Jätkuvad tasuta juriidilised konsultatsioonid Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos käib aina rohkem inimesi. Pakume lugejatele valikut küsimustest, mis on seotud mis on seotud mitmesuguste kinnisvaraga seotud maksete ja võlgadega.
Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Möödunud aasta juulikuus andsin korteri üürile. Kui ühistu andis mind kohtusse, siis selgus, et üürnik ei maksnud kommunaalteenuste eest, esitades võltsitud teatisi minu allkirjaga, nagu oleks ta raha selleks mulle andnud. Ma kirjutasin avalduse politseisse, seal alustati menetlust dokumendi võltsimisega seoses. Ühistuga leppisime kokku, et võin kustutada võla maksegraafiku alusel. Kas ma saan anda üürniku kohtusse ja kui me leppisime ühistuga kokku võla tasumises, siis kas ma pean sellest kohtule teatama?
Vaieldamatult vastutab korteriühistu ees juriidiliselt omanik, mitte üürnik. Seepärast maksate võla ühistule teie. Teil on omakorda õigus nõuda võlga oma üürnikult.
Kuna ühistu juba andis dokumendid kohtusse, siis tuleb teie hilisematest kokkulepetest kindlasti kohtule teatada. Kokkulepe ühistuga on vaja vormistada kirjalikult kompromissilepinguna ja anda see kohtule koos palvega katkestada menetlus. Kohus kinnitab saavutatud kompromissi ja lõpetab menetluse. Kompromissilepingu võib sõlmida ka kohtuistungipäevl kohtusaalis.
Mis puudutab teie üürnikku, siis on täiesti võimalik anda kohtusse taotlus võlanõudega üürniku väljakolimise hetkeks (teatise võtate ühistu raamatupidajalt) ja kindlasti viitega sellele, et tema suhtes on algatatud kriminaalasi. Sõltuvalt võlasumma suurusest tuleb maksta riigilõiv hagi läbivaatamise eest. Kui see summa pole teile jõukohane, siis võite, lisades vajalikke dokumente teie sissetulekute ja materiaalse olukorra kohta, paluda kohtul teid riigilõivu maksmisest vabastada.
Meie ettevõte üürib bürooruume. Meil käidi varastamas. Signalisatsioon oli, kuid see ei aidanud. Politsei alustas menetlust. Hiljem avastasime, et meil ei ole otsest lepingut signalisatsiooni paigaldanud ja teenindanud ettevõttega. See leping on tal meie rendileandjaga. Saatsime loomulikult pretensiooni kahju hüvitamiseks rendileandjale. Tema saatis selle edasi signalisatsiooni teenindavale ettevõttele, kus nõustuti sellega, et kõik polnud tehtud korrektselt, ja pakkus meile hüvituseks 320 eurot. Kes peab ikkagi meie kahju hüvitama?
Seoses sellega, et lepingut teie ja valveteenistuse vahel pole, maksite valve eest vahetult rendileandjale, aga teenust vajalikus mahus ei saanud. Seepärast on teil õigus nõuda rendileandjalt teile varguse tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamist. Kui ta keeldub seda hüvitamast, võite ta kohtusse anda.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Mul on neljatoaline korter ühisomandis: juba 12 aastat kuulub pool mulle, pool ettevõttele. Sealt ei ilmu kedagi välja, aga mina maksan kogu korteri eest. Kui uskuda äriregistrit, siis on ettevõte likvideeritud. Mida saan ma niisuguses olukorras ette võtta, et mitte maksta kommunaalteenuste eest nii enda kui faktiliselt likvideeritud ettevõtte eest?
Tõepoolest, niisugusel juhul, kui teie ei maksa kogu korteri eest, siis on korteriühistul võla tekkimise ja teise korteriomaniku kättesaamatuse korral õigus nõuda kogu võlg sisse just nimelt teilt kui omanikult, kes on kättesaadav.
Ühisomandi lõpetamsieks ja individuaalseks omanikuks saamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Tavaliselt jagatakse kinnisvara kahe kaasomaniku vahel pooleks. Kuna aga ettevõte on likvideeritud, on täiesti asjakohane teatada, et te olete paljude aastate jooksul tasunud ainuisikuliselt kõikki korterikulusid. Kui mingeid pretensioone teise omaniku poolt ei teki, siis võib kohus vaadelda võimalust teile omandiõiguse andmise kohta ka korteri teisele poolele. Käesoleval hetkel on keeruline prognoosida, millega niisugune kohus lõpeb, kuna pole teada, kas selle ettevõtte õigusjärglasega saab ühendust.
Kui aga korter jagatakse pooleks, siis on teil õigus pöörduda kohtusse ja taotleda peamiste kommunaalmaksete (küte, maja üldkulud jne) poole summa tagastamist kogu perioodi eest.
Mees andis lahutuse sisse. Meil on ühisomandis korter ja maja, mis on ostetud kahe peale laenuga, kusjuures korter on tagatiseks. Nüüd nõuab mees, et ma jääksin koos tütrega korterisse, annaksin maja tervenisti talle, kuid seejuures jätkaksin laenu maksmist. Ma tahaksin, et korter poleks enam tagatiseks, ega soovi „õhu eest maksta”, vastutades panga ees. Mis puudutab maja, siis mees vahetas lukud, tõi sinna teise naise, ei lase mind sisse. Kas mul on mingi õigus sellele kinnisvarale?
Küsimust abielus ühiselt omandatud omandi valdamise suhtes aitab lahendada omandi jagamise protseduur, mille eesmärk on nii teie omandi kui kolmandate isikute (pank) ees olevate kohustuste jagamine.
Ma soovitaksin protseduuri alustada visiidist pangakonsultandi juurde, kes korraldab teie laenuküsimusi. Konsultandilt tuleb küsida, millised on variandid korteri tagatiseks olemisest vabastamiseks, millised summad tuleb maksta. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kuna pank on kolmas osapool, siis peavad teie mõlema kanditatuurid rahuldama panka oma krediidivõimega.
Kui te vastate kõigile tingimustele, siis võite alustada omandi jaotamise protseduuri. Kokkuleppe olemasolu korral saab niisuguse lepingu sõlmida notari juures. Kui te ei suuda selles kokku leppida, kellele missugune omand jääb, siis on vaja pöörduda kohtusse.
Mis puudutab majas viibimist, siis kuna te olete samuti omanik, siis võite seal viibida. Erandiks võib olla ainult juhtum, kui teie vahel on sõlmitud ruumi kasutamise leping. Kui mees teid sisse ei lase, siis pöörduge politseisse, konstaabli poole.
Ostsin elumajas esimese korruse, mis kujuab endast betoonseinu. Kütet pole ‒ on püstakud, aga radiaatorid tuleb alles paigaldada. Kas ma pean ühistule kütte eest maksma? Ja veel: kas ma pean maksma maksu oma 2000. aastal omandatud ühetoalise korteri müügi pealt, kuhu olin sisse registreeritud vähem kui kaks aastat ja mille müügist saadud raha tahan paigutada nimetatud „seinte” remontimisse?
Kui korteri tehnilistes plaanides on ette nähtud, et teil peavad olema radiaatorid, siis peate maksma isegi vaatamata sellele, et neid pole. Ja oma osa üldküttest samuti.
Oma korteri müügi osas selgitan järgmist. Kui te olite registreeritud müüdavale pinnale juba kaks aastat, siis pole vaja maksu maksta. Seda reguleerib Tulumaksuseadus ja seda kontrollib maksu- ja tolliamet.
Niisuguse korteri müümisel, kuhu te olete sisse kirjutatud vähem kui kaks aastat, tekib seadusandluse mõttes kasum, mis on saadud kinnisvara võõrandamisest, sellelt nõutaksegi maksu. Kuid seda ei maksta kogu saadud summa pealt. Kasum kujuneb jäägist pärast nende summade mahaarvamist, mis te kulutasite eluaseme ostmiseks, notaritasudeks ja ka remondiks. Sellelt summalt tulebki maksta tulumaksu.
Korteri omandasime abielu ajal, seejärel läksin naisest lahku. Nüüd elan selles korteris, kuid endine abikaasa jäi omal ajal kommunaalmaksud võlgu ja nüüd nõuab, et me maksaksime need pooleks. Ka tal on õigus seda nõuda?
Te olete koos endise naisega korteri omanikud. Võrdväärsete omanikena kannate mõlemad solidaarset vastutust võla eest. Niisiis on tema nõudmised põhjendatud. Kui te maksate võla üksi, siis võite hiljem pöörduda kohtusse ja nõuda poole nendest maksetest oma endiselt naiselt välja.
Järgmisel korral kõnelema mitmesugustest pärandamisega seotud küsimustest.
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)