Olmega seotud küsimused on inimsuhetes ühed kõige teravamad. Neid vaadeldakse sageli ka Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Ma pole enam noor, elan oma korteris Ämaris, kuid sisse kirjutatud olen Tallinna. Kas mul on võimalik saada linnas sotsiaalkorterit, olemasolev kinnisvara aga anda vastu näiteks põgenike jaoks?
Riiklikke sotsiaalkortereid ei ole. On linnade ja valdade sotsiaalprogramm. See tähendab, et Tallinnal on oma sotsiaal/munitsipaaleluasemete fond. Süsteemi, mille alusel teie korteri Ämaris saaks anda linna vajaduste katteks sotsiaalpinna eest Tallinnas või riigi mõnes teises linnas, ei ole.
Esmajärjekorras on õigus sotsiaaleluaseme saamiseks inimestel, kes oma vanuse, tervisliku seisundi ja sugulaste puudumise tõttu vajavad alalist abi või kelle elamistingimused ei võimalda tagada neile vajalikku hooldust ja abi. Niisugused inimesed saavad anda oma „sobimatud” korterid sotsiaalfondi, neile aga antakse sotsiaalkorterid, kus neile osutatakse abi. Seejuures tuleb arvestada, et sotsiaaleluasemena võidakse eraldada nii eraldi korter kui ka voodikoht ühiskorteris.
Esimene samm sotsiaaleluaseme saamiseks on õigeaegne kirjalik avaldus kohalikku omavalitsusorganisse selleks, et saada järjekorda. Küsimuse niisuguse elamispinna eraldamisest otsustab sotsiaalkomisjon.
Majas oli toruleke. Korteriühistu esimees märkis minu arvele kommunaalteenuste eest 403 eurot justkui avariiväljakutse ja selle lekke tagajärgede likvideerimise eest. Kas see on seaduslik?
Selleks, et määrata ühe või teise avarii süüdlast, peab olema fikseeritud avarii fakt määratletud avarii koht koos avarii põhjuste kirjeldamisega. Kõik see vormistatakse aktina. Üksnes niisuguse täpse dokumendi olemasolu korral võib esitada nõudmise kahju hüvitamiseks, mis peab samuti olema põhjendatud. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kahju suuruses, siis määrab selle kohus.
Te võite vaidlustada esitatud nõudmise kohtus, tõestades, et kahju ei tekitanud teie, või jätta nõutud summa maksmata, kirjutades korteriühistu juhatusele, miks te pole nendega nõus, ja oodata, millal ühistu teid kohtusse annab. Sel juhul peab ta juba tõestama, et kahju tekitasite just nimelt teie.
Me läksime naisega lahku, korter oli ostetud abielu ajal. Ma elan selles korteris, endine abikaasa elab teises kohas. Ma maksan korteri eest, tema maksab laenu, mis me võtsime eluaseme muretsemiseks. Endine naine tahab selle korteri maha müüa, pakub, et ma ostaksin selle tervenisti välja 40 tuhande euro eest (maksumus hindamisaktis on 59 tuhat). Mul pole nii suurt summat. Mida teha?
Seoses sellega, et abielu ajal omandatud korter on ühisvara, kuulub teile pool sellest korterist. Järelikult pole võimalik kinnisvara ilma teie nõusolekuta müüa. Kui endised abikaasad ei suuda kokku leppida müügi küsimustes, siis tuleb lahendust otsida kohtus. Siin on kolm lahendusvarianti.
Esimene: kohus jätab omandiõiguse alles mõlemale abikaasale. Ühtaegu määrab kohus selle korteri kasutusõiguse. Kohtud lähtuvad tavaliselt sellest, kes korterit tegelikult kasutab, kas endistel abikaasadel on alternatiivset elukohta jne. Praktiliselt tähendab see, et te jääte ligikaudu samasugusesse olukorda, milles olete praegu. See tähendab, et müüa korterit ilma teise omaniku loata ei saa.
Teine variant: kohus konstateerib, et korter kuulub ühele endistest abikaasadest. See abikaasa omakorda kompenseerib teisele tema osa rahaliselt. Kohus määrab hindamisakti alusel korteri maksumuse ja kindla summa väljamaksmiseks. Selle summa suurust mõjutab asjaolu, kes tasub laenu, kes on sellesse kinnisvarasse rohkem panustanud, kes vähem.
Kolmas variant: kohus teeb otsuse korter müüa ja jagada raha endiste abikaasade vahel.
Kui te annate kohtusse taotluse vara jagamiseks, tuleb selles kindlasti ära näidata, kuidas just te korterit jagada soovite.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ostsin elumajas esimese korruse, mis kujutas endast ainult betoonseinu. Püstakud on, kuid kütet mitte. Ja ka radiaatoreid pole, need tuleb alles paigaldada. Kas ma pean ühistule soojuse eest maksma? Ja veel: kas ma pean maksma maksu oma 2000. aastal omandatud ühetoalise korteri müügi pealt, kuhu olin sisse registreeritud alla kahe aasta ja mille eest saadud raha soovin kasutada ülalmainitud „seinte” remondiks?
Kui korteri tehnilistes plaanides on ette nähtud, et teil peavad olema radiaatorid, siis olete kohustatud maksma isegi vaatmata sellele, et teil neid pole. Ja oma osa üldisest küttest samuti.
Oma korteri müümise osas selgitan järgmist. Kui te olete müüdavale pinnale juba kaks aastat sisse kirjutatud, siis maksu ei maksta. Seda reguleerib Tulumaksuseadus ning seda kontrollib maksu- ja tolliamet.
Sellise korteri müümisel, kuhu te olete sisse kirjutatud alla kahe aasta, tekib seaduseandja arvates kasum, mis on saadud kinnisvara võõrandamisest. Sellelt kasumilt tuleb tasuda maksu. Kuid seda ei maksta mitte kogu saadud summalt. Kasum kujuneb sellest jäägist, mis jääb üle pärast nende summade maha arvestamist, mis te kulutasite eluaseme ostmiseks, notaritasudeks ja ka remondiks. Sellelt summalt tulebki maksta tulumaksu.
Kunagi elasin Tallinna kesklinnas, hiljem kaotasin pettuse tõttu oma korteri, nüüd olen sisse registreeritud Keilas. Kuidas saaksin tulla tagasi pealinna elanikeregistrisse?
Selleks, et saada Tallinna elanikeregistrisse, tuleb olla ruumi omanik või omada õigust ruumi kasutada (näiteks rendilepinguga) või peab olema ruumi omaniku luba sisse kirjutamiseks (selle jaoks annab omanik oma allkirja elukohateatisele).
Ma üürisin korteri, sõlmisin rendilepingu ühe inimesega, maksin tagatisraha. Ootamatult teatas peremees, et korteris on veel üks inimene (ema oli minu juures kolm nädalat külas, peremees teadis seda). Sel põhjusel katkestas ta ühepoolselt lepingu, võttis mult ära võtmed ja keeldus tagatisraha tagastamast. Kuidas saaksin selle tagasi?
Tuleb koostada kirjalik pretensioon korteri peremehele ja saata see ära väljastusteatega tähitud kirjaga. Kirjas peavad olema ära toodud kõik teie ja teie külalise korteris elamise asjaolud. Nagu te isegi aru saate, veel ühe inimese viibimine korteris kolme nädala jooksul ei ole üks öö, seepärast ei saa siiski kinnitada, et te käitusite lepingu plaanis ideaalselt.
Kuid pretensioonis võite te nõuda vähemalt poole tagatissumma tagastamist, rõhutades seda, et teie ema oli korteris ajutiselt, pidevalt ta seal elada ei kavatsenud, peremehele oli see hästi teada. Märkige ka, et jätate endale õiguse pöörduda kohtusse.
Kui korteriomanik teiega ei kontakteeru, siis on teil tõesti õigus minna kohtusse. Aga on võimalik, et kohtukuludeks minev summa on tagatisrahast suurem. Niisiis kaaluge kõiki poolt ja vastu argumente.
Minu vanaema suri, temast jäi korter Paldiskis. Tal oli üle 20 aasta elukaaslane, ametlikku abielu nad ei sõlminud, korterisse pole elukaaslane sisse kirjutatud. Nüüd keeldub see inimene lahkumast korterist, mille eest maksmast ta samuti keeldub. Minu isa kui pärija on valmis lubama tal jääda, kuid tingimusel, et ta maksab kommunaalteenuste eest. See inimene hoiab aga meie eest kõrvale. Mida niisuguses olukorras teha?
Kuni pole lõppenud pärandi avanemise protseduur (see tähendab seni, kuni isa saab korteri omanikuks), võib igasugune sund elukaaslase suhtes viia teie jaoks ebasoovitava tulemuseni.
Pärast seda, kui isa saab omanikuks, on kõige õigem pöörduda piirkonnapolitseiniku poole, kes aitab teil vähemalt korterisse pääseda ja selle mehega suhelda. On võimalik, et pärast seda võtab ta oma asjad ja lahkub.
Kui seda ei juhtu, võite teha politseisse avalduse selle kohta, et teie surnud vanaema elamispinnal on ebaseaduslikult niisugune mees, kellel pole selle korteriga mitte mingisugust seost ja kes keeldub ka selle eest maksmast, te palute meetmed tarvitusele võtta.
Samuti peate meeles pidama võimalust pöörduda kohtusse sundväljatõstmiseks.
Minu vanemad surid, kuid eluajal tegid kinkeakti minu nimele. Veel varem aga andsid nad selle korteri tagatiseks pangale, kuna mu vend vormistas seal liisingu. Praegu pole mul võimalik teada saada, mis olukord on selle liisinguga, andmeid venna lepingu kohta pank mulle ei anna. Minu veenmisele minna panka koos minuga vend ei reageeri. Vanemad soovisid, et ma müüksin korteri ja jagaksin raha vennaga. Tema aga ilmselt tahab, et korter jääks tagatiseks ja ma annaksin selle üürile. Mis ma peaksin tegema?
Vaatamata sellele, et te olete omanik, ei saa pank anda teile teavet vormistatud laenu kohta, seepärast on teie olukorras optimaalne vennaga kokku leppida ja minna koos temaga panka, kus saate teada, milline on tegelik olukord selle korteri suhtes. Te võite kirjeldada vennale kõiki küsimuse kohtueelses korras lahendamise eeliseid, ta pääseks näiteks kohtukuludest ega jääks ilma rahast, mis ta saaks korteri rahumeelse jagamise tulemusena. Teil on ju ainsa omanikuna õigus pärast kohut korteri eest saadavat raha vennaga mitte jagada.
Seni saate korterit müüa üksnes tingimusel, et see pole enam tagatisvaraks. Vaevalt lubab pank tagatisvaraks olevat korterit osta või müüa.
Järgmisel korral on meie tähelepanu all taas pärimisteema.
Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik