Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos jätkuvad juristide tasuta konsultatsioonid. Pakume valikut vastustest küsimustele, mis on seotud eluruumide ja mitte-eluruumide kasutamisega, kinkimise ja pärandamisega.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Ma olen korteriomanik, poeg elab korteris koos minuga, kavatseb abielluda. Kas mul on õige korter talle kinkida või pärandada?
Kinkimisel ja pärandamisel erineb omandiõiguse ülemineku hetk. Kinkimise korral saab poeg korteriomanikuks dokumendi allkirjastamise hetkel. Enda jaoks võite täiendavalt kokku leppida kasutusõiguse. See tähendab, et teil on õigus selles korteris surmani elada. Kui seda tingimust ei täideta, siis võite kinkelepingust taganeda. Pange tähele, et kingituse saaja peab olema nõus kingitust vastu võtma.
Pärandamise korral saab teie poeg korteri omanikuks alles pärast teie surma. Tal on vaja selleks pöörduda notari poole ja vormistada vastav tunnistus. Kinkelepingu vormistamisel maksate teie notaritasu. Tasu sõltub kingituse maksumusest. Testamendi koostamise eest peate maksma kindla summa (suurusjärgus 70‒80 eurot). Teie poeg aga maksab päranduse kättesaamisel notarile pärandi avamise ja tunnistuse väljaandmise eest. Kokku on see 300‒350 eurot. Mingeid makse Eestis pärandiks saadud vara eest maksta ei tule.
Tõsi, kui poeg otsustab kohe pärast korteri kättesaamist selle maha müüa, siis peab ta maksma tulumaksu. Maksu maksmisest vabastatakse ainult need inimesed, kes kasutavad omandit püsiva elukohana vähemalt kaks aastat.
Mulle nagu ka kõigile teistele korteriomanikele kuulub mõtteline osa keldrist. Tahan seda osa kasutada ehitamiseks, kuid ühistu juhatus on vastu. Mida teha?
Teie küsimuse lahendamine ei kuulu juhatuse kompetentsi. Ühisomandi mõttelise osa kasutamiseks on vaja saada kas kõigi omanike nõusolek või sõlmida ühistuga tasulise või tasuta rendi leping. Rendisumma suurus on poolte kokkuleppe küsimus. Nii või teisiti, kuna jutt on ühisomandist, siis ei otsusta seda mitte juhatus, vaid kõik omanikud.
Võimalik on ka kohtusse pöörduda. Sel juhul tuleb teil esitada kohtusse avaldus ühisomandi institutsiooni lõpetamise ja mõttelise osa reaalosaks muutmise kohta, motiveerides, miks te ei saanud seda teha ilma kohtu sekkumiseta.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ma üürisin maakleri vahendusel korteri välja. Kui rendileping katkestati, kirjutas maakler üleandmise-vastuvõtmise aktis, et eluruumi seisund on hea, ja palus mul sellele alla kirjutada. Ma kirjutasin alla, aga pärast selgus, et osa omandist on rikutud. Seepärast ei taha ma endistele elanikele tagastada tagatisraha, mis oli 500 eurot. Aga nemad nõuavad. Kompromissina tehti ettepanek, et ma tagastan 250 eurot. Ma ei tea, mida teha.
Kui te annate eluruumi üürile, Siis on enne seda soovitav teha fotod kogu omandist ning koostada kõigi esemete ja nende olukorra nimekiri. See tuleks lisada üürilepingule. Pärast lepingu lõpetamist kontrollitakse kõik üle ja kantakse akti. Sõltuvalt esemete olukorrast võib nõuda ka kompensatsiooni.
Teie endised üürnikud võivad nüüd aga nõuda tagtisraha tagastamist kohtu kaudu, esitades seal eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti koopia, kus on teie allkiri. Ja tõenäoliselt nad võidavad. Nii et endiste üürnike ettepanekut, et tagastaksite pool tagatisrahast, võib pidada väga kasulikuks.
Me ei elanud mehega koos juba viis aastat, kuigi me polnud lahutatud. Maikuus ta suri. Septembris helistas kohtutäitur, teatas, et mul tuleb enne kuu lõppu minna notari juurde. Selgus, et ma olen oma surnud abikaasa pärija ja sealhulgas vastutan ka kõigi tema võlgade eest. Kuidas ma saaksin sellest vabaneda, seda enam, et minu pension on kõigest 280 еeurotвро?
Olukord on muutunud, kui varem oli vaja õigeaegselt pärimissoovist teada anda, siis nüüd kehtiva Pärimisseaduse kohaselt tuleb pärandist õigeaegselt keelduda. Kui pärija ei keeldu pärandist kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmateadet, siis arvestatakse, et ta on pärandi vastu võtnud.
Teile tehti ettepanek omandi inventeerimiseks. Pärast selle läbiviimist on selge, kas teie lahkunud abikaasal on võlgu. Inventeerimisprotseduur ei vabasta võlgade maksmisest, kuid see piirab teie vastutuse üksnes päritud vara ulatusega. Kui võlad ületavad vara väärtuse, siis võite läbi kohtu taotleda lahkunu pankrotis olevaks kuulutamist.
Olen majaomanik. Majja on sisse kirjutatud ja seal elavad minu invaliidist poeg ja tema naine. Ma olen juba eakas, mul on nendega halvad suhted, majaga nad ei tegele, valus on mõelda, et pärast minu lahkumist jääb see neile. Ma tahan maja müüa, kuid poeg ja tema abikaasa on vastu. Ks ma olen kohustatud maja müümise korral neile korteri ostma? Kas ma võin pärandada maja lapselapsele tingimusel, et ta toetab alati oma isa — minu poega?
Kui te olete maja ainuomanik, siis on teil õigus see müüa. Raha jagada või kellelegi korterit osta te võite, kuid see on teie vaba tahe, seadus teid selleks ei kohusta. Poja ja tema naise võite välja kirjutada kohtu kaudu, viidates, et nad ei osale majapidamise ülalpidamises. Edasi tegelevad nendega kohtutäiturid. Samuti võivad neid maja ostmise korral välja kirjutada uued omanikud.
Invaliidist pojal on õigus taotleda linnalt sotsiaalelamispinda. Pärast teie surma jääb teie poeg testamendi puudumisel igal juhul pärijaks ja vara jääb talle.
Testamendi võite teha lapselapse nimele, kuid see saab puudutada ainult teie vara, kohustus hoolitseda isa eest ei ole sellega seotud. Perekonnaseaduses on aga kirjas laste kohustus toetada oma vanemaid. See on juba lapselapse ja tema isa ‒ teie poja ‒ vastastikuste suhete küsimus.
Järgmisel korral vaatleme küsimusi, kuidas päriseks Venemaalt Eestisse tagasi tulla, kuidas Vene Föderatsioonis töötades mitte kaotada elamisluba Eesti Vabariigis, kuidas saada Venemaalt kätte dokumendi originaal.
Kirja pani Margarita Kornõševa
Foto: pxhere.com (CCO 1.0)