Kuidas jagada nuge-kahvleid ja sealjuures mitte sattuda tänavale

11/05/2020

Oleme vara jagamisest korduvalt rääkinud. Aga nagu tasuta juriidilistest konsultatsioonidest Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos nähtub, on see teema ammendamatu.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mu naine andis sisse lahutuse. Nüüd ripub minu kohal korterist väljatõstmise oht. Kuidas võiksin seda kinnisvara jagada?

Dokumentidest on näha, et teile ja teie abikaasale on kinnistatud eluaegne õigus korterit kasutada ning et te olete koos naisega kohustunud kandma kõik selle kinnisvaraga seotud kulud. Seda olukorda abielulahutus ja omaniku vahetus muuta ei saa. Aga korterit jagada ei ole teil õigus, sest te ei ole selle omanik.

Olen invaliidsuspensionil. Mind peab ülal mees, kes seni veel töötab, tal on oma firma. Ent viimasel ajal on ta hakanud üha sagedamini rääkima abielulahutusest. Millisele varale on mul naisena õigus ja kuidas seda jagada?  

Kui te olite kinnisvara erastamise või ostmise ning firma asutamise ajal abielus, siis kuulub teile pool kogu sellest varast. Ei ole tähtis, kas teie nimi on märgitud registreerimisdokumentidesse või mitte. Olukorda võib muuta ainult abielulepingu sõlmimine, mis määraks abieluvara jagamise korra.

Lahutus ja vara jagamine on erinevad asjad. Vara võite jagada ka pärast lahutust, kinnitades selle notari juures või kohtus. Edasi võite teha oma varaosaga, mida tahate.        

Elan üksi. Mul on kolm last. Tahaksin veel oma eluajal jagada oma vara (kaasa arvatud firma) nende vahel omaenda äranägemise järgi nii, et pärast minu siit ilmast lahkumist oleks kõik ja kõigile selge. Kuidas seda teha?

See kõik on lihtne. Koostage enda jaoks plaan selle kohta, kellele ja mida soovite jätta. Selle loeteluga minge notari juurde, kes vormistab teie testamendi.

Mis firmasse puutub, siis võite jagada omandiõiguse selle faktilisele põhikirjakapitalile. Sissetulekut hakkavad omanikud jagama vastavalt oma osadele. Kui pärast notariaalset jagamist tekib teile täiendavat vara, siis teie testamendis vastava sätte puudumise korral jagavad teie lapsed selle omavahel võrdsetes osades.

Olen juba ammu lahutatud, kuid ühist vara – korterit ja garaaži – ei ole me jaganud. Praegu tasub mu endine mees kõik kommunaalmaksed üksi, kuid olen kuulnud, et kui ta soovib, siis võib esitada arve ka mulle. Ja kas tal on õigus ilma vara jagamiseta võtta oma osale kedagi elama, kinkida seda või müüa?

Endine mees võib esitada teile arve ainult viimase kolme aasta eest, kusjuures on tal õigus nõuda vaid poolt summat, kuna kaasomanikud peavad kandma kulud võrdselt.

Mis puutub teie kaasomandusse, siis oma osa üks abikaasadest või endine abikaasa ilma teise nõusolekuta ei saa. Notaritel tekib sellisel juhul rohkesti küsimusi ning nad paluvad kõigepealt teha läbi vara jagamise protseduuri, et hiljem saaks sooritada tehinguid juba kummalegi kindlaksmääratud varaosaga.

Kuidas jagada abielu ajal võetud laene? Ja öelge, kas vara jagamist on võimalik vormistada perekonnaseisuameti kaudu nagu lahutustki?

Perekonnaseisuameti kaudu saab vormistada ainult lahutuse, ja sedagi ainult siis, kui mõlemad abikaasad on sellega nõus. Kõike, mis puutub vara jagamisse, saab teha kas notari vahendusel või kohtu kaudu.

Sealjuures võib vara jagamise asjus pöörduda notari poole igal ajal. Kui see toimub enne ametliku lahutuse vormistamist, siis nimetatakse seda abielulepinguks. Kui aga seda tehakse pärast lahutuse vormistamist, siis abieluvaralepinguks. Notaritasu moodustab mõlemal juhul vastav protsent selle vara maksumusest, mida te soovite jagada.

Kohtu kaudu jagatakse vara siis, kui omavahel kokkulepet ei ole saavutatud. Riigilõiv on kohtu poole pöördumise korral 300 eurot, erinevalt notarist, kelle puhul osapooled tasuvad teenuse eest nii nagu on omavahel kokku leppinud. Riigilõivu maksab aga see, kes avalduse esitab. Võib esitada ka avalduse riigilõivust vabastamise kohta.

Nüüd laenudest. Ühisteks ei peeta kõiki abielu ajal võetud laene, vaid ainult neid, mis on võetud perekonna huvides. Kui mehe võetud laen kulutati mitte perekonna huvides, vaid näiteks vanaemale auto ostmiseks, siis naisele see mingil juhul ei laiene. Ja seda, et niisugune laen oli võetud perekonna huvides, peab tõestama teie mees, aga mitte teie.

Mees ostis maja laenuga enne meie abielu. Pärast seda, kui me abiellusime, hakkasin mina aitama võlga tasuda, aga ei fikseerinud seda kusagil. Maja põles maha. Hakkasime seda uuesti üles ehitama ning mina maksin selleks taas oma teenitud raha. Peagi aga meie abielu lagunes ja nüüd hakkame kohe lahutama. Kuidas vara jagada? Olen segaduses…

Katsume siis asjasse selgust tuua. Kui maja on ostetud laenuga ning põhiosa maksetest ja omandiõiguse vormistamine on tehtud juba abielu ajal, siis on teil õigus pretendeerida osale sellest varast. Kui me aga räägime laenust, siis vaatamata sellele, et te olete mahutanud majja oma raha, mingeid omandiõigusi sellele teil ei ole. Suhet kinnisvaraga käsitletakse hetkest, mil on tekkinud omandiõigus sellele. Teie mees ostis maja enne abiellumist ning seepärast on see ainult tema omand.

Ent poole rahast, mis läks teie abielu ajal laenu kustutamisele, võite tagasi saada. Kuna pärast tulekahju mahutasite ka teie majja oma raha, siis võite saada kompensatsiooni, hinnates kinnisvara ja jagades summa pooleks. Märgin, et raha saab jagada ainult pärast lahutust. Kuigi võib minna ka notari juurde ja sõlmida abieluleping selle kohta, et maja on teie üheskoos hangitud vara. Sel juhul tekib teil samuti omandiõigus, mis garanteerib raha saamise.

Mõned juristid on seisukohal, et kui kõne all on suured summad ning maja või korteri ehitamine, siis rahalise kompensatsiooni asemel võib kohtu kaudu välja nõuda omandiõiguse kinnisvara teataud osale. Kohtu positiivse otsuse korral te saate endale omandiõiguse ning mehel ei ole õigust müüa maja ilma teie teadmata.

Kui mees tahab müüa maja enne seda kui naine saab kohtu kaudu endale omandiõiguse, siis on notar vastavalt uutele reeglitele kohustatud informeerima maja müümisest ka naist, isegi siis, kui ta ei ole selle omanik.

Mees tahab minust lahku minna ja räägib, et kuna ta on alati minust rohkem teeninud, on tema osa meie varast (meil on maja ja korter) märksa suurem. Kas mul tasub selle pärast muretseda?

Ei tasu. Mehe ja naise palga suurus ei mõjuta nende varaosa kuidagi. Abielusuhetes on nii, et abikaasadel on ühine rahakott, olenemata nende kummagi panusest sellesse. Vara jagamisekorral kehtib raudne reegel: kõik, mi on soetatud abielu ajal, jagatakse abikaasade vahel pooleks.

Tegelikult saab vara jagada kahel viisil. Esiteks te lepite kokku mis nimelt ja kellele kuulub, ning fikseerite selle notari juures. Teiseks võite eelnevalt kinnisvaralehekülgede alusel kindlaks määrata analoogilise korteri ruutmeetri maksumuse teie linnajaos ning minna siis kohtusse. Avalduses tuleb teil tingimata osutada ühisvara jagamise viisile:

  1. Teile jääb korter, abikaasale maja. Kui maja maksumus on korteri omast suurem, siis peab mees maksma teile kompensatsiooni, mis ühtlustab teie osa maksumuse;
  2. Teile jääb maja, talle korter. Sel juhul tuleb maksta kompensatsiooni teil;
  3. Te müüte vara ära ja kummalegi jääb 50 protsenti selle maksumusest;
  4. Talle või teile jäävad nii maja kui ka korter. Siis on üks kohustatud teisele välja maksma poole nende maksumusest.

Mehel on muidugi õigus oma seisukohta avaldada, kuid on tähtis märkida, et kohus teeb tingimata kindlaks, kas osapooltel on reaalset raha kompensatsiooni väljamaksmiseks. Kui seda ei ole, läheb vara müüki ning selle eest saadud raha jagatakse teie vahel võrdselt.

Erastasime korteri 1990. aastate algul abielus olles, kuid kohe pärast seda läksime lahku. Mu endine mees ei ole sellesse korterisse olnud kunagi sisse kirjutatud ning praegu ma ei tea temast enam midagi. Tal on esimesest abielust tütar. Mida see peaks minule tähendama?

Aga seda, et kuna korterit peetakse ühiselt soetatud varaks, on mehe tütar pärija. Aga kui tütart enam ei ole, aga on lapselapsed, siis järelikult on pärijad nemad.

Endise abikaasa osa automaatselt teile üle ei tule. See juhtub siis, kui te jagate vara ja oma osa välja ostate (selle hinda võidakse alandada selle arvel, et kõik need aastad olete teie üksi korterit ülal pidanud) või te tõestate kohtule, et kogu korter on teie lahusvara. Viimane on võimalik, kui te enne ametlikku lahutust ei elanud näiteks mitu aastat enam koos. See tähendab, et on vaja tõestada, et perekond lagunes märksa varem kui korter erastati.

Mul on korter eksabikaasaga kaasomandis, jagamisest ei ole me veel mõelnud. Kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud ainult minu endine mees. Kas sinna peaks märkima ka minu nime? Ja veel üks küsimus: kui korteris elab tema, siis kas mina pean tasuma kommunaalmakseid?

Teie nime ei ole tingimata vaja kinnistusraamatusse märkida. Mina soovitaksin seda siiski teha seoses sellega, et abielu on lahutatud. Sel juhul näeb kaasomaniku olemasolu mitte ainult notar (tema teeb selle niigi lihtsalt kindlaks), vaid ka igaüks, kes on huvitatud selle korteri ostmisest.

Mis puutub teise küsimusse, siis teie olete kohustatud tasuma pool summat teenuste eest, mis ei ole seotud tarbimisega. Need on näiteks remondifond, maja hooldus, üldelekter, küte, tehnoloogiline vesi (vahe korteris tarbimise ja maja veemõõtja näidu vahel), spiraal, prügivedu.

Kuidas jagada endise mehega nõud, mööbel ja muu vallasvara?

Te võite kirjutada paberile, et olete jaganud vara nii ja nii. Notariaalne vormistamine on kohustuslik vaid kinnisvara jagamise korral.

Praeguses olukorras annab Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilisi konsultatsioone ainult telefoni teel. Registreerimine neile toimub samuti esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.  

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)