Igaüks vajab katust pea kohale. Ajad, mil riik kortereid andis, on ammu möödas, kuid ka nüüd on eluruume, mida võib pakkuda just linnavõim. Tõsi küll, mitte igaühele. Kellele, millal ja kuidas – sellekohase looga alustame järjekordset kirjutiste hooaega, mis on ette valmistatud, toetudes tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Üürin tuba ühiselamus. Munitsipaalelamispinna järjekorras pakuti mulle tegelikult ühe ühiselamu vahetamist teise vastu. Mul on aga informatsiooni, et munitsipaalkortereid on ka tavalistes majades. Miks mulle neid ei pakuta?
Miks ei pakuta just teile, ei oska ma öelda. Pakutakse vabu munitsipaalkortereid või -tubasid. Tavalistes majades vabaneb selline elamispind aga harva. Keegi ei taha seda kaotada, makstakse korralikult ega mürgeldata. Ühiselamutes aga elanike distsipliin lonkab. Kontingent vahetub pidevalt ning seepärast vabaneb ka tube sagedamini.
Kui te teate, et mingis majas seisab munitsipaalkorter tühjana, võtke korteriühistult või haldurilt sellekohane kinnitus ning lisage see oma avaldusele, mille esitate linnaosavalitsusele. Avalduses paluge anda see korter teile.
Kui tihti on sotsiaaltöötajatel ja lastekaitsel õigus siseneda munitsipaalkorterisse?
Ainuüksi fakt, et inimene elab munitsipaalkorteris, ei anna sotsiaaltöötajatele või lastekaitsespetsialistidele õigust ilmuda sinna, millal aga pähe tuleb. Nad võivad külastada inimesi ainult siis, kui saabub signaale selle kohta, et nad vajavad abi või laps on ohus.
Kui aga põhjendamatud visiidid ikkagi toimuvad, on kõige lihtsam kirjutada linnaosavalitsusele kaebus selle spetsialisti kohta. Seda aga võib teha ainult kuu aja jooksul põhjendamatust külaskäigust.
Mu pojal on munitsipaaltuba. Tema aga hakkas jooma ning linn keeldus temaga elamislepingut pikendamast ja võttis võtmed ära. Hiljuti oli pojal operatsioon, pärast mida vajab ta hooldust, mida mina pakkuda ei suuda. Kuhu ta pärast operatsiooni tagasi läheb? Ei saa ju inimest tänavale jätta!
Te peate võtma poja raviarstilt dokumendi selle kohta, et pärast operatsiooni vajab ta hooldamist, ning esitama avalduse talle munitsipaalelamispinna andmiseks. Ja siin ei ole enam tähtis, kas inimene, kes vajab sotsiaalpinda, on kuritarvitanud alkoholi või mitte. Niisuguse elamispinnaga majas tegutsevad sotsiaaltöötaja ja meditsiiniõde, kes võivad vajaduse korral anda elanikele meditsiinilist abi.
Otsustasin raskes olukorras võtta laenu ja kaotasin selle tagajärjel korteri. Pank võttis ära. Hakkasin eluruumi üürima. Astusin 2012. aastal linnaosavalitsuses munitsipaalelamispinna järjekorda. Mingi aja pärast pakuti mulle voodikohta neljakohalises toas. Sõitsin vaatama, aga seal olid ümberringi joodikud ja narkomaanid … Läksin jälle üürnikuks, kuid hiljem sain teada, et mind oli järjekorrast kustutatud. Kas siis tõesti ei ole mul õigust loota munitsipaalkorterile?
Arvelt võeti maha seepärast, et teid ei ole Tallinnas rahvastikuregistris. Üüripinnale teid ei registreeritud, kuid rohkem mingeid jõupingutusi selleks, et saada pealinnas sissekirjutus (näiteks kellegi Tallinnas elava sugulase juures) te ei teinud. Munitsipaalelamispinnale saate pretendeerida Tallinnas üksnes kohaliku sissekirjutusega. Proovige end registreerida ja asuda uuesti järjekorda.
Meil on munitsipaalkorter. Me lahutame mehega abielu. Tema sellest korterist lahkuda ei kavatse. Mina olin sunnitud koos lapsega tuttavate juurde minema, sest on võimatu viibida ühe katuse all agressiivse alkohoolikuga. Kuidas ma saaksin korterit jagada?
Te ei pea midagi jagama. Otsustades dokumentide järgi, olete peamine korteriüürnik teie. Korteri andis linn teile veel enne abielu.
Endise mehe väljatõstmiseks peate pöörduma pärast lahutust jaoskonna konstaabli poole, et tema teid aitaks. Kui tema ei aita, pöörduge linna kui elamispinna omaniku poole, et endine mees tõstetaks välja kohtu kaudu.
Mulle kümme kuud tagasi pakutud munitsipaalelamispind mind ei rahuldanud ja ma kirjutasin keeldumise. Hiljem veenis linn mind ikkagi sinna sisse kolima. Ma alles kavatsesin seda teha, kuid haldusfirma kirjutas kirja, et kuna korter on minu nimel olnud juba kümme kuud, tuleb mul nende kuude eest ka maksta. Arvan, et ma ei pea maksma. Mida peaksin tegema?
Nõudke kirjalikult, et teile elamispinna andnud linnaosavalitsus selitaks, mille alusel haldusfirma nõuab teilt raha munitsipaalkorteri kasutamise eest, kuigi te seal ei elanud. Lisage tingimata teie kirjutatud keeldumine. Edasine oleneb juba sellest, millise vastuse te linnaosavalitsusest saate.
Mulle anti munitsipaalkorter linna spetsialistide programmi alusel. Aga mul tuli perekondlikel põhjustel elukutset ajutiselt vahetada. Mul on erivajadustega laps ja pean paljuski kohandama oma elu tema järgi. Minu lepingut munitsipaalkorteri kohta ei ole linn veel pikendanud. Asja otsustab komisjon. Kardan, et meid tõstetakse välja. Mida on sellises olukorras võimalik teha?
Kõigepealt analüüsige tähelepanelikult oma lepingut. Ma ei arva, et munitsipaalkorteri jätmiseks teile peab teie osalemine selles programmis olema eluaegne orjus.
Kui lepingus on öeldud, et selle korteri võib mitte ainult saada, vaid seda ka edaspidi kasutada ainult spetsialist, tuleb teil kirjutada linnavalitsusele avaldus. Selgitage selles, et elukutsevahetus on ajutine ja tuleneb mõjuvast põhjusest (lisage dokumendid lapse tervise ja tema eest hoolitsemise vajalikkuse kohta) ning paluge jätta korter siiski teile.
Ühtaegu võite saata ka avalduse teile uue munitsipaaleluruumi andmiseks, kui olemasoleva korteri üürilepingut ei pikendata.
SEDA ON KASULIK TEADA!
Vastust meie järelepärimisele Tallinna munitsipaalelamispindu kureeriva abilinnapea Eha Võrgu büroole tasub ilmselt alustada konstateeringuga: sellise elamispinna taotlejaid on palju, kuid kortereid vähe.
Kellel on seadusjärgselt õigus saada endale munitsipaal- või sotsiaalkorterit?
Sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lõike 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada eluruumi kasutamise võimalus isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
Paragrahvi 42 lõike 1 kohaselt abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.
Kus ja kuidas toimub korteri taotlemine?
Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ punkti 2 kohaselt võivad Tallinna linnalt eluruumi üürimist taotleda isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas.
Eelnimetatud korra punkti 4 kohaselt esitatakse kirjalik avaldus eluruumi üürimiseks linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on taotleja elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse. Avaldus esitatakse isiklikult või seadusliku esindaja poolt või posti teel.
Isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise otsustab vastava linnaosa eluasemekomisjon. Linnaosa eluasemekomisjon otsustab kas eluruumi üürimist taotlev isik võetakse arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata.
Kui isik on munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud on tal võimalik Tallinna linnalt munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile taotleda.
Kes otsustab korteri eraldamise üle? Kas on olemas mingid normatiivid?
Isikud, kes on arvele võetud linnaosa valitsuses munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana, võivad esitada avalduse vastavalt asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile saamiseks. Asustamata munitsipaal-ja sotsiaaleluruumide andmed avalikustavad linnaosade valitsused Tallinna linna ametlikul kodulehel, andmetega saab tutvuda ka linnaosade valitsustes kohapeal ning vajadusel ka telefoni teel, kui tegemist on puudega isikuga.
Ettepaneku eluruumi üürile andmiseks teeb Tallinna Linnavalitsusele linnaosa eluasemekomisjon.
Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrusega nr 39 kinnitatud „Linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra“ punkti 30 aluseks võttes lähtub linnaosa eluasemekomisjon asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamisel:
-isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajast;
- isiku ja tema perekonnaliikmete kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurusest ja heakorratasemest;
-perekonnaliikmete arvust (sh alaealiste laste arvust);
-isiku ja tema perekonnaliikmete tervislikust seisust;
-muudest sotsiaalsetest asjaoludest.
Arvesse võetakse ka linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamus.
Lõplikult otsustab eluruumi üürile andmise Tallinna Linnavalitsus.
Kui palju selliseid korterid eraldatakse Tallinnas iga-aastaselt?
Üürile anti: 2011 – 601, 2012 - 322, 2013 - 219, 2014 - 262, 2015 - 349, 2016 - 251, 2017 - 286, 2018 - 321, 2019 - 406, 2020 - 235, по состоянию на 22 сентября 2021 года - 289.
Kui palju inimesi on antud elamistele järjekorras? Kui kaua inimene peab järjekorras korterit ootama?
1. septembri 2021 seisuga taotleb Tallinna linnalt eluruumi üürimist 1976 isikut. Selle üle kui kaua isikud järjekorras on otsest arvestust ei peeta. Kui isiku elamispinna probleem on kriitiline püütakse leida lahendus kiiresti, vajadusel majutatakse isik sotsiaalmajutusüksusesse.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)