Rahalisi nõudeid seoses juhtumitega, kus osalevad nii või teisiti autod, arutatakse ka tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana toomi Eesti büroos.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Vale parkimise eest võib minu arvates trahvida ainult riik. Või ei ole mul õigus?
Alustan sellest, et parkimine võib olla korraldatud riigi- või munitsipaalmaadel (kus eeskirjade täitmist jälgib firma Ühisteenused) ja eramaadel (parkimist korraldavad seal tavaliselt erafirmad).
Seda, mida nii ühed kui ka teised võtavad parkimiseeskirjade rikkujatelt, nimetatakse leppetrahviks. See ei ole riiklik sanktsioon vaid sanktsioon selle eest, et ei ole täidetud teie ja valdaja suulise parkimislepingu tingimusi (spetsiaalsed sildid parkimistingimustega tähendavadki, et teie sõlmite parkides niisuguse lepingu).
Panin kaupluse juures auto parklasse ja seadsin parkimiskella. Seal on lubatud seista tund, mina jõudsin tagasi 38 minuti pärast. Nägin, et tuuleklaasil oli trahvikviitung, aga kell lebas auto põrandal. Nähtavasti oli see kukkunud, kui ukse kinni lõin. Läksin turvamehe juurde. See vaatas videosalvestist. Selgus, et ma ei olnud midagi rikkunud. Kui trahvi määraja oleks autosse sisse vaadanud, oleks lihtsalt ka parkimiskella näinud. Kas ma võin seda trahvikviitungit ignoreerida?
Teie kviitungil on kirjas trahvi edasikaebamise kord, kui te sellega nõus ei ole. See kord näeb ette kirjaliku vaide esitamist ja süütuse tõestamist organisatsioonile, kes trahvi välja kirjutas. See antakse 14 päevaks.
Teile määras trahvi firma Ühisteenused. Võite esitada vaide firma kodulehekülje kaudu, e-postiaadressile või paberkandjal tavalise posti teel. Peate kirjutama, et ei ole nõus mitte trahvi suuruse, vaid selle määramisega, samuti kirjeldama sündmust, soovitatavalt lisama kaupluse tšeki ja viitama videosalvestile, mida teile näitas turvamees. Teie nõue – trahvi tühistamine – tõenäoliselt rahuldatakse.
Sain inkassofirmalt kirja, milles on öeldud, et mulle on esitatud parkimistrahvi nõue. Nali seisneb aga selles, et autot, millest on jutt, ei ole mul kunagi olnud ega ole. Pärast inkassofirmale esitatud selgitust kinnitati mulle, et pretensioon tühistatakse. Ent peagi saadeti tasumiseks veelgi suurema summaga kviitung. Siis selgitasin asja samuti. Hiljuti aga tekkis uus nõue seoses sellesama autoga. Kuidas ma võiksin sellest needusest vabaneda? Kardan, et inkassofirma annab mu kohtusse.
On tarvis kirjalikult pöörduda selle inkassofirma poole ja paluda – samuti kirjalikult –, et kinnitataks kõigi teile esitatud rahaliste nõuete tühistamist.
Kui firma läheb kohtusse, siis peab see tõestama, et auto on teie oma. Nagu aru saate, on seda võimatu teha, ja seepärast pole teil vaja millegi üle muretseda.
Inkassofirmast saadeti mulle teade kolme parkimistrahvi kohta, kusjuures üks oli määratud Soomes. Ma ei ole kunagi Soome autoga sõitnud ja selliseid autosid ei ole mul samuti. Läksin inkassofirmasse ja rääkisin seal sedasama, mida teilegi. Vastuseks hakkasid nad mind jooksutama mööda eri instantse, kust ma pidavat tooma neile kinnituse, et „mina ei ole mina ja hobune pole ka minu oma“. Kogu see jooksmine ei andnud midagi. Kuidas ma peaksin inkassofirmaga toimima?
Tegelikult peate mitte teie, vaid inkassofirma tõestama, et trahvid on teie omad. Firma on kohustatud samuti näitama, et nõuded ei ole aegunud.
Teile piisab täielikult sellest, et informeerite inkassofirmat kirjalikult, et peate nende nõudeid alusetuteks ja tõestamatuteks, sest mainitud autode omanik või kasutaja ei ole te kunagi olnud ja ei ole ka niisuguse autoga kunagi Soome sõitnud.
Inkassofirmast tuli hoiatus, et ma pean maksma leppetrahvi tasulise parkla eeskirjade rikkumise eest. Tõenditena esitasid nad ainult suures plaanis foto minu autost (kus seda oli pildistatud, jääb selgusetuks) ning sildist parkimiseeskirjadega (ei tea samuti, kus see on tehtud). Kas niisugused fotod on alus, mis minu süüd tõestab?
Ei ole. Nende fotode järgi on võimatu otsustada, et teie auto asub mingi tasulise parkla territooriumil.
Inkassofirma peab teile saatma mitte mingid arusaamatud fotod, vaid tõepoolest kaalukad tõendid selle kohta, et olete rikkunud eeskirju just selles kohas ja sellel ajal.
Mul juhtus väike avarii. Unustasin juba sellele mõelda, kui äkki sain kohtutäiturilt rahalise nõude. See tähendab, et kohus oli juba oma otsuse teinud, kuid mingeid trahvidokumente ei olnud ma saanud ei kohtult ega kelleltki teiselt. Järelikult ei olnud mul võimalik ennast kaitsta. Mida ma saaksin ette võtta nüüd?
Tuleb esitada kohtule avaldus selle kohta, et peate täitemenetluse algatamist põhjendamatuks seoses sellega, et teile ei antud võimalust tutvuda trahviteatega ning järelikult ka õigeaegselt reageerida. Kostjal, aga seda nõuab politsei, tuleb tõestada, et kõik teile teatise kättetoimetamise viisid (e-post, tähitus kiri teie postiaadressile, avaldamine Ametlikes Teadaannetes, pärast mis 30 päeva jooksul loetakse kättetoimetatuks) olid ammendatud.
Te võite pöörduda kohtutäituri poole, et täpsustada, mida tegi politsei trahvikviitungi teile saatmiseks.
Aega edasikaebamiseks on teil vähe, sest kohtutäituri tegevuse saab edasi kaevata 10 päeva jooksul. Kuni teie avaldust arutatakse kohtus, paluge, et kohtutäituri nõue peatataks.
Auto sõitis tütarlapsele otsa ülekäigurajal. Ta viidi raskes seisundis haiglasse. Elas üle mitu operatsiooni. Viibib haiglas juba teist kuud. Kes peab hüvitama kahju?
On olemas liikluskindlustuse seadus, mille kohaselt esmase hüvitisega tegeleb niisugustel juhtudel kindlustusfirma, kus auto on kindlustatud.
Kuni kannatanu viibib haiglas, tasub ravi eest haigekassa. Pärast tuleb tütarlapsel võtta ühendust kindlustusfirmaga ja esitada oma nõue, sest ei ole välistatud, et juhtunud liiklusõnnetuse tagajärjeks võivad olla töövõimetus, lisakulud või kaotused, näiteks palgas.
Kõik selle, mis ei kuulu kindlustusfirma hüvitamisele, peab hüvitama avarii süüdlane. Seepärast soovitan võtta ühendust uurijaga, et otsasõiduga seotud kriminaalasja raames esitada tsiviilnõue materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hüvitise summa suuruse otsustab kohus.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Carl-Johan Sveningsson / commons.wikimedia.org (CC BY 2.0)