Eestkoste: tähtsad probleemid ja nende lahendus

04/04/2022

Pöördume tagasi teema juurde, mis kõlab üpris tihti tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja. 

Mu vend saatis ema hooldekodusse. Seal tuleb koha eest juurde maksta. Vend nõuab, et selle summa peame tema ja mina tasuma võrdselt. Mulle aga käib see üle jõu. Väiksem summa venda ei rahulda. Ta põhjendab seda asjaoluga, et minul on kaks korterit. Ent üht neist kasutab minu poeg, faktiliselt on see tema kinnisvara, kuid vend erastas omal ajal ema korteri. Ema oli andnud vennale selle võimaluse just selle eest, et vanaduspõlves ta tema eest hoolitseks. Kas vennal on õigus kaevata mind kohtusse seoses hooldekodu tasuga?

Kohtu poole võib pöörduda nii teie vend kui ka ema. Lihtsalt nõude objekt oleks neil erinev. Ema hakkaks nõudma ülalpidamist ja elatisraha. Vend aga määratlust, kes ja millise osa ema ülalpidamiskuludest hooldekodus peab kandma. 

Kuna teie ema, nagu ma aru saan, ei kavatse kohtu poole pöörduda, siis vaatleme olukorda teie vennaga. Seaduse järgi on tõepoolest nii, et esimene järjekord inimesi, kes peavad kandma oma vanemate kulud, on vanemate abikaasad ja nende lapsed. Kui lapsed ei ole selleks võimelised, võib kohus arutada nende kulude kandmise määramist lapselastele.

Nüüd kulude mahust. Teie venna arvamus, et lapsed peavad igal juhul kandma need suhtes 50 : 50, ei ole päris korrektne. Kohus langetab otsuse, lähtudes teie ainelisest olukorrast, sealhulgas kinnisvara olemasolust. Kui te soovite, et kohus võtaks arvesse kõiki teie raskusi, perekokkuleppeid ja olukordi korteritega tähtsa asjaoluna, tuleb igaüht neist tõestada.  

Muide, kui teie vennaga ei ole suutelised hooldekodu eest juurde maksma, on võib-olla mõtet pöörduda ema elukohajärgse sotsiaalosakonna poole ja esitada taotlus, et linn tasuks tema ülalpidamise osaliselt või täielikult.   

Mina hooldan oma ema. Kavatsen ta paigutada hooldekodusse. Kas ma võin sellega seoses loota Tallinna abile?

Jah, eksisteerib linna määrus 2016. aastast, mis käsitleb hooldekodu kulude osalise või täieliku hüvitamise korda. Sealjuures linn muidugi peab silmas nii hooldatava enda kui ka tema lähisugulaste olukorda ainelist (linnaosavalitsuses tuleb täita blankett ja lisada kinnitavad dokumendid, viimase aasta väljavõtted). Antud juhul just lähisugulaste oma, sest hooldatav võib olla ka muu isik kui sugulane.

Hüvitist on parem taotleda enne inimese hooldekodusse paigutamist. Seal tuleb sõlmida selle asutusega leping, märkides täpse kuupäeva, mil teie ema sinna paigutatakse. Alles selle lepinguga, kus on osutatud ka tasusumma, pöördute ema elukohajärgse sotsiaalosakonna poole ning taotlete kulude katmist.

Sotsiaalosakond uurib mitte ainult teie sissetulekute taset, vaid võrdleb seda ka teie igakuiste kuludega. Alles siis otsustatakse selle alusel, kas te olete suuteline tasuma ema hooldekodus ülalpidamise eest või mitte. Muide, sotsiaalosakond võib küsida ka teie laste dokumente, et määratleda, kas nemad saavad koos teiega kanda vanaema ülalpidamiskulusid.  

Kuidas ma saaksin vormistada oma vastsündinud lapselapse eestkoste, kui tema ema – minu tütar – on raskelt haige, ei tõuse voodist. Mees, kellega ta lapse sai, kuid kellega abielus kunagi ei olnud, on kadunud teadmata suunas? Laps ja tema ema elavad kogu aeg minu juures.   

Praegu on laps kaitstud, ta on koos ema ja vanaemaga. Edaspidi aga tuleb ta ikkagi panna lasteaeda, paluda mingeid toetusi jne. Teie kui vanaema ei saa kahjuks selle kõigega tegelda, sest juriidiliselt ei ole teil selleks õigusi. Järelikult tuleb teil vormistada eestkoste. See on võimalik ainult kohtuotsusega. Kui teil ei ole tõsiseid haigusi, siis sellega probleeme ei teki.

Eestkoste vormistamist tuleb alustada pöördumisest elukohajärgse sotsiaalosakonna (lastekaitse teenistuse) poole palvega aidata teil koostada dokumendid kohtule esitamiseks. Olles kirjeldanud kõiki selle olukorra nüansse, millesse laps on sattunud, tuleb teil saada selle osakonna toetus. Siis see toetab teid ka kohtus.

Kui kohus määrab teid eestkostjaks, siis ema ja isa vanemlikud õigused peatatakse. Isa puhul teadagi miks, kuid ema puhul seepärast, et ta oma tervise seisundi tõttu ei ole suuteline emakohuseid täies ulatuses täitma.         

Kas mina, Venemaa kodanik, võin saada oma Eestis elava vanaema eestkostjaks?

Esiteks: kas teie vanaema üldse vajab eestkostet? Seda võib otsustada ainult kohus meditsiinidokumentide ja sotsiaalosakonna otsuse alusel. Teiseks: eestkoste eeldab, et eestkostja viibib eestkostetava kõrval, andes talle toetust ja tagades teatud elukvaliteedi.

Kuna teil ei ole Eestis elamisluba, tekib küsimus: kuidas te siis eestkostjaks hakkate? Elamisluba aga antakse siis, kui eestkoste on peaaegu juba kehtestatud. On veel tähtis nüanss. Kui te olete vanaema ainus sugulane, ei teki Politsei- ja Piirivalveametil (just see käsitleb elamisloa taotlusi) küsimust, miks te elamisluba vajate. Kui aga vanaemal on teisi sugulasi, kusjuures Eesti territooriumil, tekib põhjendatud küsimus, mispärast elamisluba seoses eestkostega on vaja just teile.

Soovitan alustada kontaktivõtust vanaema elukohajärgse sotsiaalosakonnaga. See osakond võib aidata koostada avalduse ja dokumentide paketi kohtule esitamiseks. Kui kohus arutab teie avaldust, jõuab kätte aeg taotleda elamisluba. Kui peale teie on vanaemal ka teisi sugulasi, siis peavad nad esitama Politsei- ja Piirivalveametile dokumendi selle kohta, et teatud asjaolude tõttu ei ole nad suutelised vajalikku hooldust tagama ning on nõus, et eestkostjaks oleksite teie.

Politsei- ja Piirivalveamet küsib kindlasti, mispärast te ei taha võtta vanaema Venemaale. Vastuseks võite esitada perearsti tõendi selle kohta, et teda ei ole võimalik transportida, või tunnistuse selle kohta, et Vene Föderatsioonis ei ole võimalust tagada vanaemale sobivaid tingimusi.

Teil tuleb ka näidata, mil viisil te kavatsete tagada endale sissetuleku Eestis, võttes arvesse seda, et teil tuleb ülal pidada ennast ja ka vanaema aidata. 

Olen veendunud, et ametil on veel küsimusi. Tuleb jälgida, et teie selgitused oleksid järjekindlad ega oleks omavahel vastuolus.     

Kas eestkostjal on õigus vormistada testament eestkostetava nimel, kui viimane põeb Alzheimeri tõbe?

Riigikohtu viimane otsus näitab, et eestkostjal ei ole õigust eestkostetava nimel testamenti vormistada. Niisugune eestkostetav, kui tal esineb selgusemomente, võib proovida koostada oma koduse testamendi. Ainus raskus seisneb siin selles, et niisugune testament kehtib ainult kuus kuud. Kas inimene on suuteline seda iga poole aasta järel ümber kirjutama?     

Kes on kohustatud tasuma ülalpidamise eest hooldekodus – kas ainult inimene, kes seal viibib?

Jah, esmajoones tema. Selleks kuluvad tema pension ja säästud. Kui sellest ei piisa, pannakse tasumise kohustus tema abikaasale. Kui ka viimane ei ole oma ainelise olukorra tõttu võimeline maksma, läheb kohustus üle lastele. Ka siis lähtub kohus nende rahalistest võimalustest. Lõppkokkuvõttes võib juhtuda nii, et kulud jäävad riigi kanda.

Registreerimine Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistele konsultatsioonidele toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik