Head uut „juriidilist“ aastat! Ajalehe Stolitsa ja Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo ühine rubriik alustab järjekordset hooaega. Alustame kõigepealt vastustega rohketele pöördumistele, mis on seotud valitsuse jõustunud sanktsioonimäärusega, samuti nõuannetega, kuidas õigesti reageerida õiguskaitseorganite mõningasele tegevusele.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Viibin Eestis C-viisaga. Kuna olen siin juba tööle asunud, siis taotlesin Politsei- ja Piirivalveametilt pikaajalist viisat (D-viisat, nn tööviisat). Mulle aga öeldi ära, sest ma kujutavat endast ohtu Eesti julgeolekule ja elanikkonna tervisele. Kas on võimalik seda keeldumist edasi kaevata?
Jah, on küll. Blanketi otsuse uuesti läbivaatamise taotlemiseks leiate nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Eesti Välisministeeriumi koduleheküljelt. Olles selle täitnud, te osutate, et ei ole viisast keeldumise otsusega nõus. Kõik vastuväited ja selgitused tuleb lisada eraldi dokumendina. Selles on tähtis märkida, kus, kui kaua ja kellena te Eestis kavatsete töötada, Tuleb lisada tööandja kutse, kui ta on juba vormistanud teile lühiajalise töö registreerimise.
Praktika näitab, et viisaotsuse tegemisel pööratakse tähelepanu mitte ainult teie lisatud dokumentidele, vaid ka teie kirjutistele sotsiaalvõrgustikes. Vaadake need veel kord üle. Neis avaldatud soov töötada meie riigi heaks ja sõjavastased avaldused tulevad teile ainult kasuks. Kuid võib olla, et seal on ka avaldusi Venemaa sõjategevuse toetuseks. Sellisel juhul ei saa teie küsimuse positiivne lahendamine Eestis kõne alla tulla.
***
Küsimustele vastab jurist Sofja Pevzner-Belošitski.
Olen Vene Föderatsiooni kodanik ja töötan seaduslikult Eestis, kuid minu tööviisa lõpeb varsti. Nagu te teate, on kehtestatud sanktsioonid, mistõttu saada elamisluba ja jätkata tööd ei ole võimalik. Võib-olla ütlete, kuidas siiski vormistada Eestis viibimine ka pärast viisa tähtaja lõppemist?
Kehtestatud sanktsioonid lähtuvad mitte välismaalaste, vaid rahvusvahelise sanktsiooni seadusest. Selle seaduse § 3 lg 2 alusel rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. Rahvusvahelise sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.
Ülalpool esitatu põhjal on vaja välja selgitada, kas valitsuse sanktsioon vastab rahvusvaheliste sanktsioonide eesmärkidele seaduse mõistes. Teisisõnu, kas isikud, kelle suhtes on sanktsiooni kohaldatud, käivad selle kehtivuse alla just seaduse, mitte valitsuse täitemääruse seisukohalt. Samuti on vaja hinnata, kas sanktsiooni võib kohaldada rahva, rahvuse ja kodakondsuse tunnuse alusel. Selleks eksisteerib teatud protseduur, mis on kehtestatud sellesama rahvusvahelise sanktsiooni seadusega. Selle seaduse paragrahv 28 näeb ette protseduuri, mis teoorias saab anda võimaluse isiku suhtes kohaldatud sanktsiooni vaidlustamiseks. Inimene, kelle huve on sanktsiooniga puudutatud või rikutud, võib esitada välisministeeriumile päringu enda sanktsiooni subjektiks määramise põhjuste kohta. Vabariigi valitsuse sanktsiooni subjekt võib enda sanktsiooni subjektide nimekirjast eemaldamiseks esitada välisministeeriumile põhjendatud taotluse koos tõenditega. Välisministeerium on kohustatud vastama taotlusele ja osutama põhjustele 30 päeva jooksul taotluse kättesaamisest. Kui vastus ei anna soovitud tulemust, võib selle vaidlustada halduskohtus.
Ja juba sel juhul, kui asi jõuab kohtuliku arutamiseni, näib mulle tähtsana saada kohtu hinnang küsimuses, kas sanktsiooni subjektiks võidakse pidada kõiki Vene Föderatsiooni või Valgevene kodanikke, olenemata nende tegutsemisest, sest seadus määratleb subjekti mõistena füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.
Olen venemaalane, astusin Eestis doktorantuuri. Elamisluba õpinguteks mulle ei antud. Minu teaduslike uuringute temaatika tõttu ei ole Venemaale tagasipöördumine minu jaoks ohutu, kuid eelmise viisa kehtivusaeg on kohe-kohe lõppemas. Mida peaksin ette võtma, et jääda siia ja jätkata õpinguid?
Kui inimene leiab, et kodumaale tagasipöördumine on talle ohtlik ning võib ohustada tema elu ja tervist, on tal õigus taotleda poliitilise pagulase staatust. Selleks soovitan teil minna Politsei- ja Piirivalveameti peakorterisse aadressil Pärnu maantee 139 (või Politsei- ja Piirivalveameti muusse esindusse) ning öelda seal, et soovite niisugust staatust saada, kuna teil on ontlik Venemaale tagasi pöörduda. Muidugi tuleb esitada tõendid, et niisugune oht on tõepoolest olemas. Teie taotlus võetakse vastu ja hiljem kutsutakse vestlusele. Kui Politsei- ja Piirivalveamet peab teie argumente veenvateks, siis mainitud staatus teile ka antakse.
Ühtaegu on teil õigus esitada Välisministeeriumile taotlus teie sanktsiooni subjektide hulgast väljaarvamiseks ning positiivse tulemuse korral anda sisse ka taotlus elamisloa pikendamiseks õpingute jätkamise eesmärgil.
Elame emaga Eestis. Hiljuti tahtsid mu Venemaal elav õde ja tema pere emale külla sõita. Õel, tema mehel ja pojal on Eesti 5-aastane külalisviisa, mis on välja antud lähisugulaste külastamiseks. Õel ja tema pojal lubati Eestisse sõita, kuid õemehel mitte. Anti paber kui „isikule, kes kujutab endast ohtu ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskondlikule korrale, sisejulgeolekule, rahvastiku tervisele või rahvusvahelistele suhetele“ ning nõuti, et ta lahkuks Eesti Vabariigi territooriumilt. Kas niisuguse dokumendi saab edasi kaevata? Kas perekonnal ei ole nüüd enam võimalik kohtuda?
18. augustist kehtima hakanud sanktsioonimääruse mõistes on teie ema venemaalastest lähisugulased teie õde ja tema poeg. Nad lubatigi Eestisse kui alalise elamisloaga inimese tütar ja lapselaps. Teie ema väimees aga ei ole lähisugulane, kuigi ta on teie õe pereliige.
Seda perekonda, nagu arvab Eesti valitsus, keegi ei lahuta, sest kõik selle liikmed võivad elada üheskoos rahulikult Venemaal.
Õemehele piiril antud dokumenti üldtunnustatud mõistes edasi kaevata ei saa. Mees võib pöörduda kirjalikult Eesti Välisministeeriumi poole taotlusega arvata ta sanktsiooni subjektide hulgast välja. Sellele sooviavaldusele tuleb lisada nende põhjuste loetelu, miks niisuguse erandi peaks taotleja arvates tegema.
Teie õemehel on ka õigus vaidlustada Eesti halduskohtus valitsuse sanktsioonimäärus või otsus sanktsiooni subjektide hulgast väljaarvamisest keeldumise kohta.
Politsei pidas mu Narvas 48 tunniks kinni. Mul on krooniline haigus ja jaoskonnas hakkas halb, kuna ei olnud jõudnud kodust tablette kaasa võtta. Ma ei ole kategooriliselt nõus niisuguse kinnipidamisega. Kuidas võiksin politsei tegevuse vaidlustada?
Kaebus kinnipidamistingimuste ja abitusse seisundisse jätmise peale tuleb esitada sellele politseiüksusele, kes teie õigusi rikkus. Antud juhul politsei Ida Prefektuurile. Kaebuse nimetus võib olla „Kaebus PPA Ida Prefektuuri tegevuse peale”.
Selles tuleb üksikasjalikult osutada kõigile kinnipidamise asjaoludele, politsei tegevusele või tegevusetusele ning kirjeldada probleemi. Samuti tuleb märkida milliseid tagajärgi see põhjustas (kas vererõhk tõusis ohtlike näitudeni jne), esitada sündmuste kronoloogia ja kirjutada, kellele olid adresseeritud teie palved, mis jäid tähelepanuta.
Tähtis on silmas pidada, et niisuguse kaebuse esitamiseks antakse kõigest 5 päeva kinnipidamise momendist.
Mu tuttav kutsuti kaitsepolitseisse vestlusele tema topeltkodakondsuse üle. See mõjus talle väga rängalt. Aga kas on üldse kohustuslik nõustuda niisuguste vestlustega?
Ametliku kutseta on osalemine niisugustes vestlustes vabatahtlik. Inimesel, kes sellist kutset ei saanud, on õigus keelduda.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Tauno Rahnu / Wikimedia Commons (CC BY-SA 4.0)