Viimastel nädalatel on Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo saanud rohkesti telefonikõnesid ja kirju inimestelt, kellelt on võetud võimalus näha Eestis oma lähisugulasi Venemaalt, ning venemaalastelt, kellele ei ole viisat antud või keda ei ole lubatud Eestisse sugulaste juurde kehtiva Schengeni viisaga. Sealjuures ei ole Eesti andnud luba siia sõita, rikkudes omaenda valitsuse korraldusi.
Lood, mida inimesed nõustusid avalikustama, süstematiseeriti, tõlgiti inglise keelde ja lisati Yana Toomi viisakeeldu käsitlevale petitsioonile. Selle petitsiooni eesmärk on paluda Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni uurida Eesti võimude viisapraktikat ja sekkuda olukorda. Aga seni …
Korraldus ja justkui erandid
Eesti valitsuse korraldus piirata Vene Föderatsiooni kodanike sissesõitu riiki hakkas kehtima 19. septembril 2022. Sellega võib tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel:
„Vabariigi valitsuse korraldusega 08.09.2022 nr. 247 piiratakse alates 19.09.22 ajutiselt Eestisse sisenemine neil Venemaa Föderatsiooni kodanikel, kellel on kehtiv lühiajaline Schengeni viisa.
Piirangud kehtivad välispiiri ületusel ja kõikides Eesti rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides – Narva, Luhamaa, Koidula, Tallinna lennujaama ja sadamate piiripunktides.
Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kõiki riiki saabujaid ja nende reisi eesmärki ning ei luba riiki isikuid, kellel puudub selleks õiguslik alus.”
Aga nüüd tähelepanu! „Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul:
• kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat
• kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut, kellega kasvatatakse ühist alaealist last
• kes on Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema pereliige
• kes külastab lühiajaliselt Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat diplomaatilist esindust või konsulaarasutust tehnilise või ametialase toe osutamiseks
• kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik
• kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik
• kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks
• kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa ja kelle lühiajaline töötamine on registreeritud
• kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa õppimise eesmärgil või
• kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel.
Selle loetelus tasub pöörata tähelepanu 1., 2. ja viimasele punktile, sest just nendega on seotud paljude nende Eesti alaliste elanike ja kodanike hämmeldus, kes on venemaalastele „otsejoones alanejad ja ülenejad sugulased“. Kõik peaks nagu olema selge: niisugustele eestimaalaste sugulastele peab andma viisad ja nad tuleb lubada siseneda meie riiki.
See hirmus sõna „oht“
Ent algul vähehaaval, hiljem aga üha sagedamini hakati Eesti elanike meestele, naistele, lastele, lastelastele, vanaemadele ja vanaisadele viisade andmisest ära ütlema. Eriti sügava mulje jätavad mõned keeldumise põhjused – ja seda inimeste puhul, keda enne seda lubati aastakümnete vältel rahulikult Eestisse: Siin on need põhjused:
„Üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 2 punktis 21, või rahvusvahelistele suhetele.”
Eesti Vabariigi Välisministeeriumi andmetel võeti ajavahemikul 01.01.2022 - 30.09.2022 Eesti välisesindustes Venemaa kodanikelt vastu 13 081 viisataotlust. 578 juhul põhjendati keeldumist sellega, et isik kujutab ohtu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Ajavahemikul 01.10.2022 - 20.05.2023 vähenes esitatud viisataotlusi 87 protsenti, kuid ülalmainitud alustel keeldumiste protsent praktiliselt ei muutunud.
Mida praktika veel näitab
Möödunud aasta oktoobris saatis Yana Toom tollasele välisministrile Urmas Reinsalule järelepärimise, et selgitada, kuidas analüüsitakse Schengeni viisat taotlevatest venemaalastest lähtuvat ohtu.
„Kõik viisataotlused vaadatakse läbi individuaalkorras ja otsus viisa andmise kohta tehakse kõiki neid asjaolusid arvestades, mis on seotud konkreetse taotlusega,“ vastas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk. „Keeldumise korral saab iga taotleja individuaalse otsuse vastavalt Euroopa Liidu viisaeeskirjale või välismaalaste seadusele.“
Praktika aga näitab, et „läbivaataamine individuaalkorras ja otsus kõiki asjaolusid arvestades“ on palju öeldud ning „ohtu“ nii-öelda kleebitakse külge vasakule ja paremale. Kõige visamaid sunnib see vastu hakkama. Niisuguse vastupanu efektiivsust kajastavad jällegi Eesti välisministeeriumi numbrid.
Mitu viisa andmisest keeldumise otsust vaidlustasid Vene Föderatsiooni kodanikud alates 19.09.2022 ehk valitsuse korralduse jõustumisest kuni 20.05.2023 ning mitmel korral kaebused rahuldati kas saatkonna või Välisministeeriumi tasandil? „Sellist statistikat meil kahjuks ei ole, kuna vaidemenetluses ei kuulu kodakondsus vaide esitaja poolt esitatavate andmete hulka,“ vastas operatiivselt välisministeeriumi konsulaarosakonna referent Kati Kanter. See-eest selgus, et mainitud perioodil esitasid välismaalased vaideid viisast keeldumisele 312 korral Eesti saatkonnas ja 55 korral Eesti välisministeeriumis. Saatkond tühistas keeldumise 20 ja ministeerium 13 korral.
Teised ajad – teised vaided
„Kuna kõne all on asjaajamine riigiga, kehtib täpne viisataotluste esitamise ja keeldumiste vaidlustamise süsteem. Praegu on selgesti näha kõik märgid, et minimaalse dokumendipakiga viisa järele minna ei tasu. Varem piisas sellest, kui esitati ankeet, pass, ning sünnitunnistus, mis tõestas sugulust küllakutsujaga Eestis. Lisati veel kutsuja tõend tulude ja nõusoleku kohta pakkuda külalisele toitlustamist ja peavarju. Nüüd see ei toimi, üldsegi ei toimi. Teised ajad,“ selgitas jurist Jelena Karžetskaja.
Seepärast ma soovitan esitada viisa taotlemiseks mitte lihtsalt minimaalne dokumendipakk, vaid kolm korda suurem,“ jätkas jurist. „Ankeedile on vaja lisada väga üksikasjalik trükitud selgitus: kelle juurde Eestis ja miks te soovite sõita. Ja igale argumendile tuleb lisada selgituses seda kinnitav dokument.
Näiteks inimene kavatseb külastada Eestis oma Vene Föderatsiooni kodanikust vanemat, kellel on alaline elamisluba. See tähendab, et selgituses peab ta tingimata mainima, et talle laieneb Eesti valitsuse kehtestatud erand, esitama vanema passi ja ID-kaardi koopia, samuti oma sünnitunnistuse. Kui viisataotleja on muutnud perekonnanime, on järelikult tarvis dokumenti, mis näitab, miks seda on tehtud. Oleks hea lisada ka väljavõte kinnistusraamatust, mis tõendab, et vanemal on olemas oma elamispind. Kui vanem on aga kõrges eas, haige, vajab poja või tütre abi näiteks remontimisel, tulekahju või uputuse tagajärgede likvideerimisel jne, siis võib taotleda viisat humanitaarkaalutlustel. Taotlusele tuleb siis lisada ka meditsiinilised dokumendid, muud paberid ja isegi fotod, mis tõendavad seda eriolukorda, kuhu vanem on Eestis sattunud.“
Jelena Karžetskaja sõnul on vaja kõik esitada äärmiselt üksikasjalikult ja veenvalt, kuna viisataotluse läbivaatamine ei eelda, et konsulaarasutuse või viisakeskuse töötajad hakkavad esitama viisasoovijale täiendavaid küsimusi: „Igaüks peab hästi läbi mõtlema, milline küsimus võib tema taotluse läbivaatajal tekkida, ning vastus dokumentides aegsasti ette valmistada. Ma ei saa kinnitada, et niisugune lähenemisviis garanteerib viisa saamise. Ent rohkem šansse selleks kindlasti annab.“
Jurist lisas: „Kui viisast on keeldutud, siis on keeldumise blanketil tingimata osutatud protseduur, mille alusel saab esitada vaide Eesti Vabariigi saatkonnas Vene Föderatsioonis. Ja jällegi ei tähenda ainuüksi avaldus midagi. Seda soovitan jällegi kindlustada veenva kirjaga, milles on esitatud vastuargumendid, ning dokumendipakiga (teie esialgest viisataotlustest neid keegi otsima ei hakka).“
Informatsioon, mille sai üks inimene (tema andmed on artikli autorile teada) Moskvas asuva Eesti saatkonna konsulaarosakonnast pärast seda kui talle oli viisast keeldutud, oli järgmine: „Isikul, kes soovib otsuse vaidlustada, on õigus seda vaidlustada posti teel. Aga Te ise peate jälgima, et kõik laekuks õigeaegselt. Teeme Teile ka teatavaks, et tähitud kirjade järele me kuhugi ei sõida (tavaliselt saadetakse dokumendid kulleriga). Te peate ka maksma riigilõivu 80 eurot ühe vaide esitamise eest. Riigilõivu võib tasuda ühele arvelduskontole Eesti pankades. Märkige kindlasti viitenumber ja kirjutage makse selgitus. Makse selgitus: Viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamine, avaldaja ees- ja perekonnanimi. Riigilõivu tasumise kviitungi koopia ja vaide esitaja välispassi koopia palume lisada vaidele.“
„Kui viisast keeldumine jääb ka pärast esimest vaiet „jõusse“, siis võib selle 30 päeva jooksul vaidlustada juba Eesti välisministeeriumis, sealhulgas e-posti vahendusel,“ märkis Jelena Karžetskaja.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: GRID-Arendal / flickr.com (CC BY-NC-SA 2.0)