Statistika näitab, et elamislubade teema ei kaota Eestis oma aktuaalsust. Käesoleva aasta esimeses õigusabi väljaandes on esitatud mõned juhtumid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidiliste konsultatsioonide praktikast.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Oleme naisega Ukraina kodanikud. Töötame Eesti firmas tööviisaga ja oleme juba ostnud endale siin elamise. Ukrainas ei ole lihtsal inimesel võimalik toime tulla. Seepärast tahame nüüd esitada dokumendid elamisloa saamiseks teie riigis. Kas meil on lootust seda saada ja kuidas on võimalik seda teha?
Tehniliselt on see teostatav nii, et dokumente elamisloa saamiseks on võimalik esitada, broneerides aja endale ja abikaasale. Peab väga tähelepanelikult jälgima sisserändekvoote, mis saavad väga kiiresti otsa ning pärast seda elamisluba jooksva aasta jooksul ei ole teil võimalik saada.
Kui teie koostöö Eesti tööandjaga jätkub, võite esitada taotluse tööloa saamiseks. Sel juhul tuleb kindlasti saada tööandja kinnitus, mis esitatakse digitaalselt allakirjutatud kutsena.
Küsimust kvootide ja üldse teie siinviibimise kohta võib täpsustada Politsei- ja Piirivalveameti infotelefonil 612 3500 (E-R kl 9:00-15:00), millel vastatakse ka vene keeles. Samuti võite kirjutada aadressile migrationadvice@politsei.ee. Vastus tuleb üldjuhul üpris kiiresti.
Kui me viibime naisega Eestis tööviisaga, siis kas on võimalik vormistada elamisluba ilma tööandja osavõtuta? Ja kui ma lahkun tööandja juurest, kes vormistas mind lühiajalisele tööle, siis kas ma võin loota elamisloa saamisele?
Eestis on võimalik saada elamisluba, kui täidetakse seadusandluse nõuded. Iseenesest on aluseid elamisloa andmiseks tosinkond.
Neli alust – perekonna taasühendamiseks. Teil ei ole meil kellegagi taasühineda.
Üks aluseid on õppimine ehk üks teist peab asuma õppima koolis või kõrgõppeasutuses. Kui üks teist alustab õpinguid, siis saab ta elamisloa seoses õpingutega, mis antakse üheks aastaks õigusega pikendada seda õpingute ajaks. Teine perekonnaliige võib taotleda elamisluba taasühinemiseks õppijaga. Lisaks tuleb tõestada perekonna sissetuleku olemasolu.
Kõik muud alused on seotud Eestis töötamisega: tööandjale, oma firmas, kui te selle asutate, ettevõtluse alal, kui maksate 65 000 eurot ning füüsilisest isikust ettevõtjale, mis nõuab 17 000 euro tasumist. Edasi tulevad idufirmad ja suurfinantseerimine, mil investeeritakse üle miljoni euro.
Teil, nagu ma näen, on elamisloa taotlemiseks kaks teed: seoses töö või õpingutega. Korter Eestis ei ole elamisloa saamise alus.
Mul on elamisluba, kuid samas ka tõsised võlad. Kas need võivad mõjutada minu taotlust Eesti kodakondsuse saamiseks?
Nagu võin arvata, olete võlgu mitte riigile (näiteks maksmata trahvid), vaid erafirmadele. Seepärast ei ole teil sellega seoses kodakondsuse saamise pärast midagi karta.
Olen sündinud Eestis ja siin õppinud, kuid 40 aastat tagasi läksin perekondlikel põhjustel elama Venemaale. Nüüd tahaksin tagasi tulla, kuna voodihaige ema vajab hooldamist. Seni külastan teda viisaga, aga nii lõputult ju sõita ei saa ja ka Eestis viibimise päevade arv on piiratud. Veel elab mul Eestis poeg. Soovitage, kuidas ma võiksin saada elamisloa?
Teie ainus reaalne alus pretendeerida elamisloale on vajadus hooldada pidevalt elatanud ja raskesti haiget ema, keda te ei saa oma Venemaa linna viia. Selle kohta tuleb teil esitada Politsei- ja Piirivalveametile üksikasjalik ja emotsionaalne kiri oma olukorra kirjeldusega, samuti põhjendusega, miks Eesti elamisluba on teile nii tähtis.
Taotlusele on vaja tingimata lisada perearsti tõend teie ema diagnoosiga ning põhjendusega, miks ta vajab ööpäevaringset hooldust ja transportimine ei saa kõne allagi tulla. Samuti tuleb tõestada, kui kaua olete hooldanud haiget ainult teie. On kasulik lisada teie poja argumenteeritud kiri selle kohta, miks tema ei saa vanaema eest hoolitseda.
Elamisloa ankeeti märkige „linnuke“ lahtrisse „Tähtajaline elamisluba alaliseks elamiseks“. Esimene elamisluba on alati ajutine.
Dokumentide esitamine ei anna teile õigust jääda Eestisse. Teisisõnu, kui viisa lõppemise hetkeks ei ole te otsust oma taotluse kohta saanud, olete kohustatud Eestist viisa viimasel kehtivuspäeval lahkuma. Kui te ei lahku, siis kaotate ka lootuse elamisloa saamisele. Viisarežiimi rikkumine toob kaasa sellest keeldumise.
Mul on ajutine elamisluba, mida pikendatakse. Kuidas taotleda alalist?
Eesti alalise elamisloa saamiseks eksisteerib vaid neli tingimust: olete elanud Eestis püsivalt vähemalt viimased viis aastat; teie elukohaandmed on kantud rahvastikuregistrisse; teil või sel perekonnaliikmel, kelle ülalpidamisel olete, on legaalne sissetulek; olete sooritanud eesti keele eksami tasemel B1. Püsiva elamise all mõistetakse seda, et viimase viie aasta jooksul ei ole Eestist äraolek ületanud kuut järjestikust kuud ning ühtekokku 10 kuud.
2000. aastate algul sõitis mu poeg üliõpilasvahetusega Ameerikasse. Sel ajal kehtis tema hall pass ja tal oli Eestis alaline elamisluba. Aeg läks. Kuna poeg Eestisse ei ilmunud, tühistati tema elamisluba. Mida oleks vaja teha, et mu poeg saaks tagasi tulla? Ja mis teda ähvardab Eestisse deporteerimise korral?
Et tagasi tulla, on tal vaja reisidokumenti, mis annab õiguse piiri ületamiseks. Ent selle dokumendi väljaandmise kohustust Eestil sellel etapil ei ole, teie poeg on Eestile võõras inimene. Soovitan, et ta pöörduks kõigepealt Eesti konsulaadi poole ja paluks anda tõend tagasipöördumise kohta. Selle tulemusena peaks konsulaat andma kas niisuguse tõendi või ühekordse passi. Miks peaks? Seepärast, et kui USA otsustab teie poja välja saata, siis ta saadetakse just Eestisse, sest ta saabus sinna sellest riigist, kodakondsust tal ei ole.
Eesti on kohustatud ta vastu võtma. Ja siin peab poeg hakkama taotlema uut halli passi ning lahendama elamisloaprobleemi.
Kui aga konsulaat tema palvele vastu ei tule, jääb üle ainult üks variant: pöörduda USA migratsiooniameti poole palvega alustada Eestisse tagasisaatmise protseduuri ehk readmissiooni. See on protsess, mis tähendab, et sissesõit ühte või teise riiki toimub riikidevahelise kokkuleppe alusel. Siis selgitavad juba ameeriklased Eesti konsulaadile, et Eesti on kohustatud inimese vastu võtma.
Eestis on migratsioonibüroo kinnipidamiskeskus – kinnine territoorium, kust illegaalidel ei ole lubatud lahkuda. Just seal ootab teie poeg oma probleemi lahendamist. Ent otsuse sellesse keskusse paigutamise kohta teeb ametnik. Kui ta näeb, et illegaal väärib usaldust ja tal on meie riigis sugulased, võidakse ta jätta vabadusse kohustusega end regulaarselt registreerimas käia. Niisugune kord kehtib muide kõikjal Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, sest kodakondsusetuse fakt ise ei ole seaduserikkumine.
Mu tütar elas siin alalise elamisloaga. Ta sõitis õppima Venemaale, oma lapse aga otsustas 2006. aastal sünnitada Eestis. Sündinud tüdrukule alalist elamisluba ei antud, osutades sellele, et tema ema ei ela alaliselt Eestis. Tütar sõitis lapsega Venemaale tagasi. Siin käivad nad kaks-kolm korda aastas. Vanemad töötavad kord ühes, kord teises riigis, aga mina tahaksin, et mu lapselaps elaks ühes kohas, minu juures Eestis. Kuidas oleks ikkagi võimalik saada talle elamisluba?
Automaatselt oleks laps võinud saada elamisloa kuni ühe aasta vanuseni. Nüüd võib ta saada vaid ajutise elamisloa. Ema järgi teie lapselaps Eesti elamisluba ei saa, kuna tema ei ela siin. Isegi siis, kui tal on siin alaline elamisluba ei saa ta olla kutsuvaks isikuks.
Kui te kinnitate kirjalikult ja dokumentaalselt, et lapselapsel on siin, kus elada, et te tagate tema ülalpidamise, mõlemad vanemad aga tõendavad notariaalselt oma nõusolekut sellega, et õppeaasta jooksul hakkab nende tütar elama teie juures ning nad on nõus saatma teatud summa, võivad vanemad taotleda talle ajutist elamisluba õpinguteks. Sealjuures peab ka kool kinnitama, et võtab tüdruku vastu.
Aadressil www.politsei.ee on (ka vene keeles) nende dokumentide loetelu, mis on vajalikud sellise elamisloa taotlemiseks, samuti informatsioon selle kohta, kuidas ja kuhu tuleb dokumendid esitada. Nende läbivaatamise keskmine aeg on kaks kuud.
Eestis ajutise elamisloaga viibimise päevi keegi ei loenda. Kui teie lapselaps elab siin sellise elamisloaga kolm aastat, on võimalik taotleda juba tähtajalist elamisluba alaliseks elamiseks, mis antakse 10 aastaks. Selle alusel võib teie lapselaps hiljem saada alalise elamisloa. Vajalik on vaid eesti keele eksam tasemel B1. Selle aga sooritab ta 9. klassis.
Juhin teie tähelepanu sellele, et alalise elamisloa saamiseks on tal lubatud viimase viie aasta jooksul viibida Eestist eemal kuni 10 kuud.
Elamisload arvudes
2018. aastal tehti 8119 tähtajalise elamisloa otsust, 2725 tähtajalise elamisloa pikendamise otsust ning 850 pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsust.
2019. aastal tehti 9081 tähtajalise elamisloa otsust, 2109 tähtajalise elamisloa pikendamise otsust ning 992 pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsust.
Allikas: Mari Neljas, analüütik (Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakond)
Seda on tähtis teada
2020. aasta immigratsioonikvoot on ammendatud. Välismaalastest spetsialistide sissetoomiseks soovitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjatele registreerida niisuguste töötajate jaoks lühiajaline töö ning esitada avaldused neile viisade saamiseks.
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kl 9 – 12 telefonil 672 0311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)