Seoses Ukrainas toimuva sõjategevusega ja suhtumisega Venemaasse on Eesti politseinike hulgas juurdunud mood võtta ära ja panna hoiule vallasasju, mida politsei peab sobimatuteks. Paljudele on see arusaamatu teema, mida tõendavad ka pöördumised Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo poole.
10. mail pöördus Narva elanik Boriss Abramov tagasi Venemaalt. Narva piiripunkti politseinikud palusid, et ta oma kohvri avaks.
Salakaval protokoll
Kohvris olid kingitused: neli 9. mai sümboolikaga salli, kaks Georgi linti, laste lipuke, Võidu Lipu stilisatsioon (politseiniku sõnul üks "nõukogu aegne lipp“). Koostati protokoll nende asjade hoiule võtmise kohta – „vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks" ning asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal oli ohus avalik huvi“, lisades, et „hoiulevõetud esemete avaliku eksponeerimisega toetatakse või õigustatakse Venemaa poolt Ukraina vastu toimepandud agressiooniakti ja genotsiidi".
„Mulle näidati lahtrit, kuhu ma võiksin kirjutada, kas mul on pretensioone selle suhtes, kuidas minuga käituti,“ rääkis Abramov. „Ma kirjutasin, et minu suhtes oli kõik väga korrektne ja viisakas.“
Mõne aja pärast läks ta piirile tagasi, et küsida, millal asjad talle tagasi antakse. Politseinikud soovitasid tal lugeda protokolli (hea soovitus, eriti siis, kui inimene eesti keelt eriti ei valda). Aga protokollist võib lugeda, et sallid, lindid ja lipu võib ta saada 1. jaanuaril 2023. Tõsi küll, pole kindel et talle need tagastatakse. Seadus lubab asja mitte tagasi anda, kui õiguskaitseorganil tekib aasta jooksul pärast selle äravõtmise hetkest vajadus seda korrata.
Boriss Abramov näitas protokolli Yana Toomi büroole ning siis tuli esile veel üks asjaolu. Selgus, et viisakuse eest oli ta tänanud politseid lahtris, mis tegelikult on ette nähtud meetmetele allutatud isiku ütluste ja taotluste jaoks.
Peipsi-äärne „profülaktika“
„2015. aastast peale hoiti meil endise kutsekooli hoones Suure Isamaasõja sõdurite fotosid, sealhulgas ka minu isa ja võõrasisa oma,“ räägis Kallaste elanik Olga Mihhailova (Kereketkina). "Nende portreedega käisime 9. mail vennashaual. Aga tänavuse võidupüha eel need kadusid. Selgitasime välja, et piirkonnapolitseinik Kaupo Sirel ja keegi vallavalitsusest olid need viinud salaja 11 kilomeetri kaugusele linnast piirivalvekordonisse.“
Mihhailova sõnul lubati algul, et pärast 9. maid antakse fotod tagasi. Seejärel öeldi, et igaüks peab neile ise järele sõitma. „Aga meil on põhiliselt elatanud inimesed! Miks neid nii mõnitada?!“ kurtis naine.
Jutuajamisel Yana Toomi büroo esindajaga politseinik Sirel algul selgitas, et aprilli alguses võeti need fotoportreed hoiule: „Asjad asusid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kuna varem oli neid kasutatud 9. mail, siis oli tõenäoline, et neid kasutatakse ka tänavu. Politsei kohustab inimesi järgima keeldu käia väljas ringi esemetega, mis on seotud sõjalise agressiooni sümboolikaga. Ohtude profülaktika ongi politsei tavaline töö, mida tihtipeale peetakse õiguste piiramiseks. Me teeme omanikud kindlaks. Sinna, kust politsei need portreed ära võttis, sinna need tagasi viib. Kui omanikud ei selgu, siis teatud aja jooksul annab politsei asjad üle kohalikule omavalitsusele. Nende edasine saatus otsustatakse juba seal.“
Kui portreid ikkagi tagasi ei toodud, siis jutuajamine Sireliga bürool enam ei õnnestunud. Ta ütles, et ei tea, kellega räägib, ning suhtleb inimestega ilma vahendajata.
17. mail kutsuti kokku koosolek. Nagu ütles Olga Mihhailova, tõid kaks politseinikku sinna 28. aprillil koostatud protokolli – portreede hoiule võtmise kohta. „Me küsisime, miks seda ei esitatud, kui portreed ära võeti. Nemad vastasid, et keegi neilt seda ei küsinud,“ jagas Mihhailova muljeid sellest üritusest. „Ütlesid, et nüüd peab igaüks kirjutama avalduse „oma“ foto kättesaamiseks ning saama selle kätte allkirja vastu. Kes ise ei saa tulla, peab andma volikirja. Tegin ettepaneku, et las portreed tuuakse tagasi ning meie politseinikuga jagame need majadesse laiali. Kui keegi ei ole enam elus, anname nende sugulaste portreed üle linnamuuseumile. Sellega asi lõppes. Vaatame, mis saab edasi …“
Mida ütleb seadus?
„Politseil või muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule vastavalt korrakaitseseaduse paragrahvile 52,“ selgitab Inimõiguste Teabebüroo jurist Jelena Karžetskaja. „Kahele põhjusele, miks seda on võimalik teha, on osutatud Boriss Abramovi protokollis. Vallasasi võidakse võtta hoiule, kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub, samuti kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks. Asi võidakse võtta hoiule ka sunniviisiliselt.
Selle protseduuri protokollimine on kohustuslik, välja arvatud juhtudel, kui ohutuse kontrollimisel avastatakse ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib kujutada endast ohtu selle valdajale või teisele isikule.
Tasub mainida ka korrakaitseseaduse paragrahvi 53, milles on esitaud, kuidas võib hoiule võetud vallasasja müüa või hävitada. Siinjuures on kõige tähtsam meeles pidada, et enne asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist on korrakaitseorgan kohustatud teavitama sellest tuvastatud omanikku või seaduslikku valdajat. Pärast asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata väljastama tuvastatud omanikule või seaduslikule valdajale selle kohta kirjaliku teatise.
Asja müümise, hävitamise või riigi omandisse pööramise kohta koostatakse protokoll. Vallasasja müümise dokumenteerib kohtutäitur, hävitamise või riigi omandisse pööramise - korrakaitseorgan. Vallasasja äravõtmise nagu mis tahes muu haldustoimingu võib vaidlustada vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule. Selleks tuleb 30 päeva jooksul esitada kaebus halduskohtule."
Tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos läksid suvevaheajale. Uue hooaja esimene registreerimine toimub 12. septembril.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)