Kõik, mida tahtsite teada hoiu-laenuühistutest, kuid ei teadnud, kellelt küsida

11/01/2021

Head uut aastat, head lugejad! Oma kirjutisi Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos antavate tasuta juriidiliste konsultatsioonide põhjal alustame 2021. aastal teemaga, mis pakub erilist huvi. See puudutab hoiu-laenuühistuid (HLÜ).

Neist ja sellest, kuivõrd ohutu on nendega asju ajada, rääkisime Inimõiguste Teabekeskuse juristi Jelena Karžetskajaga.

Paljud mäletavad veel 1990. aastate finantspüramiide, kui rahvas kandis oma raha laialt reklaamitud firmadesse, lootes rikkaks. Alguses saadigi tõepoolest rikkust, aga siis kukkus kõik kokku. Hoiu-laenuühistutesse paigutatakse samuti raha. Mõistagi samade kavatsustega. Mille poolest siis need ühistud, mida Eestis on avaldatud andmete kohaselt koguni 23, mainitud püramiididest erinevad?

Erinevuste määratlemiseks tuleb kõigepealt aru saada, millised on finantspüramiidi tunnused. Põhiliselt võib nimetada järgmisi:

- tulu saamise tingimus on uute klientide kaasamine;

- tuluosa väljamaksmise tingimused on ähmased ja piiritlemata;

- agressiivne reklaam, mis soovitab ühineda unikaalse süsteemiga, kuid selle olemus jääb varjatuks;

- tegevusloa puudumine.

Hoiu-laenuühistute tegevuse vaatlemisel te neid tunnuseid ei leia. Hoiuselepingu sõlmimisel ei kohustata hoiustajat tooma ühistusse uusi kliente. HLÜ tulu tagatakse antud laenude intressimäära ning hästi läbimõeldud, tulusa investeerimispoliitikaga. Töö alustamiseks teeb HLÜ läbi kontrolli rahapesu andmebüroos ning saab tegevusloa. Kogumishoiuste tingimused on konkreetsed ja arusaadavad. Kogu firma tegevust puudutav informatsioon on avalik ja ligipääsetav. Hoiustajate koosolekul on õigus võtta vastu otsuseid. Hoiu-laenuühistute tegevus on Eesti seadustega täpselt reglementeeritud.

 

 

Millele tuleb pöörata erilist tähelepanu HLÜ-ga lepingu allakirjutamisel ja millistele veealustele karidele riskib inimene sealjuures sattuda?

Ei ole üldse tähtis, kellega ja miks te lepingule alla kirjutate. Allakirjutamisel tasub alati olla tähelepanelik ja uurida põhjalikult lepingutingimusi. Eriti neid, mis on trükitud väikeses kirjas.

Praegu on levinud praktika, mille puhul lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Need on sätted, mille muutmist hoiustada mõjutada ei saa. Järelikult, kui lepingus on selline meeldetuletus, tuleb samuti tingimusi uurida ja otsustada, kas need teile sobivad. Seejärel tuleb tutvuda mitte ainult intressimäära suuruse ja selle väljamaksmise korra, lepingu tähtaja ning osapoolte vastutusega maksetingimuste rikkumise eest. Väga tähtsad tingimused on ka võimalus leping enne tähtaega üles öelda, samuti trahvisanktsioonid niisuguse ülesütlemise puhul.

Kas aastaintressimäär on põhjus olla ettevaatlik? Millise intressi puhul muretseda ei ole vaja?

See on keeruline küsimus. Praktika, võttes arvesse televisioonis vilksatavaid eri hoiu-laenuühistute reklaame, näitab, et just hoiuseintress meelitab inimesi valima ühe või teise HLÜ teenuseid. Kui 2019. aastal pälvis intress 12% Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kriitika, siis möödunud aastal see enam rahutust ei tekitanud.

HLÜ valikul tuleb lähtuda mitte intressi suurusest, vaid konkreetse ühistu investeerimispoliitikast. On vaja leida vastus küsimusele: kas HLÜ väljakuulutatud tegevus (näiteks tehingud kinnisvaraturul) suudab nii suure tulususe tagada?

Kuidas on võimalik põhjalikult kontrollida HLÜ tausta?

Selleks võib kasutada nii ühistu koduleheküljel avaldatud materjale kui ka eri riiklike registrite andmeid. Võlgnevuse olemasolu saab kontrollida maksu- ja tolliametis. Informatsioon tegevuse kohta ja aruanded on kättesaadavad äriregistris. Eraldi tasub uurida ühistu juhatuse liikmete elulugusid. Samuti tuleb tingimata lugeda läbi ka ühistu põhikiri, sest väga palju kasulikku ja tähtsat informatsiooni leiate just sellest.

 

Mida kujutab endast hoiu-laenuühistu nõukogu? Miks võib see teha otsuseid, mis faktiliselt muudavad lepingu tingimusi, millele klient on alla kirjutanud? Näiteks lepingu järgi tuleb raha ja intressid inimesele välja maksta kohe pärast lepingu lõppemist, kuid nõukogu otsuse kohaselt võidakse väljamakse tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. Aga kui ka pärast seda ei maksta? Kuidas hoiustaja peaks sel juhul toimima?

Seadus näeb ette, et kui ühistusse kuulub üle 200 liikme, võidakse üldkoosoleku volitused anda üle ühistu nõukogule. See on tegelikult hoiustajate esindajate kogu, kes on valitud üldkoosolekul. Teisisõnu on hoiustajad valinud enda hulgast nii-öelda saadikud, kes kaitsevad nende huve nagu omasid.

Nõukogu ei sekku sõlmitud lepingutesse ega muuda neid oma otsusega. Seadus on andnud nõukogule õiguse võtta vastu ja kehtestada riskijuhtimise põhimõtteid. Riskijuhtimissüsteemi põhieesmärk on tagada ühistu stabiilsus, elujõulisus ja kõigi hoiustajate huvide järgimine.

Kui kuulutati välja eriolukord, tormasid paljud oma raha HLÜ-dest välja võtma. See tõi möödapääsmatult kaasa suuri kaotusi kõigile hoiustajatele ning jättis ühistud ilma finantspuhvrist. Raha massiline väljavool ei saanud kuidagi muuta sõlmitud laenulepinguid, mille alusel oli võimatu tagada ennetähtaegseid tagatisi üksnes hea tahtmisega.

Niisuguses olukorras, kus ühtede hoiustajate arutu paaniline tegutsemine võib jätta ülejäänud hoiustajad rahast ilma, kuna viivad ühistu pankrotti, on nõukogul õigus võtta vastu ebapopulaarne, kuid sunnitud otsus – külmutada väljamaksed.

Kui olukord läheb niivõrd teravaks, et väljamaksmisele kuuluvaid hoiuseid ei tagastata ka pärast nn külmutamisperioodi, võib hoiustaja esitada kohtule tsiviilnõude oma raha tagasisaamiseks kohtuotsuse alusel.

 

 

Käesoleval ajal riik ei garanteeri hoiu-laenuühistusse paigutatud hoiuste kaitset. Näib, et ka finantsinspektsioon selliseid organisatsioone ei kontrolli. Kas on tõsi, et 2021. aastal selles mõttes kõik muutub ja tuleb uus seadus?

Seda, et 2021. aastal niisugune seadus tuleb, ma kinnitada ei saa. Ent seaduseelnõu, mis vastuvõtmise korral hoiu-laenuühistute elu keerulisemaks teeb, on tõepoolest välja töötatud. Sellel on küllalt nii pooldajaid kui ka vastaseid. Siiani ei ole seda aga veel Riigikogule arutamiseks esitatud. Seepärast on veel varavõitu prognoosida seaduse jõustumist ja oletada, milliseks selle sisu kujuneb.

Kas võite nimetada paari-kolme põhjust, mis juriidilises plaanis võimaldavad hoiu-laenuühistuid usaldada?

Hoiu-laenuühistud on üks Euroopa vanimaid ühistuvorme ehk juba juurdunud ja ajalooliselt väljakujunenud, liikmete huvidel, kaasa arvatud majanduslikel huvidel rajanev konkurentsivõimeline kooperatsioonivorm. See on põhimõtteliselt positiivne.

Finantsregulaator nende tegevust küll ei kontrolli, kuid see on täpselt reglementeeritud seadusandlusega. Seadus annab rohkem võimalusi saada tulu (näiteks osakutulu).

Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)