Ukraina kaja: põgenike küsimused ja mitte ainult

16/05/2022

Viimastel nädalatel on tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos täheldatud rohkesti pöördumisi, mis on tingitud sõjategevusest Ukrainas.    

Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja. 

Kui mu sugulastel Zaporižžjast õnnestub jõuda näiteks alguses Poola, et sõita hiljem Eestisse, siis mida peavad nad tegema: end registreerima, pöörduma kuhugi?

Kui nad tahavad jääda pidama Poola, siis järelikult peavad nad end registreerima seal. Kui aga kavatsevad sealt kohe Eestisse suunduda, tuleb Poolas otsida võimalusi sõita või lennata meie riiki ning siis juba pöörduda Tallinna põgenikekeskusse aadressil Niine 2. Seal antakse kogu vajalikku abi ja selgitatakse, kuidas edasi elada.   

Mu vend elab Donetski rahvavabariigis. Seal käivad lahingud ja ma tahan, et ta sõidaks Eestisse. Kui tuli aeg saada pass, siis Ukraina oma seal ei olnud enam võimalik saada. Seepärast on tal Venemaa pass. Eesti viisa antakse ainult isa, ema või abikaasa juurde sõiduks. Mille alusel võiks vend jääda minu juurde Eestisse?  

Ajutise kaitse alusel. See antakse inimestele, kes on saabunud territooriumilt, kus käib aktiivne sõjategevus.

Eestisse jõudmiseks on teie vennal kaks teed:

- sõita Euroopa Liidu piirile ja teatada kohe, et ta soovib taotleda ajutist kaitset Eestis, kus elab tema õde;

- siseneda Eestisse Venemaa kaudu, teatades piiril, et soovib saada ajutist kaitset Eesti Vabariigis. Tuleb aga arvesse võtta seda, et niisugusel juhul võivad Eesti piirivalvurid pidada teda lihtsalt Vene Föderatsioonist saabuvaks turistiks. Ajutise kaitse taotlemisel peab ta tõestama, et Venemaal viibis ta kui transiitreisija ja tema eesmärk on jõuda just meie riiki.       

Ukrainlanna sai Eestis ajutise kaitse. Mis on selle staatusega seotud? Kas ta näiteks võib sõita teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja takistamatult Ukrainasse tagasi pöörduda kui sõda lõpeb?

Ajutise kaitse staatus tähendab Eestis, et inimene saab siin ajutise elamisloa. See tähendab, et tema õigused ja võimalused ei ole millegagi piiraud ega erine nende omadest, kes elavad Eestis „tavalise“ ajutise elamisloaga.

Euroopa Liidus reisida võib vabalt, aga ajutist kaitset mõnes teises EL-i riigis ei saa. Kui inimene soovib töötada või õppida väljaspool Eestit, siis vastavas riigis, kus tal on töö või õpingud, tuleb taotleda uut elamisluba – tööks ja õppimiseks. Seepärast, et Eesti elamisluba, mis on saadud ajutise kaitse alusel, ei eelda töötamist või õppimist Eesti piiridest väljaspool.

Kui olukord Ukrainas normaliseerub ja inimene tahab sinna tagasi pöörduda, siis ajutine kaitse lõpetatakse. On vaja ainult  kirjutada avaldus Eesti ajutise elamisloa tühistamiseks.   

Eesti keeldus mulle ajutist kaitset andmast. Kas ma saan seda taotleda teises Euroopa Liidu riigis?

Saate, kuid seoses sellega, et Eestis lükati teie esmane taotlus tagasi, mõni teine Euroopa Liidu maa selle vaevalt rahuldab. Šansse praktiliselt ei ole.   

Mul on Ukraina kodakondsus ja ajutine kaitse Eestis. Leidsin erialase töö Saksamaal. Kuidas ma saaksin sinna sõita nii, et ei jääks mingeid kohustusi Eesti ees?

Kõigepealt tuleb vormistada Saksamaal elamisluba töötamiseks. Seejärel esitada meie politsei- ja piirivalveametile avaldus, et seal teie ajutise kaitse staatus lõpetataks. Peate märkima ka koha, kuhu ümber asute. Sellest hetkest ei ole teil enam Eesti ees mingeid kohustusi.

Meie, Vene Föderatsiooni kodanikud, viibime Eestis Schengeni viisaga. Tahaksime leida tööd ja jääda siia. Kas meil on võimalik saada põgenikustaatus? Või on mõni muu võimalus, et Venemaale mitte tagasi pöörduda?

On vaja eristada põgeniku- ja ajutise kaitse staatust. Tahaksin kohe öelda, et lihtsalt selle piirkonna praeguse pingelise olukorra tõttu keegi Eestis automaatselt midagi ei anna.

Venemaa suhtes on kehtestatud sanktsioonid, mille kohaselt Eesti ei väljasta venemaalastele viisasid töötamiseks. Isegi siis, kuid seda taotleb tööandja.

Mis puutub ajutisse kaitsesse, siis võib teie jutu alusel järeldada, et ei ole alust teile seda anda, kuna Vene Föderatsiooni territooriumil lahingutegevust ei toimu ning seal pole ka mingeid looduskatastroofe, mille tõttu ei saaks te sinna tagasi pöörduda.

Põgenikustaatus ei olene kodakondsusest. Niisuguse staatuse võib saada mis tahes riigi kodanik, kui ta tõestab, et alalisel elukohamaal ähvardab teda tagakiusamine riigiorganite poolt. Teie niisuguseid asjaolusid ei maininud. Järelikult põgenikustaatuse saamisele te loota ei saa.

Teie ainsaks enam-vähem reaalseks variandiks jääb praegu tööviisa. Kuni te Eestis viibite, leidke tööandja. Tema vormistab teile lühiajalise töö, pärast mida võite taotleda D-viisat (nn tööviisat), mis annab õiguse viibida Eestis järjest 365 päeva. Aasta möödudes, kui olukord ei muutu, tuleb teil Eestist ära sõita.

Ma olen Vene Föderatsiooni kodanik. Mu firma on tegutsenud Eestis juba mitu aastat, maksan siin makse. Siin viibin Schengeni viisa alusel. Nüüd taotlesin ma D-viisat, kuid minu taotlust ei rahuldatud. Nähtavasti Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kuidas ma ikkagi võiksin selle viisa saada?

Meie välisuse 9. aprilli määruses on öeldud, et inimesed, kellel on kehtiv Schengeni viisa olemas võivad saada D-viisa. Teile öeldi ära. Kuigi viisa andmisest keeldumist ei põhjendata, on teil õigus otsus edasi kaevata, esitades avalduse selle muutmiseks. Kui keeldumisotsus tegi politsei- ja piirivalveamet, siis avalduse otsuse muutumiseks peate esitama sinna. Edasine tegutsemine oleneb ameti vastusest.

Tööandja kutsus mind Kesk-Aasiast tööle Eestisse ja mulle vormistati elamisluba töötamise alusel. Tahan nüüd töötada iseseisvalt ja osta tööandjalt välja müügipaviljoni. Tööandja aga keeldub mind vabastamast ja ähvardab üldse riigist välja ajada. Ütleb, et Ukraina sündmuste taustal on seda lihtne teha. Soovitage, kuidas ma saaksin Eestisse jääda ja edasi töötada.

Võite minna teise tööandja juurde, kes samuti vormistab teile elamisloa. Tööandja vahetamine ei too kaasa seda, et peaksite Eestist lahkuma.

Kui teil õnnestub müügipaviljon välja osta, võite registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada firma, mis on selle paviljoni omanikuks. See firma võtab teid tööle 1500-eurosse brutopalgaga ning teatud tingimuste täitmise korral saate selle firma nimel taotleda ajutist elamisluba töötamiseks.

Käesoleva hooaja viimane registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub 23. mail, nagu alati kell 9-12 telefonil 6720311.  

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Marco Verch / ccnull.de (CC BY 2.0 DE)