Europarlamendi liige Yana Toom (Keskerakond/Renew Europe) andis 6. juunil Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjoni esimehele Dolors Montserratile üle petitsiooni Venemaa kodanike Eestisse sissesõidukeelu kohta.
Lisaks petitsiooni toetanud inimeste allkirjadele on lisatud 28 lugu konkreetsetest peredest, kes sattusid viisakeelu alla.
„Meie ülesanne on näidata Brüsselis, et Eesti valitsuse väljakuulutatud humanitaarerandid tegelikult ei tööta ja sellise „sanktsioonipoliitika“ ohvriteks langevad tihtilugu meie oma kaasmaalased,“ märkis Yana Toom. „Ja kui Euroopa Komisjon tõepoolest „valvab EL-i toimimise lepingute üle“, siis on ta kohustatud ka selles situatsioonis selgusele jõudma.“
„Toetasin petitsioonialgatust, kuna pean seda Euroopa jaoks väga oluliseks ja vajalikuks – et Euroopa Parlament ja võimalusel ka Euroopa Komisjon saaksid teada Eestis väljakujunenud viisapraktikast nende venemaalaste suhtes, kes on alaliselt Eestis elavate inimeste lähisugulased,“ kommenteeris Roman Solovjov Tallinnast. „Minu isiklik lugu kestab alates 2022. aastast, kui mu venelannast naisele esialgu ei antud viisat ja nüüd venitatakse Eesti elamisloa andmisega, et mehega elama asuda. Soovin, et Euroopa põhistruktuurid astuksid samme selle vastu, et EL-i riik eirab selliseid Euroopa põhiväärtusi nagu perekonna taasühinemise ja lähisugulastega kontakteerumise õigus.“
Yana Toomi sõnul kinnitas Petitsioonikomisjoni esimees Dolors Montserrat, et on olukorrast kuulnud: „Ta oletas, et me tahame petitsiooni kiiremas korras läbivaatamist. Nii see on - nii massilise õiguste rikkumise olukorras ei saa oodata, seda enam, et petitsiooni arutamine, järelepärimised Euroopa Komisjonile ning kirjavahetus valitsusega võtavad samuti aega.“
Petitsiooni esitati nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Pärast selle menetlusse võtmist saavad soovijad anda elektroonilise allkirja. Sellisest võimalusest teatatakse hiljem, kui see avaneb.
Foto: Yana Toomi arhiiv