Meie tänane jutt puudutab protseduuri, mis näib paljudele päästerõngana. Igatahes just niisuguse määratluse on korduvalt esitanud need, kes on registreerinud end tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
„Füüsilise isiku pankroti – isikliku pankroti – teema on praegu eriti aktuaalne,“ räägib Inimõiguste Infokeskuse jurist Jelena Karžetskaja. „See on muidugi seotud asjaoluga, et pandeemia tõttu on majandusolukord meie riigis üsna ebastabiilne ning kajastub vastavalt ka äritegevuses, eeskätt väikeste ja keskmiste firmade puhul. Firmasid suletakse ja koondatakse töötajaid, kes tihtipeale täiendavad töötute ridu.“
Kui asi on seda väärt
Seaduses on täpselt sõnastatud: kui teil on kujunenud pideva maksejõuetuse olukord, on teil või teie võlausaldajal õigus esitada kohtule avaldus teie pankroti väljakuulutamise kohta. Tõsi küll, võlausaldaja peab saatma teile pankrotihoiatuse, et kui te mingiks tähtajaks võlga ei tagasta, hakkab ta taotlema teie pankrotti.
On tähtis märkida, et jutt on nimelt pidevast võimetusest kustutada võlakohustusi, mitte ajutistest raskustest. Näiteks on teil võlajääk 3000 eurot ja te olete terve, töövõimeline inimene ilma piiranguteta tegevusala valikul. Kui jõudu pingutada, on võimalik maksta selline võlg kolme kuni viie aastaga. See tähendab, et kõne all on standardne ajutise maksevõimetuse olukord ning isikliku pankroti protseduuri ei ole mõtet läbi teha. Kui aga teie ees seisab nõue sellises suuruses (näiteks 18000 eurot), et te ei suuda ka kõige parema tahtmise juures võlga lähima viie aasta jooksul kustutada, siis teekonda isikliku pankrotini võib ilmselt käsitada ühe võimaliku sammuna.
Vabas vormis avaldus esitatakse avaldaja elukohajärgsele maakohtule. See peab sisaldama
- tema andmeid ja andmeid võlgniku kohta (kui esitab võlausaldaja),
- selgitust, mis põhjusel avaldaja peab teatud isikut pidevalt maksejõuetuks,
- kõigi teadaolevate võlakohustuste loetelu,
- teadaolevaid andmeid vara ja hoiuste kohta
- ning täpselt väljendatud nõuet.
Avalduse koostamisel võib anda abi võlanõustaja, saab palgata ka juristi või paluda kohtult tasuta riikliku advokaadi määramist. Riigilõiv on niisuguse avalduse puhul vaid 10 eurot.
Avalduse menetlusse võtmise ja ajutise pankrotihalduri määramise hetkest läheb võlgniku vara halduri kontrolli alla, alustatud täitemenetlused peatatakse.
Pankrot ei vabasta võlgadest
Kohtu poole pöördumine ei tähenda iseenesest, et inimese pankrot kuulutatakse välja automaatselt, arestitakse vara ja hakatakse seda müüma. Kõik toimingud sooritatakse eranditult pärast kohtu kontrolli.
Kui avalduse esitab võlgnik ise, määrab kohus ajutise pankrotihalduri, kes peab esimeseks kohtuistungiks kontrollima võlgniku esitatud andmeid, samuti informatsiooni tema enda ja võlgade kohta kõigis ametlikes registrites ja krediidiasutustes. Kui avalduse esitab võlausaldaja, siis saab võlgnik võimaluse sõnastada oma vastuväited ja soovi korral tõestada, et pideva maksevõimetuse olukorda ei ole.
Kuna kohtunik peab tingimata küsitlema võlgnikku selle kohta, kuidas ta „niisuguse eluni on jõudnud“, siis füüsilise isiku pankroti puhul ei ole kirjalik protsess ette nähtud.
Nüüd aga hajutame müüdi. Pankroti väljakuulutamine ei tähenda absoluutselt, et inimene vabaneb imeväel korraga oma võlakoormast. Pärast seda, kui kohus on teinud otsuse pankroti väljakuulutaise kohta, muutub ajutine pankrotihaldur lihtsalt pankrotihalduriks, kogub Ametlikes Teadaannetes (see on ametliku info väljaanne, kus saab jälgida ka andmeid pankrottide kohta) avaldamise kaudu võlausaldajate nõuded ning kutsub kokku nende esimese koosoleku.
Võla kustutamiseks on pankrotihalduril õigus müüa mis tahes pankrotivara, kaasa arvatud korteri. Isegi siis, kui see on võlgniku enda ja tema perekonna ainus eluase. Lisaks sellele on pankrotihalduril õigus tagasi pöörata võlgniku ilmselt kahtlase kinnisvaratehingu, mis on sooritatud kuni viis aastat enne pankrotihalduri määramist, ning selle kinnisvara võla kustutamiseks tagasi võtta.
Kohus kinnitab pankrotihalduri lõpliku aruande pankrotistunu seisukorra kohta ning määrab usaldusisiku, üldjuhul võlgniku enda, kelle pankrot on välja kuulutatud. Pankrotihalduri volitused sellega lõpevad, pankrotistunu kontod vabastatakse aresti alt ning algab pikk protsess – kolm kuni viis aastat – võlgadest vabanemiseks.
Selle aja jooksul on pankrotistunul õigus jätta endale ja oma ülalpeetavatele täitemenetluse seadustikus täpselt määratletud summa, kuid kõik jäägid tuleb üle anda usaldusisikule ja hoida neid eraldi kontol. Tavaliselt kord aastas tehakse sellelt kontolt väljamakse võlausaldajatele.
Tegemist on rohkem kui küllaga
Seega on pankroti väljakuulutamine vaid esimene aste. Ees ootab viis aastat, kusjuures pankrotistunu on kohustatud iga aasta esitama aruande abinõude kohta, mida on rakendatud võlgade kas või osaliseks kustutamiseks. Aruande blanketi võib saada kohtust.
Seda perioodi võib nimetada katseajaks, mille eesmärk on näidata mitte raha pikaajalist puudumist kontodel, vaid seda, et kohustusi on võimatu täita isegi pankrotistunu kõigi mõistlike jõupingutuste rakendamise korral. Seepärast, kontrollides iga-aastasi aruandeid, hindab kohus just neid jõupingutusi ja toiminguid.
Viie aasta möödudes on pankrotistunul õigus esitada kohtule avaldus võlakohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Muide, sellise avalduse võib esitada ka kolm aastat pärast pankroti väljakuulutamist, kui selleks ajaks on kustutatud oluline osa võlgadest. Muidugi ei ole pankrotistunul keelatud paluda menetluse lõpetamist ka varem, kui tal on õnnestunud kõik võlad tagasi maksta.
Olles saanud niisuguse avalduse, küsib kohus kõigi võlausaldajate arvamust ning määrab kohtuistungi, kus annab pankrotistunule võimaluse selgitada, kuidas ta on aidanud kaasa võlgade kustutamisele. Kui selleks on tehtud silmnähtavaid jõupingutusi, annab kohus määruse, millega inimene vabastatakse võlajääkidest.
Kui aga pankrotistunu ei ole mingeid võlgasid kustutanud või on maksnud võlausaldajatele tühiseid krosse, aga tema kontodelt on näha, et mingeid jõupingutusi olukorra parandamiseks ei ole tehtud, ei vabasta kohus teda võlgadest ka viie aasta möödudes.
See tähendab, et inimene jääb oma võlgadega, aga võlausaldajad võivad pöörduda kohtutäituri poole ja taotleda pankrotiprotsessi ajaks külmutatud täitemenetluse jätkamist. Vähem tähtis pole ka see, et kogu pankrotiprotseduurile kulutatud aega – see aga on umbes kuus aastat – ei arvestata võlgasid puudutava kohtuotsuse täitmise aegumise 10-aastasesse tähtaega, vaid hoopis vastupidi tegelikult pikendab seda.
Musti nimekirju ei ole keegi tühistanud
Iga kohtumääruse võib edasi kaevata, kuid oletagem, et jõustus see, mis lõpuks vabastab inimese võlakoormast. Siis on tal õigus alustada elu nii-öelda puhtalt lehelt. Soetada rahumeeles kinnisvara, võtta laene, sooritada äritehinguid, asutada firmasid jne. See tähendab, et piirangud, mis olid seotud pankrotimenetluse alustamisega, talle enam ei laiene.
Tuleb aga silmas pidada seda, et niinimetatud musti nimekirju, sedasama maksehäireregistrit, millesse kantakse kõik võlakohustused, ei ole keegi tühistanud. Ja isegi siis, kui andmed on aktiivsest ligipääsust kõrvaldatud, on neid täiesti võimalik arhiivist üles otsida. Üldiselt krediidiasutused vaatavad selliseid andmebaase ja teevad oma järeldused, mis kahtlemata mõjutab endise pankrotistunu krediidiajalugu. Tuleb välja, et see isiklik pankrot polegi nii süütu asi.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik