Tülikorter: kuidas leida lahendust

03/05/2022

Korteriprobleem on inimesi rikkunud läbi aegade. Tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos aitavad leida väljapääsu olukordadest, mis näivad väljapääsmatutena.

Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

1990. aastate lõpus ostsin korteri. Maksin selle eest sularahas notari juures, kuid kirjutasin korteri ema nimele. Kõik need aastad elasin oma mehe juures, kuid hiljuti sain teada, et ema kavatseb müüa sellesama korteri minu tütrele. Kas on mul kuidagi võimalik tagasi saada kinnisvara või selle eest makstud raha?

Kui te ei sõlminud emaga laenulepingut (selle kohta, et laenasite talle raha korteri ostmiseks), siis omandiõigust korterile ega selle soetamiseks kulutatud raha te ei saa.

Praegu näeb pilt välja järgmine: kuna mingit märget raha üleandmise kohta kusagil ei ole, siis olete raha korteri eest andnud tasuta ning tõestada vastupidist ainuüksi teie sõnadele toetudes ei saa. Võib proovida pidada emaga läbirääkimisi ja veenda teda müüma korter teile, aga mitte lapselapsele. 

2008. aastast alates kuulub kaks kolmandikku korterist minu emale, üks kolmandik tema välismaal elavale õele. Tegelikult aga elan selles korteris mina. Tädi oma korteriosa teenindamisest kuidagi osa ei võta. Hiljuti müüs ema oma osa mulle. Kuidas ma saaksin kõige paremini tädiga kokku leppida, et ta hüvitaks mulle oma korteriosa kulud 14 aasta eest? 

Saan asjast nii aru, et tädile ei ole keegi kirjalikult teatanud tema korterivõla summat ega esitanud mingeid  nõudmisi. Seda esiteks. Teiseks: korterit kasutate teie, ja tuleb välja, et teie ema andis selle teile tasuta. Järelikult tema ega tädi mingeid kulusid ei kanna. Korteri eest tasute teie. Seega ei saa nõuda, et tädi maksaks kinni 14 aasta jooksul kogunenud  kulud oma korteriosa eest.

Olukord muutus sellest hetkest, kui teie saite omanikuks. Kõne alla võib tulla kulude hüvitamine vaid sellest möödunud perioodi eest.

Pärast isa surma tekkis meil vennaga tüli korteri pärast, mille me saime päranduseks. Vend on seisukohal, et talle peab kuuluma rohkem kui pool korterist. Kuidas seda vormistada? Kas see läheb kalliks?

Kui teil ei õnnestu kokku leppida, on ainus variant pöörduda kohtu poole. Tegelikult peab see olema standardne avaldus pärandvara koosseisu määramise ja selle jagamise kohta. Hagi võite esitada teie või vend. Tuleb märkida jagamise konkreetne variant. Näiteks 75 protsenti vennale, 25 protsenti teile. On vaja ka tõendeid, et osad peavad välja nägema just nii. Kui see aga ei ole teie jaoks tähtis tuleb märkida kompensatsioonisumma teilt „äralõigatud“ osa eest.

Kui teil ei ole materiaalseid võimalusi riigilõivu tasumiseks avalduse läbivaatamise eest, siis teie taotluse alusel võib kohus sellest vabastada. Kohtuotsus toob kaasa sissekande muutmise kinnistusraamatus.

Kui mina ostsin korteri, olime mehega veel ametlikult abielus, kuid koos enam ei elanud. Tõsi küll, ametliku lahutuse me vormistasime alles 1997. aastal. Nüüd teatab mees, et pool korterist kuulub temale kui ühiselt soetatud vara. Mina sellega nõus ei ole...  

Klassikalise žanri kohaselt nii see ka on. Ent vana perekonnaseadus, mis kehtis 2009. aastani, ütleb, et ühiselt soetatud vara lõpetab kogunemise mitte lahutuse hetkest, vaid päevast, mil abikaasad lõpetavad oma kooselu.

Kui teil õnnestub dokumentide ja tunnistajate ütluste alusel tõestada, mis ajast te selle mehega koos ei ole elanud, tunnistab kohus, et korteri ostmise ja erastamise hetkeks ei olnud teil ühiselt soetatud vara kogunenud.

Elan korteris, millest osa kuulub omanikule. Kõik korteriga seotud kulud tasun mina. Omanik ignoreerib seda. Kuidas võiksin õigesti saavutada, et ka tema kannaks kulusid? Ja kas tal on õigus müüa oma osa teistele isikutele.

Kõigepealt tuleb teil esitada talle kirjalik nõue, mille järgi ta on kohustatud tasuma kulud korteri selle osa eest, mis ei ole seotud selles elamisega. Märkige, et juba on kogunenud teatud võlasumma ning te nõuate selle tasumist. Tingimata on vaja osutada, milliseks kuupäevaks te makset ootate. Kui omanik ei maksa, võite selle summa välja nõuda kohtu kaudu.   

Oma osa teistele isikutele müüa on tal õigus, kuid samas on ta kohustatud teile müügist viivitamatult teatama. Teile jääb kaks kuud selleks, et teatada notarile oma eelisostuõigusest ja osta see osa välja müügihinnaga. 

Elame korteris kolmekesi – kõik täiskasvanud inimesed. Korteri eest maksan aga ainult mina. Me tülitseme sellel pinnal pidevalt. Kas on võimalik kohustada kõiki maksma võrdsetes osades?

Kommunaalarveid maksma saab kohustada ainult kaasomanikku. Kui korter kuulub teile ja veel kellelegi selle elanikest (näiteks endisele abikaasale), siis teda on võimalik kohustada. Maksmisest keeldumise korral jääb üle üks võimalus: esitada nõue kohtu kaudu.

Rõhutan üht tähtsat asjaolu. Kui korter on soetatud abielu jooksul, siis lähtudes perekonnaseadusest peab kohus abikaasade rahakotti ühiseks, kuni lahutus ei ole ametlikult vormistatud. Teiste sõnadega öeldes teie esitatud nõudmist formaalsele abikaasale maksta pooles ulatuses kommunaalteenuste eest kohus ei rahulda.

Elu mehega on muutunud väljakannatamatuks, Kas ma saan ilma mehest lahutamata taotleda kohtus korteri jagamist?

Ühisvara on võimalik jagada ainult abielulahutuse korral. Kui te aga lepite kokku teie ühise korteri kasutamise reeglid, siis võite kinnitada need notari juures.      

Korter oli mehel olemas enne meie abielu. Tal on eelmistest abieludest kolm last. Nad tülitsevad isaga, et ta ei mõtlekski korterit mulle jätta. Kuidas oleks siiski võimalik teha nii, et kui midagi juhtub, jääb korter mulle?

Soovitan vormistada notariaalse dokumendi (kinke või ostu-müügilepingu), milles määratakse teid mehega kaasomanikeks. Pärast seda ilmub kinnistusraamatusse sellekohane sissekanne.

Seejärel soovitan koostada testamendi, mis tähendab, et pärast ühe abikaasa surma läheb tema pool varast üle abikaasale.    

Olen lahutatud. Korteri, kus me mehega elasime, ostis ta enne abielu laenuga, kuid minu kinnisvara tagatisel. Kas minul on õigus korteri, kus ma mehega koos elasin?

Fakt, et teie korterit kasutati tagatisvarana, ei anna teile selles olukorras omandiõigust eksabikaasa korterile, Kui te aga tasusite abikaasa korteri eest üheskoos, siis on teil õigus nõuda oma kulude hüvitamist.   

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)