„Elasime mehega vabaabielus viis aastat, aga siis sattusin tänavale“

05/04/2021

Mida kõike elu inimestele ei õpeta, kuid ka praegu leidub näiteks neid, kelle arvates abielluda pole tingimata vaja, sest armastuses ja üksmeeles võib elada ka nende formaalsusteta. Seda, mida niisugune suhtumine tihtipeale kaasa toob, on korduvalt näidanud tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.


Selgitab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.


Mu poeg elas hiljutise ajani vabaabielus. Sündis laps. Poeg võttis pangalaenu, aga korteri ostsid ja vormistasid nad kahe peale. Poeg ei keeldu lapsele alimente maksmast, kuid endine elukaaslane tegi ettepaneku: alimente pole vaja, maksku ainult pangalaenu korteri eest, kuhu nad lapsega elama jäid. Kuidas saaks seda olukorda õigesti lahendada?

Niisugune vastastikune arveldus – laenumaksed alimentide asemel – ei ole võimalik. Laenukohustused tekkisid abikaasadel, aga alimente makstakse lapsele. Varalised probleemid tuleb lahendada eraldi.

Esimene variant: ühisvara jaotamine müügi abil. Oma osa müügi arvelt tasub poeg laenu. See asjaolu, et korteris elab endine vabaabielunaine koos lapsega, ei võimalda teie poja laenu automaatselt sellele naisele üle kanda. Samuti nagu naisel ei ole õigust arvestada isa makstavat laenuraha alimentidena.

Näen tulevikus ette tohutult probleeme, kui teie poeg üritab tõestada, et kustutades laenu, on maksnud alimente vastavalt kokkuleppele. Seepärast, kui lapse emal ei ole kavatsust kinnitada neid kohtu kaudu, soovitan teie pojale minna vähemalt notari juurde ja fikseerida kokkulepe alimentide kohta.

Võimalik on ka järgmine variant: naine kasutab korterit tervikuna nii, et võtab teie pojale kuuluva poole sellest üürile ja maksab talle raha. Poeg aga peab maksma alimente. Sellisel juhul on võimalik kokku leppida, et liigub ainult see summa, mis ületab vastastikuseid kohustusi. Ka niisuguse kokkuleppe soovitan kinnitada tingimata notari juures.

Suhtlemisel notariga on kaks võimalust. Kas lapse vanemad paluvad, et tema koostaks ja hiljem kinnitaks neile vajaliku kokkuleppe või vanemad koostavad selle ise ning notar vaid kinnitab selle oma allkirjaga.

Elan juba ligi 20 aastat mehega vabaabielus. Ühiseid lapsi meil ei ole. Me ehitame koos maja mulle kuuluvale maale. Kui meie teed lahku lähevad, siis kas mehel on õigust sellele kinnisvarale? Kas tema lastel on õigust pretendeerida majale, kui ta ise siitilmast lahkub? Ja kas minul tasub koostada testamenti oma ainsa tütre nimele, et teda ebameeldivuste eest kaitsta?

Kui te ei kavatse mingeid kokkuleppeid vormistada, siis omandiõigust sellele majale teie mehel ei ole ega tule. Niisugust olukorda ei ole tal võimalik vaidlustada. Ma aga ei välista, et kui ta tulevikus läheb kohtusse ja tõestab, et on samuti mahutanud sellesse majja oma raha ja jõudu, võib saavutada rahalise kompensatsiooni oma panuse eest. Selle nõude võib esitada teile ja kui teiega peaks juhtuma kõige halvem, siis teie pärijale.

Ka teie mehe lapsed ei saa pretendeerida sellele varale kui pärandusele, kuna see ei ole nende isa nimele vormistatud. Pärast teie surma saab igal juhul kõik endale teie tütar. Tema nimele veel testamendi kirjutamine tähendab liigset rahakulu.

Elasin mehega vabaabielus. Nõustusin tema ettepanekuga elada minu raha eest, aga kõik tema sissetulekud kanda tema pangakontole. Pärast viieaastast ühiselu läksime lahku. Ta võttis kõik säästud endale ja ostis nende eest korteri. Mina aga virelen meie ühise lapsega võõrastes nurkades, kuigi me sõime-jõime just minu palga eest. Kas mul on nüüd võimalust oma osa kätte saada?

Asi on selles, et vabaabielu ei moodusta ühisvara nagu see toimub ametliku abielu puhul, mil kogu ühiselt soetatud vara jaotatakse pooleks. Järelikult, kui osapooled ei soovi jaotada kogutud vara vabatahtlikult, jääb üle ainult kohtuprotsess. Peab ütlema, et see ei ole kõige lihtsam, sest on vaja tõestada, mille eest te elasite ning et teil olid ühised plaanid. Ainuüksi teie sõnadest siin ei piisa.

Arvan, et juristi abita te selles olukorras läbi ei saa. Tal tuleb teha suur analüütiline töö. Jurist peab tõestama, et teie ühiselu võib hinnata kui ühendust, mis eksisteeris teatud ühise eesmärgi nimel. Samuti seda, et hinnata teie panust sellesse ühendusse konkreetsete mahutustena igapäevasesse ellu.

Olen mitu aastat elanud vabasuhtes ja nüüd tahaksin selle seadustada. Sellega seoses on mul küsimus abiellujate vara kohta. Näiteks kui mina olen võtnud enne abiellumist  pangalaenu, siis kas me hakkame abielus olles tasuma seda üheskoos ja kas raha, mille mu vanemad pulmadeks kingivad, on minu lahusvara?

Enne abiellumist võetud laenu staatus ei saa muutuda, kuid te võite seda üheskoos tagasi maksta. See kõik reguleeritakse kokkuleppe alusel. Kui aga näiteks te mingile eraldi dokumendile alla ei kirjuta, siis hiljem, pärast lahutust, on mehel õigus teatada, et abikaasa eraldi laen kustutati ühisvara arvel ning nõuda tagasi poole sellele kulutatud rahast. Loomulikult on võimalik tagada pehme kukkumine – minna notari juurde ja sõlmida abieluleping.

Kui lahutuse korral rahulikult kokkuleppele ei jõuta, siis niisuguse kompensatsiooni on võimalik saada kohtuotsuse alusel. Abieluseadusse on kirjutatud, et kui ühisest rahakotist tasutatakse ühe abikaasa isiklikku laenu, on teisel õigus saada hüvitist.   

Mis puutub pulmakingiks saadud rahasse, siis kui see kantakse teie kontole enne abiellumist, on see teie isiklik kingitus. Kui see aga laekub teie kontole pärast abielu sõlmimist, siis peetakse seda ühisvaraks, kui ei ole tõestatud  muud.

Tõestamiseks, et see oli kingitus isiklikult teile, aga mitte perekonnale, kõlbab kaks asja: kas raha kandmine teie kontole enne abielu sõlmimist või abielu ajal, kuid eraldi dokumendi koostamisega selle kohta, et kingistus on konkreetselt teile. Seda dokumenti ei ole tingimata vaja notariaalselt kinnitada.

Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik


Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)