Kuidas saada ettenähtud alimente, millised need peavad olema? Millal Eesti maksab lastetoetusi ja lisab staažile aastad laste kasvatamise eest? Neid ja lähedasi teemasid käsitleme tänases kirjutises, lähtuvalt Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimunud tasuta juriidilistest konsultatsioonidest.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Kohtuotsuse kohaselt peab lapse isa maksma alimente poole minimaalpalga ulatuses ning iga aasta on palga minimaalmäära tõustes suurenenud ka alimendid. Nüüd ta aga ütles, et peab maksma ainult 292 eurot, kuna uus seadus nägevat nii ette. Kas see on nii?
1. jaanuarist 2022 kehtivad perekonnaseaduse parandused, mille kohaselt alimentide minimaalmäär on kaotatud ning alimentide suurus kujuneb mitmest komponendist. Nende parandustega kõik varem kehtinud kohtuotsused, millega alimendid fikseeriti, külmutatakse, kuid ka nende kohaselt on lapsevanem kohustatud maksma 292 eurot. Tõsi küll, tal on õigus pöörduda kohtu poole ja alimente vähendada.
Ligikaudu seitse aastat võitlesin ma kohtutäituriga, kes viitas sellele, et lapse isal ei ole alalist sissetulekut ja seepärast ei ole võimalik temalt alimente sisse nõuda. Mina aga tean, et sissetulekud tal olid. Kohtutäitur lihtsalt suunas raha teistele võlausaldajatele. Kui meie tütar sai täisealiseks, teatas kohtutäitur, et mingeid alimente ei ole talle ette nähtud. Aga kuidas jääb võlaga, mis moodustab üle 10 000 euro?
Alustan sellest, et te olete olukorra mõnevõrra käest lasknud. Te kinnitate, et väljamaksete järjestuse rikkumisest (kohtutäitur ei kandnud esmajärjekorras üle alimente) saite teada 2020. aastal. Kohe siis oleks tulnud kohtutäituri tegutsemise peale kaebus esitada. Nüüd on juba hilja.
Kui teie tütar tahab saada alimente ka pärast täisealiseks saamist, peab ta sellega seoses isiklikult kohtu poole pöörduma. See aga ei mõjuta alimendivõlga kuidagi. Selle võlgnevuse väljanõudmise asi ei ole kahtlemata suletud ning kohtutäitur on kohustatud võla välja nõudma.
2010. aastal määrati lapse isale igakuised alimendid 160 eurot – kuni 2026. aastani. Kuna minimaalpalk on iga aasta muutunud, aga alimendid on sellega seotud, siis ta maksis puuduva summa juurde. Pärast tekkisid tal raskused. Ta on kord maksnud, kord mitte. Mida peaksin mina edasi tegema?
Kohtuotsuses on kirjas „160 eurot kuus“. Ei ole aga juurdekirjutust „kuid mitte alla minimaalpalga“. See tähendab, et minimaalpalga tõustes ei ole alimentide summa pidanud automaatselt suurenema. Lapse isa maksis juurde vabatahtlikult. Teisisõnu öeldes oleks võinud ka mitte maksta. Selle juurdemaksuga seoses tulevase kohtuotsusega arvestada ei saa.
Kohtu poole võite tõepoolest pöörduda (alimentide puhul on see tasuta) avaldusega, taotledes alimentide summa muutmist ja tõstmist. 1. aprillist 2022 on lapse elatisraha baasmäär 209 eurot. Sellele lisandub 3% keskmisest brutopalgast. See teeb kokku ligikaudu 255,64 eurot. Sellest summast arvatakse maha 50% lapsetoetust (40 eurot, sest vanemad „valdavad“ seda toetust võrdselt) ning jääb järele alimentide minimaalmäär 215,64 eurot. See summa võib olla aga veelgi väiksem, kui laps veedab vähemalt seitse päeva kuus isa juures. Lisaks võib isa taotleda kohtus alimentide summa vähendamist, kui tema uude perekonda on samuti sündinud lapsed.
Juhin aga teie tähelepanu järgmisele: kui isa sissetulek on suurem Eesti keskmisest (te märkisite, et lapse isa töötab välismaal), siis 3% lisa alimentidele võib arvestada mitte Eesti keskmisest statistilisest summast, vaid tema palgast. Soovitan sellele osutada, kui kohtule avalduse esitate.
Mu lapse isal on teises perekonnas kaks last. Kas see tähendab, et meie ühisele lapsele makstavad alimendid võivad automaatselt väheneda?
Ei tähenda. Laste arvul ei ole tähtsust. Oluline on nende isa materiaalne olukord. Vaidluse korral peab just tema kohtus tõestama, et tema materiaalne olukord ei võimalda lapsele minimaalseid alimente maksta.
Minu pensioni arvutamisel ei võetud arvesse kahe lapse olemasolu ning midagi selgitada õigupoolest ei suudetud. Aidake sellesse asjasse selgust tuua. Kas ma võin selle vaidlustada kohtus?
Sotsiaalkindlustusamet lähtub sellest, et Eestis pensioni määramiseks on vaja Eestis väljatöötatud staaži. Jah, seadus kohustab lisama kahe lapse kasvatamise eest pensionistaažile kaks aastat, kui lapsi on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat ja, mis on tähtis, praeguse eesti territooriumil või Eestis nõukogude ajal. Kuna teie kasvatasite oma lapsi meie riigis vähem kui kaheksa aastat, siis teile neid aastaid juurde ei arvestatud.
Te võite vaidlustada sotsiaalkindlustusameti otsuse kohtus. Kohtu poole pöördumine pensioniprobleemidega seoses on tasuta. Enne kohut aga soovitan pöörduda kirjalikult (võib ka vene keeles) sotsiaalkindlustusameti juhataja poole ning siis tehakse teie staaži täiendav kontrollimine ülesandeks teisele ametnikult. See muidugi ei tähenda, et otsust tingimata muudetakse.
Mina olen Eesti kodanik, lapsed samuti. Nende isa on Ukraina kodanik. Sõitsime kõik koos Hispaaniasse, kus elame ja töötame. Kas minul on õigus saada Eesti lastetoetust?
Kahjuks ei ole. Laste- ja peretoetusi makstakse Eestis vaid sel juhul, kui pere ja lapsed elavad meie riigi territooriumil. Arvan, et teil tuleb küsida Hispaania sotsiaalametilt, millistel tingimustel võib niisuguseid toetusi saada Hispaanias ehk teie praeguses elukohas.
Mu isa tahtis oma korteri vormistada minu nimele kinkelepinguga. Tal on teisest abielust väike tütar. Kas temal on õigus kinkeleping vaidlustada?
Ei ole. Testamendiga on teine lugu. Oletagem, et isa kirjutab selle teie kasuks. Kui tema surma hetkel on tema teine tütar veel alaealine, saab ta õiguse isa pärandi kohustuslikule osale.
Kuidas ma saaksin ametlikult asendada ema oma alaealisel õepojal, kes nagunii elab minu juures ja kelle eest ma hoolt kannan, samal ajal kui lastetoetust jms saab tema ema?
See, et lapsega tegelete teie ja ta elab teie juures, ei võrdsusta teie õigusi lapsevanemate omadega. Lapse ametlik esindaja on kas tema vanem või kohtuotsusega määratud hooldaja.
Kohtuväliselt võib ema vormistada notariaalse volikirja selle kohta, et lubab teil esindada oma lapse huve ja sooritada tema nimel teatud toiminguid, kuid see ei lahenda näiteks lastetoetuse või sissekirjutusega seotud küsimusi. Laps kirjutatakse tavaliselt ikkagi sisse aadressile, kus elab tema ema. Kui teie ei ole ametlik hooldaja, siss last teie juurde sisse kirjutada on äärmiselt problemaatiline.
Pöörduge oma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Tema aitab koostada kohtule avalduse lapse hooldusõiguse saamiseks ning toetab teie avaldust kohtus.
Kohus võib pärast isa ja ema käitumist ja võimalusi hinnates peatada nende hooldusõiguse ja anda selle teile, kuna lapse eest hoolitsete ju päevast päeva teie. Muidugi tuleb teil tõestada, et teil on õepojaga psühholoogiline sobivus, et tal on teie juures hea olla, et teil on tema jaoks olemas kõik elamistingimused, et teil on sissetulek, mis võimaldab teda ülal pidada ning et teie tervis on korras. Hooldusõigus antakse üldjuhul teatud tähtajaks.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: hippopx.com (CCO 1.0)