„Tahan oma küttesüsteemi ja ava kandvas seinas …“

21/02/2022

Seekord analüüsime olukordi, mis tekivad tihti seal, kus on tegemist naabritega. Ent praktiliselt iga selline situatsioon mahub väga hästi vastavatesse seadustesse, mille tundmine, nagu näitavad tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana  Toomi Eesti büroos, tuleb ainult kasuks.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja. 

Lahutasime oma korteri juba ammu keskküttesüsteemist ja läksime üle elektriküttele. Oleme kõik need aastad maksnud ühistule korralikult 30 protsenti üldkeskkütte eest. Kas seda ei ole liiga palju? Räägitakse, et sellistel juhtudel ei peaks võtma tasu üle 10 protsendi.

Et muuta teie kütte eest tasumise süsteemi, pidid korteriühistu liikmed võtma vastu sellekohase otsuse. Kui teile esitatakse arveid ainult 30 protsendi ulatuses, siis tõenäoliselt niisugune otsus ka tehti. Teil tuleb nõuda seda kirjalikus vormis ühistu juhatuselt.

Tõepoolest, 2006. aastal korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uuringu, mille käigus töötati välja soovituslik metoodika nende kulude määratlemiseks, mida tuleb kanda korteri lahutamisel elamu ühisest keskküttesüsteemist. Seda uurimust võib küsida korteriühistute liidult. 

Uurimuse kohaselt võib see protsent olla erinev, kuid keskmine on just seesama 30. Määrata, milline protsent kuulub tasumisele nimelt teil, võib tehnilise ekspertiisi abil. Aga ühtki õigusakti, mis kehtestaks sellisel juhul tasunormid, ei ole olemas. Seepärast otsustavad küsimuse, kui palju kasu tuleb teil võtta soojuse eest, mis liigub mööda kogu maja ühistes torudes teie seinas, otsustavad omanikud ehk korteriühistu liikmed.

Läksime kakskümmend aastat tagasi üle elektriküttele ning hakkasime maksma selle ja lisaks 30 protsenti üldkeskkütte eest. Kogusime siis korteriühistus allkirju, tegime projekti, kuid nüüd peab neid pabereid otsima. Hiljuti hakkas ühistu esitama meile arveid keskkütte eest üldistel alustel. Meie sellega loomulikult nõus ei ole. Kuidas oleks võimalik seda olukorda lahendada?

Selle küsimusega seoses on juba kohtupraktika olemas. Kohus tunnistas üheselt: selleks, et loobuda keskküttesüsteemist, ei piisa eluruumide omanikule oma korteri individuaalse küttesüsteemi projekti tellimisest. Seaduses on öeldud, et küttesüsteem on korteriühistu kõigi liikmete ühisomand. Sellest väljumiseks ja täies ulatuses tasumisest vabanemiseks on vaja saada korteriühistu kõigi liikmete nõusolek. Kui niisugust nõusolekut ei ole, on korteriomanik kohustatud maksma nagu kõik ülejäänud.

Kui omanik midagi oma korteris ümber teeb, nõuab seadus kolme dokumendi olemasolu. Need on ühistu kõigi liikmete nõusolek süsteemist eraldumisega, ehitusprojekt ning üldine kokkulepe (või ühistu üldkoosoleku otsus kõigi korteriomanike osavõtul) kommunaalmaksete jaotamise korra kohta.

Kui te otsite üles ehitusdokumendi ja ühistu liikmete allkirjad, siis on see kaitseks ühistu nõudmise eest taastada endine küttesüsteem. Ent kahjuks ei lahenda see teie tasuküsimust. Alustuseks soovitan teile pöörduda ühistu poole kirjaliku järelepärimisega: mille alusel on ühistu hakanud esitama teile arveid keskkütte eest täies mahus? Ühistu on kohustatud vastama teile 30 päeva jooksul. Soovitan pöörduda selle vastusega juristi poole, kellel võib-olla õnnestub säilitada teie jaoks endised tasuparameetrid, võttes eriti arvesse seda, et paljude aastate vältel olete tasunud oma kütte eest eraldi.

Minu korteri all, esimesel korrusel asuvas korteris likvideeriti radiaatorid. Inimesed seal ei ela. Viitavad sellele, et teevad remonti ja mõtlevad veel, millist küttesüsteemi valida. Tegemist on kivimajaga ning minu korter on külm nagu jääkelder. Ka majale on niisugused küttelüngad kahjulikud. Mida teha?

Valitsuse määruse tasemel eksisteerivad meil nõuded eluruumidele: temperatuur peab neis ruumides olema mitte alla 18 kraadi. Selle peavad tagama korteriühistu ja korteriomanik.

Alustuseks esitage korteriühistule nõudmine see probleem lahendada. Kui ühistu jätab teie signaali tähelepanuta, on ainus variant kohtuvaidlus. Niisugustes asjades, mille puhul naabrid pöörduvad kohtu poole seetõttu, et ühistu ja selle liige ei täida mainitud eeskirju, ning nõutakse korteris kütte ja ettenähtud temperatuuri taastamist, on positiivne kohtupraktika olemas. Tõsi küll, see puudutab ainult keskküttega paneelmaju. See tähendab, et teil on õigus esitada hagi korteriühistule seoses tegevusetusega ning korteriomanikule nõudega taastada küttesüsteem.

Tegin oma munitsipaalkorteris väikese remondi, kuid linn keeldub selle maksumust hüvitamast. Kas see on õige?

Juhin teie tähelepanu sellele, et tegemist on üürikorteriga, mille omanik te ei ole. Omanik ja üürileandja on linn. Seepärast on kõik, kaasa arvatud juhud, mil linn hüvitab teie kulud, kirjutatud teie üürilepingusse.

Üldreegel on see, et enne kui teha remonti elamistingimuste parandamiseks munitsipaalkorteris, tuleb tegevus kirjalikult kooskõlastada eluruumi omanikuga. Seepärast on ta kohustatud hüvitama vaid nende remonditööde maksumuse, mis olid kooskõlastatud ning mida on võimalik tšekkidega tõestada. Omal algatusel tehtud ja linnaga kooskõlastamata tööde maksumust üldjuhul ei hüvitata.     

Korteriomanik tegi ühte kandvasse seina ava. Linnavalitsus nõuab, et ühistu üldkoosolek annaks sellele projektile nõusoleku. Kellel on siin õigus ja mida pean mina ühistu esimehena ette võtma?

Et sooritada manipulatsioone kandvate seintega on vaja kaht asja:

- linnaga kooskõlastatud projekti;

- korteriühistu kõigi liikmete kirjalikku nõusolekut niisugusteks manipulatsioonideks (kandvad seinad on nende ühisomand).

Asjaõigusseaduses on öeldud, et kõik küsimused seoses ühisomandi käsutamisega lahendatakse kas lihthäälteenamusega (50% pluss üks) ühistu üldkoosolekul või ühistu kõigi liikmete nõusolekuga.

Kui remont ümberehitusega on juba tehtud, on ühistu juhatus kohustatud nõudma korteriomanikult kirjalikus vormis selle ümberehituse legaliseerimist või endise olukorra ennistamist.     

Naabrid otsustasid teise korruse peale ehitada. Tuletõrjejärelevalve käskis neil püstitada seinad eriti tulekindlast materjalist. Aga kes kontrollib, kas nad tegid niisugused seinad või mitte? 

Seda kontrollib ehitusjärelevalve ning edaspidi, kui on saadud munitsipaalvõimuorganilt kasutusluba, kontrollivad ehitise vastavust projektile linnavalitsus ja kõik teenistused.  

Kui teie naabritele antakse ehitusluba, võite selle 30 päeva jooksul kohtusse kaevata. Kui aga objektil on juba isegi tuletõrje oma nõudmised esitanud, siis teie kohtu poole pöördumine vaevalt efektiivseks osutub.  

Naaber paigaldas oma maja juurde, ühise tee äärde valgustipostid, mis põhjustavad minule märkimisväärseid ebamugavusi. Mida võiksin selles suhtes ette võtta?

Ärgem hakakem arutama küsimust, kas niisugune paigaldus oli seaduslik. Laternad juba põlevad ning poste ei hakka keegi teie nõudmisel maha võtma.

Valgustuse paigaldamine on aga projektiline tegevus. Projekt kooskõlastatakse kõigi instantsidega. Järelikult peate alustama pöördumisest kohaliku omavalitsuse poole. Kui omavalitsus kinnitab et valgustusprojekti ei ole, siis nõudke järelevalvemenetlust, mis lõpeb ettekirjutusega kas postid maha võtta või need seadustada ehk töötada välja projekt, arvestades sellega, et valgustus naabreid ei häiri. Edasine tegevus oleneb järelevalve tulemusest. Ei ole välistatud ka teie pöördumine kohtu poole.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: novostroy.su