Me tegime eelmises väljaandes
juttu tsiviilvaidlustest, mis tekivad füüsiliste isikute või nende ja
erafirmade vahel. Ent vaidlusi tuleb ette ka riigiga. Seda, kellel on õigus,
otsustab halduskohus. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo koos
Inimõiguste Teabekeskuse juristi Jelena Karžetskajaga kutsub teid juriidilisele
konsultatsioonile seoses selle valdkonnaga.
Niisiis, suhted kohalike
omavalitsusorganite, ministeeriumide, ametite, inspektsioonidega jne ei lähe
tsiviilkohtute jurisdiktsiooni alla, vaid kuuluvad halduskohtute pädevusse.
Muide, ei ole õige arvata
niisuguste vaidluste hulka neid, mis tekivad trahvide määramisel. Näiteks
lubatud kiirust ületanud autojuhtidele. Sellised lood lähevad maakohtutele.
Kui tahate kaebust esitada, ärge
hilinege!
„Lihtsa inimese“ suhtlus
ametnikuga lõpeb üldjuhul mingi tegevuse või dokumendiga. Viimane võib kujutada
endast otsust, korraldust, ettekirjutust. Juriidilises keeles öelduna on need
kõik haldusaktid.
Haldusakt peab sisaldama
informatsiooni selle kohta, kes on selle autor ja kelle suhtes vastu võetud.
See peab sisaldama kirjeldavat osa, milles osutatakse nii faktilistele kui ka
õiguslikele alustele kõne all oleva otsuse tegemiseks. Sellel peab olema
resolutsioon ehk haldusorgani täpselt sõnastatud otsus. Ja loomulikult peab iga
haldusakt sisaldama viidet sellele, kuidas on võimalik seda vaidlustada.
Levib arvamus, et haldusorgani
otsuse saab halduskohtus vaidlustada 30 päeva jooksul. Kahjuks on tähtajad
erinevad. Vahel on need 10 päeva, vahel ka kolm kuud. Toome näiteid. Otsused,
mis puudutavad elamislubasid, Eestist lahkumise ettekirjutusi ja paljusid
migratsiooniga seotud küsimusi, saab edasi kaevata ainult 10 päeva jooksul. Aga
näiteks ametnike otsused tööstaaži tuvastamiseks, mis annab õiguse
sooduspensionile, võite kohtus vaidlustada kolme kuu vältel.
Mida on vaja teada enne kohtusse minekut
Halduskohtuid on Eestis kõigest
kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. See, kumma poole neist
pöörduda, oleneb selle organi „peakorteri“ asukohast, mille otsuse te tahate
vaidlustada. Näiteks teid ei ole rahuldanud mingi Tartu ameti järeldused, kuid
te elate Sillamäel. Kaebus tuleb teil esitada ikkagi Tartu Halduskohtule. Või
näiteks sotsiaalkindlustusamet, millel on rohkesti esindusi meie riigi eri
piirkondades. Selle peabüroo asub Tallinnas. Järelikult näiteks ameti Narva
osakonna ametnike otsused tuleb teil vaidlustada Tallinna Halduskohtus.
Kaebus halduskohtule koostatakse
riigikeeles, trükitud kujul ja selgelt väljendatud nõudega. Halduskohus ei
hakka tuhnima haldusorgani andmebaasis ja otsima, mis otsus on seal ühe või
teise isiku suhtes langetatud. Seepärast peab avaldaja esitama kõik selle
dokumendi rekvisiidid, mille ta edasi kaebab, ning lisama kaebusele ka
dokumendi. Samuti tuleb märkida, kas te vaidlustate dokumendi tervikuna või
mingi osa sellest.
Halduskohtu poole pöördumisel võib taotleda
riikliku advokaadi määramist ja protsessuaalabi (riigilõivust, tõlke- ja
ekspertiisikuludest jne vabastamist). Riigilõivud on haldusasjade puhul märksa
väiksemad kui tsiviilprotsessis. Näiteks riigilõiv standardse haldusakti
vaidlustamisel on 15 eurot. Kohtu poole pöördumisel pensionide ja staaži
tuvastamisega seotud küsimustes ei ole vaja riigilõivu üldsegi maksta.
Haldusprotsessis eksisteerib ka
esmase õiguskaitse mõiste, mille kohta esitatakse taotlus koos kaebusega.
Esmase õiguskaitse raames võib peatada protsessi ajal haldusotsuse täitmine,
näiteks Eesti territooriumilt viivitamatu lahkumise kohustus.
Kuidas see toimib
Otsused, mille kaebuse läbivaatamisel
võib langetada halduskohus, määrab Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahv 5.
Kohtul on õigus:
- tühistada haldusakt osaliselt või
täielikult;
- kohustada ametnikku haldusakti andma
või toimingut tegema, näiteks juhtudel, mil seadusandlus näeb ette teatud
taotluse läbivaatamiseks tähtaja, kuid ametnik otsust ei langeta;
- keelata haldusakti andmine või
toimingu tegemine;
- mõista välja hüvitis
avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
- teha
ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta;
- teha kindlaks konkreetne
faktiline asjaolu.
On tähtis mõista, et kohus ei saa
kohustada haldusorganit langetama teatud otsust, näiteks andma välja luba.
Kohus kontrollib langetatud otsuse põhjendatust ja õiguspärasust. Teiste
sõnadega öeldes kohus ei asenda haldusorganit. Kui halduskohus on seisukohal,
et haldusorgan on jätnud millegagi arvestamata, on midagi unustanud või jätnud
midagi kõrvale, tühistab kohus haldusorgani otsuse ja kohustab seda asja uuesti
läbi vaatama. Kas see läbivaatamine tuleb avaldajale kasuks või mitte,
halduskohtust ei olene.
Erandi moodustavad asjad, mille
puhul halduskohtusse pöördumise abil tuvastatakse teatud tegurite või asjaolude
olemasolu või puudumine. Näiteks kui te pöördusite kohtu poole palvega
tuvastada pensionistaaži olemasolu sooduspensioni saamiseks, siis kohus
tuvastab fakti. Teie lähete Sotsiaalkindlustusametisse tagasi ning seal,
arvestades asjaolu, et staaži olemasolu on tuvastatud, tehakse otsus
sooduspensioni määramise kohta.
Analüüsigem olukorda
haldusorganist avaldusele vastamise tähtaegadega. Need tähtajad kehtestatakse
seadustega, mis reguleerivad konkreetset menetlust (näiteks kahekuulise tähtaja
elamisloataotluse läbivaatamiseks kehtestab välismaalaste seadus). Need on ka Avaliku
teabe seadus (kui kõne all on informatsiooniline järelepärimine), samuti Märgukirjale
ja selitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.
Informatsioonilisele
järelepärimisele vastamise tähtaeg on viis päeva. Sellesse kategooriasse
kuuluvad järelepärimised konkreetse dokumendi väljaandmiseks, mis ei nõua
olukorra analüüsi ega organi seisukoha selgitamist. Järelepärimised ja
avaldused tuleb töödelda ning neile vastused anda 30 päeva jooksul. On
juhtumeid, mil haldusorgan rikub tähtaegu, kuid kahjuks ei vii niisugune
rikkumine automaatselt teie taotluse rahuldamiseni. Ja pöördumine kohtu poole
annab teile vaid kohtu poolt haldusorganile antud kohustuse langetada otsus,
määramata kindlaks selle olemust.
Menetlus on halduskohtus tavaliselt
märksa kiirem kui tsiviilkohtus. Halduskohtud vaatavad asju läbi nii istungitel
kui ka kirjalikus menetluses. Kui teie protsessis ei ole vaja ära kuulata
tunnistajaid, siis on parem kasutada kirjalikku menetlust. Halduskohtu otsuse võib vaidlustada
ringkonnakohtus.
Vaielda riigiga mitte ainult
saab, vaid peab
Nagu juba märkisime on
halduskohus vaidlus riigiga. Jelena Karžetskaja aastatepikkune praktika näitab,
et see ei ole kaugeltki asjatu vaev. Halduskohus peab kontrollima, kas ametniku
otsus on õiguspärane ja proportsionaalne, kas ei ole selles etendanud peamist
osa subjektiivne tegur. See annab kannatanud „väikesele inimesele“ olulisi
šansse edule.
Muidugi ei saa eitada, et Eestis
on teemasid, millel on poliitiline värving: kodakondsusprobleemid, parlamendi
töö, eriolukord, haridus jne. Nendega on märksa keerulisem, sest tuleb vaielda
seadusega kinnistatud poliitiliste seisukohtadega. See aga ei tähenda, et kohtu
poole pöörduda ei tasu juba a priori.
Isegi siis, kui teil on tegemist poliitiliselt seostatud teemaga, ärge
unustage, et ka vesi purustab kivi.
Seda enam, et õigusaktid ja nende
kohaldatavus jäävad vahel tegelikust elust oluliselt maha. Ja tihtipeale
ametnikud isegi soovitavad küsimus kohtusse viia, et kas või kohtupraktikaga
seda mahajäämust korvata. Kohus pakub välja tegutsemise algoritmi, kui ametnik
seda seaduses või määruses ei näe.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik