Uputus, hallitus, kuivatustoru, küte …

14/11/2022

Seal, kus me elame, tekib paljugi probleeme, juhtub nii mõndagi. Lahendusi otsides ei maksa mööda lasta võimalust saada tasuta õigusnõu Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.                 

Küsimustele vastab Inimõiguste Infobüroo jurist Jelena Karžetskaja. 

Naabrinaine ujutas minu korteri üle – oma rõdu kaudu, mida ta aastate viisi ei puhastanud. Seepärast voolas sulavesi minu juurde. Mu kindlustusfirma keeldus kahju hüvitamast, kuna lepingus on öeldud, et kui kahju tekib läbi konstruktsioonide voolanud sulavee tõttu, siis seda ei hüvitata. Kahju keeldusid hüvitamast ka naabrinaine ja korteriühistu. Mida peaksin tegema?

Teie lepingut nägemata ei ole võimalik kindlustusjuhtumite piire analüüsida. Tehniliselt on võimalik, et kui te ei ole kindlustusfirma otsusega nõus, võite pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva lepitusorgani poole. Lepitaja ei langeta oma otsust, vaid aitab osapooltel otsida kompromissi.

Kui te soovite, et kahju hüvitaks uputuse süüdlane, tuleb teil kõigepealt vormistada kirjalik nõue, märkides sellesse kahjusumma ja tähtaja, mille möödudes te hüvitust ootate. Nõue tuleb saata nii naabrinaisele kui ka korteriühistule. Teisele seepärast, et teie maja rõdud on ühistu kõigi liikmete omand.

Kui vastust ei tule, pöörduge kohtu poole. Minu praktikas oli selline kohtuasi, mil inimene, kelle eluaset uputati sai süüdlaselt hüvitise.  

Naabrid tekitasid minu korterisse uputuse. Tahan asja kohtusse anda, kuid olen aastates pensionär ega tea, kuidas seda teha õigesti ja eriliste kuludeta …

Kohtu poole pöördumise kavatsus tuleb jaotada kaheks koostisosaks. Esimene – vajadus tõestada oma nõuet. Niinkohal on tarvis osutada kahju põhjusele, kinnitades kõike näiteks korteriühistu tõendava kirjaga selle kohta, et majas juhtus teatud korteriomaniku süül uputus. Samuti tuleb tõestada kahju suurust. Teisisõnu on vaja kahju hinnanud kompetentse spetsialisti kinnitust. Kahju suurus on üldjuhul taastusremondi maksumus. On vaja lisada ka fotod, millel on näha kõik kahjustused.

Teine kohtueelne koostisosa on vajadus kirjutada süüdlasele oma nõue teatud kahju hüvitamiseks ning taotlus kanda teile raha üle kindlaks kuupäevaks, samuti hoiatus, et kui raha ei laeku, siis lähete kohtusse.

Kui naaber ei reageeri, lähete teie kui Tallinna elanik Harju maakohtusse. Selle kantseleist võtate kahe avalduse blanketid – riikliku õigusabi saamiseks (teisisõnu teile riigi kulul advokaadi määramiseks) ja riigilõivust vabastamiseks. Seal räägitakse teile, millised dokumendid tuleb neile blankettidele lisada. 

Kohus vaatab teie taotlused läbi, ja kui määrab advokaadi, siis tema koostab teie jaoks nõuetekohase hagiavalduse. Pärast seda määratakse kohtulik arutamine seoses teie kahjuhüvitisnõudega.           

Kas mina pean hüvitama minu korterist naabri omasse vee lekkimisest tekkinud kahjud, kui naaber juba on saanud hüvitise oma kindlustusfirmalt?

Kindlustaja hüvitas naabrile ainult osa kahjust, kuid ülejäänut mitte, kuna tegemist oli kindlustaja omavastutusega. Selle kahjusumma võib naaber täielikult seaduslikul alusel välja nõuda süüdlaselt ehk antud juhul teilt.    

Mul on kindlustusjuhtum: köögis lõhkes toru. Mingi aja pärast selgus, et vesi oli uputanud üle naabri keldri. Naaber ise – ilma kindlustajata – määras kahjusumma. Kindlustus maksis talle mingit raha, kuid tema nõuab veel, seekord minult. Kas tal on õigus seda teha?

Esiteks ei nõua seadus, et inimene fikseeriks oma kahjusumma just kindlustusfirma kaudu. Ja see ei jäta teda ilma võimalusest esitada kahjunõue süüdlasele.  

Teiseks ei ole täiendava nõude esitamine teile samuti keelatud. Aga te ei ole kohustatud sellega nõustuma. Et oma seisukohta avaldada, paluge saata teile dokumendid, mis võimaldavad nõude suurust kinnitada.  

Kuidas veenda korteriühistu esimeest eemaldama hallituse meie maja viimaselt korruselt?

Otsus remonditööde tegemiseks, kui need ei ole seotud avariiga, kuulub ühistu üldkoosoleku kompetentsi. On vaja, et korteriühistu üldkoosolek teeks otsuse ja kannaks majandusaasta eelarvesse tööd hallituse ja seda tekitavate puuduste kõrvaldamiseks.

Minu vannitoas ei tööta rätikute kuivatustoru. Olen korduvalt pöördunud korteriühistu juhtkonna poole, see on midagi ette võtnud, kuid tulemus on alati olnud ajutine. Kas mul ei jää tõesti üle muud kui pöörduda kohtu poole?

Kui probleemi ei ole kohtuväliselt lahendatud, jääb tõesti üle pöörduda kohtu poole. Te elate Tallinnas. Seepärast tuleb avaldus esitada Harju Maakohtusse (Lubja 4). See antakse pitseeritult eesti keeles. Avaldajana esinete teie kui korteriomanik, puudutatud isikuna korteriühistu.

Pidage silmas, et kuna kõne all on pöördumine kohtu poole, tuleb igat väidet teie avalduses kinnitada tõendava materjaliga. See on nii kirjavahetus korteriühistuga, kelle tahes sanitaartehniku kinnitus kuivatustoru rikke kohta ning kõik dokumendid, mis on seotud rikkega ja torude seisukorraga teie majas tervikuna. Samuti arvamus spetsialistilt, kes teeb kindlaks milliseid konkreetseid samme peab korteriühistu probleemi lahendamiseks astuma. Ainult siis võib kohus langetada otsuse, osutades täpselt olukorra parandamise viisile.

Minu korteris tekkis tulekahju ja see põles täielikult. Kannatada sai veel mitu korterit. Tuletõrjujad tegid kindlaks minu süü ja ka selle, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kindlustaja aga ähvardab, et ma võin korterist ilma jääda. Kas see on tõepoolest võimalik?

Jah, teoreetiliselt on see võimalik. Te räägite, et kannatada saanud korterid olid kindlustatud. Järelikult pöördusid omanikud pärast tulekahju oma kindlustusfirmade poole, ja need võivad pärast remonti esitada teile regressiivsed nõuded kahju hüvitamiseks. Edasi on tohutult tähtis juriidiline töö teie kaitsmiseks – kokkuleppe (parem kohtueelse!) saavutamiseks hüvitise summa ja makse ajatamise üle.

Kuni te täidate kohusetundlikult kõiki kokkuleppe tingimusi ehk hüvitate kahju, siis teile pretensioone ei esitata. Kui aga hakkab kogunema võlg, kaebavad kindlustajad teid kohtusse ning seejärel saadavad otsuse kohtutäiturile, kellel on õigus teie korter nõuete rahuldamiseks maha müüa. 

Ostsime korteri. Läbi selle kulgevad küttetorud teistesse korteritesse. Torud on avariilises seisukorras ja need tuleb välja vahetada. Kas selle peame kinni maksma meie või korteriühistu?

Maja torusüsteem on kõigi korteriühistu liikmete omanduses. Selle hooldus ja remont toimuvad ühistu arvel. Pidage aga silmas, et raha kulutamiseks püstikute vahetamisele peab olema ühistu üldkoosoleku otsus. Samal ajal on korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahvis 37 öeldud, et Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Schekinov Alexey / https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/