Otsides taga õiglust, heitlevad paljud inimesed politsei, prokuratuuri ja kohtu vahet. Millistel juhtudel ning nimelt millise instantsi poole pöörduda, räägivad juristid tasuta konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mu naaber paigaldas enda juures videokaamera, jälgib sellega minu krunti ning paneb selle „kino“ üles sotsiaalvõrkudesse. Politsei ja prokuratuur, kelle poole olen pöördunud, ei ole leidnud naabri tegutsemises midagi kriminaalset. Kuidas ma saaksin oma privaatsust kaitsta?
Mina soovitaksin teil kirjutada Andmekaitse Inspektsioonile ning paluda anda sellele olukorrale hinnang. Inspektsioon teeb kindlaks, millises ulatuses naaber teid jälgib ja kas ta rikub teie õigusi. Vastuse andmiseks on inspektsioonil aega üks kuu.
Ühtaegu sellega või pärast inspektsioonilt vastuse saamist võite esitada kaebuse õiguskantslerile – selle kohta, et prokuratuur keeldub selle asja menetlemisest, kuigi teie olete seisukohal, et teie õigusi rikutakse jämedalt. Õiguskantsler peab politsei ja prokuratuuri tegutsemist kontrollima. Selle probleemi lahendab ta tõenäoliselt teie kasuks.
Haiglas aeti mu ämm hauda. Räägin seda veendunult, kuna seda tunnistas ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon. Nüüd me tahame nõuda raviasutuselt moraalse kahju hüvitamist. Kuidas koostada sellekohane dokument kohtule?
Kohtule avalduse esitamiseks tuleb esitada nõue haiglale. Selle peab koostama teie abikaasa kui surnu tütar ja esmane pärija.
Alustama peab täpselt sõnastatud nõudest: mida teie abikaasa soovib. Seejärel tuleb kirjeldada juhtumi asjaolusid ning esinda põhjendused (ekspertkomisjoni järeldused), mis annavad õiguse nõuda hüvitist. Avalduse lõppu tuleb veel kord märkida summa, mida pärija nõuab, samuti pangarekvisiidid ja see, millise tähtajani tuleb raha üle kanda. Teie naine annab dokumendile allkirja ning märgib oma kontaktandmed. Avaldusele peab ta lisama oma sünnitunnistuse, ema surmatunnistuse ja ekspertkomisjoni otsuse.
Ma kuulun garaažiühistu juhatusse ja juba üle 10 aasta ei ole suutnud leida ühe garaažiboksi omanikku. Osamakseid tasub selle eest inimene, kes kannab raha üle kontole. Sellest inimesest ei tea ma samuti midagi. Mainitud boks on seisnud aastate viisi kasutamata. Võiks selle müüa, kuid ilma omanikuta ei ole seda kuidagi võimalik teha. Võib-olla ei ole ta enam eluski. Mida ette võtta, et selle asjaga surnud punktist üle saada?
Olukord on keeruline seepärast, et boksi eest makstakse ettenähtud korras ehk rikkumistega ei ole selles mõttes tegemist. Te võite võtta äriregistrist väljavõtte selle kohta, et boksi omanik on teie ühistu liige. Seejärel kirjutage politseile avaldus palvega see inimene üles otsida. Muidugi tuleb esitada tema kohta kõik teile teada olevad andmed.
Kui teda ei leita, on ühistul õigus esitada kohtule hagi, et boksi omanik tunnistataks teadmata kadunuks. Kui kohus nimetab ta teadmata kadunuks, siis võib edaspidi taotleda ka selle inimese surnuks tunnistamist.
Minu poeg sõitis Venemaale ja seal peeti ta varguses kahtlustatavana kinni. Tal ei ole kunagi seadusega probleeme olnud ja ma olen veendunud, et ta on lihtsalt süüdlaseks lavastatud. Mida ma peaksin tegema, et saada teada selle juhtumi üksikasju ja oma poega aidata? Tal on hall pass. Mulle juba helistas keegi, esitles end advokaadina ja ütles, et pean talle raha maksma.
Kahjuks ei saa te paluda konsulaarabi Eesti saatkonnalt Venemaal, sest halli passi omanikele seda ei anta.
Õige samm on sõita kohale, selgitada prokuratuuris välja, milline uurija selle asjaga tegeleb, kohtuda temaga, uurida välja, milline kahtlustus või süüdistus on teie pojale esitatud ning kas talle on määratud riiklik advokaat. Kui on määratud, siis ei saa ta nõuda raha teilt ega teie pojalt. Kui ta aga raha nõuab, siis on parem niisugusest spetsialistist keelduda. Ei ole välistatud, et tuleb palgata advokaat.
Uurija loal on teil õigus anda pojale üle mingeid isiklikke asju. Te peate uurija juures taotlema kohtumist oma pojaga kohe, kui niisugune võimalus avaneb. Teie edasine tegutsemine oleneb uurimise käigust.
Kas politseil oli õigus kuulata minu alaealine laps üle vanemate juuresolekuta? Kui mitte, siis kas mina võiksin kirjutada kaebuse?
Politsei võib alaealise üle kuulata protokolli koostamisega lapsevanema, õpetaja või vastava kvalifikatsiooniga sotsiaaltöötaja juuresolekul.
Kaebuse võib esitada – 30 päeva jooksul hetkest, mil te saite teada ametniku õigusevastasest tegevusest.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Suvilaühistu juhatus otsustas maha saagida kase, mille tüvest pool oli minu maal ja pool üldkasutataval territooriumil. On loomulik, et vaidlesin vastu. Linnavalitsuses vastati mulle, et kask kasvab üldkasutataval maal. Ühesõnaga andis linnavalitsus raieloa, kask saeti maha ja veeti minema. Olen seisukohal, et mulle on tekitatud kahju ning olen valmis minema kohtusse. Kas selle 15-meetrise puu puidust ei kuulu pool mulle?
Kuulub küll. Kõigepealt üritage kirjutada juhatusele ja paluge anda teile pool küttepuudest, sest kask kasvas 50% ulatuses teie krundil. Tõenäoliselt tuleb see küsimus aga lahendada ühistu üldkoosolekul.
Kui aga kohtu poole pöörduda, tuleb hinnata tekitatud kahju ning tasuda sellelt summalt riigilõiv. Ma ei arva, et paar ruumimeetrit küttepuid seda väärt on. Seda enam, et kui te kohtus kaotate, tuleb teil hüvitada ka teise poole kohtukulud.
Me müüsime möödunud aastal mehega maja. Ostu- ja müügilepingule allakirjutamisel olid ostjad kõigega rahul ja pretensioone ei esitanud. Nüüd aga, aasta hiljem, saatsid nad meile kirja pika loeteluga majas avastatud probleemidest, mille eest me peame nende arvates hüvitist maksma. Muu hulgas kaebavad nad küttesüsteemi halva töö üle, kuigi kogu möödunud talve jooksul neil mingeid etteheiteid ei olnud. Mida me peaksime tegema?
Kõik maja nähtavad puudused ei saanud olla ostjatele saladuseks. Hiljem tulid võib-olla esile mingid varjatud defektid, millest teil oma kinnisvara müües aimugi ei olnud. Ja vastutama te nende eest ei pea.
Aasta pärast maja ostmist, pärast rahulikult möödunud kütteperioodi on küttesüsteemi defektidest hilja rääkida.
Lisaks sellele on uued majaomanikud pretensioonide esitamisel kohustatud esitama tõendid (fotod, ekspertotsused), mis kinnitavad, et nende avastatud varjatud defektidest te oleksite pidanud teadma ning ostjaid hoiatama. Teile saadetud kirja järgi otsustades selliseid tõendeid ei ole. Järelikult ei ole ka midagi, millega kohtusse minna.
Saatke uutele omanikele kiri, märkides, et mingit kompromissettepanekut te hüvitise kohta teha ei saa, kuna peate nende nõudmisi ebaõigeaegseteks ja põhjendamatuteks.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub ka sel hooajal esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311. Esimene registreerimine on 10. septembril.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)