See ei ole eriti kevadine teema, kuid eluline ikka … Kuidas lahutada abielu mõistlikult ja sama mõistlikult ka pärast seda toimida – sellest räägime kogemuste põhjal, mida oleme saanud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Kas kohtus on võimalik vormistada abielulahutust teise abielupoole osavõtuta?
Ei ole võimalik. Vaja on isiklikku kohalolekut või omakäeliselt koostatud avaldust, et ollakse nõus lahutusega ja asja arutamisega ilma isikliku osavõtuta.
Minu abielu on kestnud üle 30 aasta, kuid mees jättis mind maha praktiliselt kohe pärast pulmi ja ma ei tea temast enam midagi. Arvan, et talle oli lihtsalt vaja Tallinna sissekirjutust. Kuidas ma saaksin selle abielu tühistada?
Perekonnaseaduses on öeldud, et abielu võidakse kehtetuks tunnistada, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega.
Kohtus tuleb teil tõestada, et mees abiellus teiega sissekirjutuse saamiseks ning tuleb tuua ka tunnistajad, kes kinnitavad tema kadumist.
Kui teie abielu tunnistatakse kehtetuks, siis abielus ei ole te olnud ning kõik tehingud, näiteks varalised, puudutavad ainult teid.
Minu suhted abikaasaga on nii halvad kui veel olla võivad. Ta karjub, et on alati mind ülal pidanud, raha teeninud, aga mina olen vaid lakke sülitanud. Tahan abielu lahutada kohtu kaudu, kuid mehega ma sealjuures suhelda ei soovi. Kas see on teostatav?
Täiesti. Te võite mehele teatamata esitada kohtule dokumendid lahutuse ja vara jaotamise kohta. Te ei pea ise kohtusse minema, kui saadate sinna oma juristi.
Mis puutub teie mehe mainitud avaldustesse, siis neil ei ole mingit tähtsust. Perekonnaseaduses on selgelt öeldud, et kõik, mis on soetatud abielu vältel on ühisvara. Kes ja kuidas on selle soetamisse panustanud, ei ole tähtis, sest tegemist on perekonnasiseste kokkulepetega, aga immateriaalne panus (kodumajapidamine, laste kasvatamine jne) ei ole vähem väärtuslik kui rahaline.
Minu mees on välismaalane. Oleme juba üle aasta elanud eri riikides. Abielu sõlmisime välismaal, rahvastikuregistrisse olen kantud kui abielus olev. Kas ma võin abielu lahutada Eestis, võttes arvesse, et koroonaviiruse tõttu ei saa mees siia ega mina tema juurde sõita?
Kui te elate eri riikides, siis saate lahutada abielu ainult notari juures (aga siis on teie abikaasa kohalolek kohustuslik) või kohtu kaudu. Perekonnaseaduse kohaselt saab notar lahutada abielu abikaasade ühisavalduse alusel. Teil tuleb aegsasti minna Eesti notari juurde ja saada temalt teada, milline peab olema avalduse tekst. Ja üldse on mõtet arutada temaga läbi kogu sellise lahutuse protseduur.
Kavatseme oma abielu lahutada. Korter on meil mehega võrdsetes osades ja laenu all. Kuidas teha nii, et meie kolm alaealist last ei jääks tänavale? Võib-olla kinkida see korter neile?
Lahutus ja vara jaotamine toimub abikaasade vahel ning nende lastel ei ole sellega midagi tegemist. Teie juhul on määrav asjaolu see, et korter on pandivara. Kui laenu ei kustutata, läheb see oksjonile, isegi kui on eelnevalt kingitud alaealistele lastele.
Enne pulmi oli mul kahetoaline korter. Kui läksin mehele, müüsin selle maha ning me võtsime mehega täiendavalt laenu ja ostsime kolmetoalise korteri väljaspool pealinna. Hiljem vahetasime selle väikese korteri vastu Tallinnas. Nüüd me läheme lahku. Mehel on elukoht olemas, aga minul ei ole minna kuhugi. Kuidas on võimalik see probleem lahendada?
Võttes arvesse seda, et esialgu te andsite ühise kinnisvara ostmiseks raha oma korteri müügist, võib üritada kohtu kaudu vähendada rahalist kompensatsiooni, mis on ette nähtud teie mehele praeguse vara jaotamisel. Ent olukorra muudab keerulisemaks see, et teie kahetoalise ja nüüdse korteri vahel tekkis veel üks ühisvara. Kohus kõige tõenäolisemalt siiski soovitab proportsiooni – võtta arvesse, kui palju maksti kolmetoalise korteri ostmiseks teie lahusvara arvel.
On veel üks variant. Te võite kirjutada enda nimele nii korteri kui ka laenu ning võtta endale kohustuse maksta abikaasale kompensatsiooni, arvestades summat, mille mahutasite ühisvarasse pärast oma abielueelse kahetoalise korteri müüki.
Muide, te peate tõestama, et see korter kuulus teile. Vastava väljavõtte kinnistusraamatust võib teha notar või te saate ise siseneda interneti kaudu e-kinnistusraamatusse leheküljele rik.ee ning saada sellise väljavõtte. Dokumendi oma korteri müügi kohta saate notariarhiivist. Aga andmed raha kohta, mille te saite müügist ja mis läks kolmetoalise korteri ostmiseks, esitab pank.
Ma läksin mehest lahku. Minu omanduses on pool ühisest korterist, kuid endine mees mind sinna ei lase ja on selle üürile andnud. Kuidas ma saaksin pääseda oma kinnisvara juurde? Tasun poole kommunaalmaksetest. Kas ma võin nõuda kompensatsiooni oma korteriosa kasutamise eest?
Teil on täielik õigus viibida selles korteris, isegi avada lukke. Peab aga arvestama ka seda asjaolu, et teie omavahelised suhted endise abikaasaga, ei puuduta mingil määral inimest, kes korterit üürib.
Seepärast tuleb lahendada nii endise mehega ühisvara jagamise kui ka üürnikuga lepingu lõpetamise probleem.
Teil on õigus saada kompensatsiooni selle eest, et teil ei ole võimalik kasutada oma vara. Teil on kasutuseelis. Õigus sellisele kompensatsioonile tekib nõude esitamise hetkeset. On olemas kohtupraktika: vara jaotamisel niisuguses olukorras võetakse korteri üüri keskmine maksumus ja teisel omanikul on õigus saada iga kuu hüvitist poole selle maksumuse ulatuses.
Mis puutub üürilepingusse, siis kõigepealt tuleb teil informeerida kirjalikult üürnikku, et temaga sõlmitud lepingu te tühistate, kuna omanikuna ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Soovitan vaadata asjaõigusseaduse paragrahve 70-75, kus on sätestatud omaniku nõusoleku vajalikkus.
Pärast abielulahutust kavatsen ma vara jaotada. Probleem on selles varas, mille mu mees ostis abielu ajal oma enne abielu eksisteerinud firma nimele. Kas mina võin nõuda kompensatsiooni selle ostu eest?
Kui firma oli abikaasade lahusvara ehk oli teie mehel enne abielu, kuid hiljem ta kasutas teie perekonnaeelarvet oma vara heaks, siis on teil õigus ühisvara jaotamisel kohtus nõuda kulutatud raha tagastamist perekonnaeelarvesse. Nii te suurendate jaotamisele kuuluvat summat. Sellest on juttu perekonnaseaduse paragrahvis 34.
Siin aga on vaja selgelt eristada, millised asjad osteti teie perekonna raha, aga millised firma raha eest. Raha kuuluvust peab kohtus tõestama.
24. mail kell 9-12 telefonil 6720311 on selle hooaja viimane registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos. Jätkame septembris.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: mohamed mahmoud hassan / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)