 12 kuu jooksul antud riikliku hüvitise, abi või toetuste osa või täielik tagastamine.
„Kahjuks ei pea ka Eestis näiteid kaugelt otsima – me kõik loeme aeg-ajalt uudiseid illegaalsetest ehitustöölistest, keda peteti palgaga. Täpselt see lugu,“ rõhutas Toom. Tema sõnul muudab illegaalses tegevuses osalemine inimesed haavatavaks hoolimatute tööandjate ees, mistõttu sisaldab direktiiv täiendavaid tagatisi inimkaubanduse ohvrite mittetagasisaatmise põhimõtte järgimiseks ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute abistamiseks.
Lisaks peavad EL-i liikmesriigid kriminaliseerima inimkaubanduse ohvritelt saadud teenuste kasutamise, kui klient teadis või tal oli põhjust teada, et ta ostis teenust inimkaubanduse ohvrilt. See direktiivi säte puudutab eelkõige prostitutsiooni. Kriminaalvastutus ootab ka inimkaubanduse ohvrite arvelt kasumit saavate ettevõtete omanikke.
Toom tõstis esile direktiivi sätet, mis kutsub liikmesriike üles vastavalt kahele kodakondsusetuse konventsioonile arvestama inimkaubanduse ohvriteks langenud kodakondsuseta isikute erivajadustega. „See ei puuduta ainult meie mittekodanikke, kuigi nad on teiste EL-i riikide tööturul kõige haavatavamad. Räägime kiiresti kasvavast kodakondsuseta inimeste arvust Euroopas tervikuna - need on dokumentideta migrandid ja pagulased, kelle dokumentide kehtivus on lõppenud ja uusi pole võimalik hankida,“ täpsustas Yana Toom.