Mida on kasulik teada halduskohtust

23/03/2021

Me tegime eelmises väljaandes juttu tsiviilvaidlustest, mis tekivad füüsiliste isikute või nende ja erafirmade vahel. Ent vaidlusi tuleb ette ka riigiga. Seda, kellel on õigus, otsustab halduskohus. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo koos Inimõiguste Teabekeskuse juristi Jelena Karžetskajaga kutsub teid juriidilisele konsultatsioonile seoses selle valdkonnaga.

 

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik


Niisiis, suhted kohalike omavalitsusorganite, ministeeriumide, ametite, inspektsioonidega jne ei lähe tsiviilkohtute jurisdiktsiooni alla, vaid kuuluvad halduskohtute pädevusse.

Muide, ei ole õige arvata niisuguste vaidluste hulka neid, mis tekivad trahvide määramisel. Näiteks lubatud kiirust ületanud autojuhtidele. Sellised lood lähevad maakohtutele.


Kui tahate kaebust esitada, ärge hilinege!

„Lihtsa inimese“ suhtlus ametnikuga lõpeb üldjuhul mingi tegevuse või dokumendiga. Viimane võib kujutada endast otsust, korraldust, ettekirjutust. Juriidilises keeles öelduna on need kõik haldusaktid.

Haldusakt peab sisaldama informatsiooni selle kohta, kes on selle autor ja kelle suhtes vastu võetud. See peab sisaldama kirjeldavat osa, milles osutatakse nii faktilistele kui ka õiguslikele alustele kõne all oleva otsuse tegemiseks. Sellel peab olema resolutsioon ehk haldusorgani täpselt sõnastatud otsus. Ja loomulikult peab iga haldusakt sisaldama viidet sellele, kuidas on võimalik seda vaidlustada.

Levib arvamus, et haldusorgani otsuse saab halduskohtus vaidlustada 30 päeva jooksul. Kahjuks on tähtajad erinevad. Vahel on need 10 päeva, vahel ka kolm kuud. Toome näiteid. Otsused, mis puudutavad elamislubasid, Eestist lahkumise ettekirjutusi ja paljusid migratsiooniga seotud küsimusi, saab edasi kaevata ainult 10 päeva jooksul. Aga näiteks ametnike otsused tööstaaži tuvastamiseks, mis annab õiguse sooduspensionile, võite kohtus vaidlustada kolme kuu vältel. 

Mida on vaja teada enne kohtusse minekut

Halduskohtuid on Eestis kõigest kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. See, kumma poole neist pöörduda, oleneb selle organi „peakorteri“ asukohast, mille otsuse te tahate vaidlustada. Näiteks teid ei ole rahuldanud mingi Tartu ameti järeldused, kuid te elate Sillamäel. Kaebus tuleb teil esitada ikkagi Tartu Halduskohtule. Või näiteks sotsiaalkindlustusamet, millel on rohkesti esindusi meie riigi eri piirkondades. Selle peabüroo asub Tallinnas. Järelikult näiteks ameti Narva osakonna ametnike otsused tuleb teil vaidlustada Tallinna Halduskohtus.

Kaebus halduskohtule koostatakse riigikeeles, trükitud kujul ja selgelt väljendatud nõudega. Halduskohus ei hakka tuhnima haldusorgani andmebaasis ja otsima, mis otsus on seal ühe või teise isiku suhtes langetatud. Seepärast peab avaldaja esitama kõik selle dokumendi rekvisiidid, mille ta edasi kaebab, ning lisama kaebusele ka dokumendi. Samuti tuleb märkida, kas te vaidlustate dokumendi tervikuna või mingi osa sellest.

Halduskohtu poole pöördumisel võib taotleda riikliku advokaadi määramist ja protsessuaalabi (riigilõivust, tõlke- ja ekspertiisikuludest jne vabastamist). Riigilõivud on haldusasjade puhul märksa väiksemad kui tsiviilprotsessis. Näiteks riigilõiv standardse haldusakti vaidlustamisel on 15 eurot. Kohtu poole pöördumisel pensionide ja staaži tuvastamisega seotud küsimustes ei ole vaja riigilõivu üldsegi maksta.

Haldusprotsessis eksisteerib ka esmase õiguskaitse mõiste, mille kohta esitatakse taotlus koos kaebusega. Esmase õiguskaitse raames võib peatada protsessi ajal haldusotsuse täitmine, näiteks Eesti territooriumilt viivitamatu lahkumise kohustus.

Kuidas see toimib

Otsused, mille kaebuse läbivaatamisel võib langetada halduskohus, määrab Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahv 5. Kohtul on õigus:

- tühistada haldusakt osaliselt või täielikult;

- kohustada ametnikku haldusakti andma või toimingut tegema, näiteks juhtudel, mil seadusandlus näeb ette teatud taotluse läbivaatamiseks tähtaja, kuid ametnik otsust ei langeta;

- keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 

- mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;

-  teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta;

- teha kindlaks konkreetne faktiline asjaolu.

On tähtis mõista, et kohus ei saa kohustada haldusorganit langetama teatud otsust, näiteks andma välja luba. Kohus kontrollib langetatud otsuse põhjendatust ja õiguspärasust. Teiste sõnadega öeldes kohus ei asenda haldusorganit. Kui halduskohus on seisukohal, et haldusorgan on jätnud millegagi arvestamata, on midagi unustanud või jätnud midagi kõrvale, tühistab kohus haldusorgani otsuse ja kohustab seda asja uuesti läbi vaatama. Kas see läbivaatamine tuleb avaldajale kasuks või mitte, halduskohtust ei olene.

Erandi moodustavad asjad, mille puhul halduskohtusse pöördumise abil tuvastatakse teatud tegurite või asjaolude olemasolu või puudumine. Näiteks kui te pöördusite kohtu poole palvega tuvastada pensionistaaži olemasolu sooduspensioni saamiseks, siis kohus tuvastab fakti. Teie lähete Sotsiaalkindlustusametisse tagasi ning seal, arvestades asjaolu, et staaži olemasolu on tuvastatud, tehakse otsus sooduspensioni määramise kohta.

Analüüsigem olukorda haldusorganist avaldusele vastamise tähtaegadega. Need tähtajad kehtestatakse seadustega, mis reguleerivad konkreetset menetlust (näiteks kahekuulise tähtaja elamisloataotluse läbivaatamiseks kehtestab välismaalaste seadus). Need on ka Avaliku teabe seadus (kui kõne all on informatsiooniline järelepärimine), samuti Märgukirjale ja selitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.

Informatsioonilisele järelepärimisele vastamise tähtaeg on viis päeva. Sellesse kategooriasse kuuluvad järelepärimised konkreetse dokumendi väljaandmiseks, mis ei nõua olukorra analüüsi ega organi seisukoha selgitamist. Järelepärimised ja avaldused tuleb töödelda ning neile vastused anda 30 päeva jooksul. On juhtumeid, mil haldusorgan rikub tähtaegu, kuid kahjuks ei vii niisugune rikkumine automaatselt teie taotluse rahuldamiseni. Ja pöördumine kohtu poole annab teile vaid kohtu poolt haldusorganile antud kohustuse langetada otsus, määramata kindlaks selle olemust.

Menetlus on halduskohtus tavaliselt märksa kiirem kui tsiviilkohtus. Halduskohtud vaatavad asju läbi nii istungitel kui ka kirjalikus menetluses. Kui teie protsessis ei ole vaja ära kuulata tunnistajaid, siis on parem kasutada kirjalikku menetlust.  Halduskohtu otsuse võib vaidlustada ringkonnakohtus.

Vaielda riigiga mitte ainult saab, vaid peab 

Nagu juba märkisime on halduskohus vaidlus riigiga. Jelena Karžetskaja aastatepikkune praktika näitab, et see ei ole kaugeltki asjatu vaev. Halduskohus peab kontrollima, kas ametniku otsus on õiguspärane ja proportsionaalne, kas ei ole selles etendanud peamist osa subjektiivne tegur. See annab kannatanud „väikesele inimesele“ olulisi šansse edule.

Muidugi ei saa eitada, et Eestis on teemasid, millel on poliitiline värving: kodakondsusprobleemid, parlamendi töö, eriolukord, haridus jne. Nendega on märksa keerulisem, sest tuleb vaielda seadusega kinnistatud poliitiliste seisukohtadega. See aga ei tähenda, et kohtu poole pöörduda ei tasu juba a priori. Isegi siis, kui teil on tegemist poliitiliselt seostatud teemaga, ärge unustage, et ka vesi purustab kivi.

Seda enam, et õigusaktid ja nende kohaldatavus jäävad vahel tegelikust elust oluliselt maha. Ja tihtipeale ametnikud isegi soovitavad küsimus kohtusse viia, et kas või kohtupraktikaga seda mahajäämust korvata. Kohus pakub välja tegutsemise algoritmi, kui ametnik seda seaduses või määruses ei näe.  

Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.