Otsustasime käesolevas materjalis rääkida nii-öelda
lihtsas keeles sellest, kuidas käia läbi tee tsiviilkohtuni. Inimesed
tihtipeale küsivad seda tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa
Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos, sest nende küsimused puudutavad ju esmajoones
tsiviilõigust.
Tsiviilkohtumenetluse
seadustikus on öeldud: „Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.“ Inimõiguste Teabekeskuse
juristi Jelena Karžetskaja sõnul on niisugused kohtuasjad enamasti seotud
võlgade, perekonnaõiguse ja korteriühistute teemadega, kuid kohtuteele asumisel
varitsevad inimesi hirmud. Neist peamised on: „mul ei ole advokaadi jaoks raha,
aga ise ei saa ma millestki aru ei saa“, „kohus – see on väga kallis asi“.
Kas tõesti on vaja advokaati?
Universaalset nõu siinkohal anda ei saa. Vajadus juristi järele oleneb
konkreetsest olukorrast ja neist nõuetest, mida te soovite kohtule esitada.
Mõnikord on inimene nii hästi teemasse süvenenud, nii palju juriidilisi
materjale läbi uurinud, et juristi ei ole talle vajagi. Ta suudab täiesti
iseseisvalt hakkama saada.
Võtame näiteks abielu lahutamise avalduse. Selle kohtule esitamiseks on
juba olemas standardne blankett, mis tuleb lihtsalt ära täita. Niisuguste
lihtsate dokumentide hulka võib arvata ka korteriühistule esitatava avalduse
dokumentatsiooni väljanõudmiseks või sellega tutvumise võimaluse saamiseks. Selliste
avalduste koostamine on paljudele jõukohane.
Kui te tunnete, et olete psühholoogiliselt valmis minema kohtusse
iseseisvalt, siis saate kindlasti ka hakkama. Kui aga teid hirmutab juba mõte
kohtust, sellest, et sealt võib tulla mingi järelepärimine, kuid teil ei ole
aimugi, kuidas sellele vastata, siis tuleb tõenäoliselt pöörduda professionaali
poole.
Mitte vähem tähtis ja loomulik on see, et kohtumenetlus toimub eesti
keeles. Tsiviilkohtus ei olda kohustatud teile tõlki tagama. Järelikult, kui te
riigikeelt piisavalt ei valda, tuleb paluda abi keeleoskajatelt sõpradelt,
tuttavatelt, tasuliselt tõlgilt või teha kohtule ettepanek korraldada protsess
kirjaliku menetlusena. Lisaks sellele, kui tõlgi teenused ei ole teile
taskukohased, võite esitada kohtule taotluse protsessuaalse abi saamiseks, et
need kulud katta. Tähtis on aga arvestada asjaoluga, et igasugune kohtule
esitatud abitaotlus toob endaga kaasa taotleja ainelise olukorra (tulude
suuruse, hoiuste, väärtusliku vara ja kinnisvara olemasolu) üksikasjaliku
kontrollimise. Kui kohus teie taotluse rahuldab, siis kannab kulud riik.
Kas kohtuprotsess on tõepoolest kallis?
Paljud jätavad täielikult tähele panemata, et vaesus ei ole see, mis sulgeb kohtu ukse ja jätab ilma võimalusest oma õigusi kaitsta.
Sellisel juhul on õige esitada taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks. Muide,
see taotlus on ainus dokument, mille Eesti seadus lubab koostada ka võõrkeeles
(järelikult ka vene keeles).
Kulud
kohtuprotsessile võib tinglikult jaotada kolmeks osaks. Neist esimene on
riigilõiv, mis makstakse kohtusse pöördumisel. Kusagil võib see olla 10 eurot,
kusagil ka 300. Teine osa kulub juristi või advokaadi teenustele. Kolmas on
kaasnevad protsessuaalkulud, näiteks dokumentide kogumisele, tõlgile, ekspertiisile
jne.
Kui inimene
on vaene, võib kohus vabastada ta kõigist kuludest. On tarvis ainult õigel ajal
ja põhjendatult kirjutada avaldus, mille blankett on kättesaadav kohtus ja
veebileheküljel kohus.ee. Kohtult kulude esimesest ja kolmandast osast vabastamise
taotlemiseks võite kasutada üht blanketti. Riikliku advokaadi määramise
palumiseks kasutatakse teistsugust blanketti.
Kuidas vormistada pöördumine kohtu poole
Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millisesse kohtusse minna. Üldjuhul tuleb
pöörduda teie oponendi ehk teise osapoole elukoha järgse kohtu poole. Näiteks
kui te elate Tallinnas, aga teie võlgnik Jõhvis, siis tuleb esitada hagi
võlgniku vastu Tartu Maakohtu Jõhvi kohtumajja.
Avaldus koostatakse eesti keeles, trükitult ja selgesti väljendatud
nõuetega. Avalduse koostamiseks võite kasutada blankette, milliseid leiate
veebileheküljelt kohus.ee. Neid uurides saate aru, nimelt millist
informatsiooni kohus soovib hagejalt saada.
Avaldusse tuleb märkida kõik vaidluse osapooled koos nende ees- ja perekonnanimede,
isikukoodide, elukohtade ja kontaktandmetega. Kui te ei tea, kus kostja viibib,
märkige, et selle isiku elukoht on teadmata. Samuti kirjeldage, mida olete ette
võtnud, et seda kindlaks teha.
Pärast seda tuleb täpselt kirja panna kõik asjaolud, mis on teie vaidlusega
seotud, samuti see, mida soovite lõppkokkuvõttes saada. Näiteks on tegemist võlaga.
Järelikult te soovite, et konkreetselt inimeselt mõistetaks teie kasuks välja
teatud summa. Kui see summa koosneb põhivõlast ja viivisest, siis on vaja
näidata iga number eraldi ning kirjeldada, kuidas nimelt need on kujunenud.
Teine näide: avaldus korteriühistu vastu dokumentatsiooni väljanõudmise
kohta. Siin on vaja märkida, milliste dokumentidega te soovite tutvuda. Ühistu
kogu arhiivi, et te saaksite sealt leida teile vajaliku dokumendi, kohus välja nõuda
ei saa. Konkreetsus lihtsustab ka kohtutäituri tööd, kes teab siis täpselt,
millist dokumenti kohtuotsuse kohaselt välja nõuda. Kohtuotsus peab olema
täidetav.
Peab
arvestama ka sellega, et kohtuprotsess on võistlusprotsess. See tähendab, et
osapooled peavad mitte lihtsalt selgitama, mida nad vaidluse objektist arvavad,
vaid ka esitama iga oma väite toetuseks tõendid. Need võivad olla erinevad –
dokumendid, tunnistused, samuti kaudsed tõendid. Midagi tõendama ei pea siis,
kui teatud väitega on nõus mõlemad osapooled. Näiteks on teil töövaidlus, kuid
töölepingu olete ära kaotanud. Tööandja aga kinnitas, et see teil oli.
Järelikult ei ole teie töösuhete olemasolu enam vaja tõestada. Kui tööandja ei
nõustuks sellega, et teil oli tööleping, siis peaksite töösuhete olemasolu
tõestama just teie.
On levinud
arvamus, et kui vaja, koostab kohus ise nende tõendite nimekirja, mida teilt
nõutakse, ja siis ajab juba ise asja korda. Tegelikult kohtul niisugust
kohustust ei ole. Tal on kohustus selgitada teile, milliseid asjaolusid te
peate tõestama. Kuidas seda teha, peate otsustama ise. Oletagem, et te esitate
abielu lahutamise avalduse. Alustamiseks tuleb tõestada, et abielu sõlmiti ehk
teisisõnu esitada abielutunnistuse koopia. Kui sellest abielust on sündinud
lapsed, tuleb lisada nende sünnitunnistuste koopiad. Kohus ei pea kõike seda
mööda registreid taga otsima.
Veel üks märkus. Inimesed püüavad tihtipeale mahutada avaldusse rohkem
informatsiooni kui see nõuab. Nii et abielu lahutamiseks ei ole üldsegi vaja
loetleda, kui palju kinnisvara olete abielu jooksul soetanud. Kohut see ei
huvita, sest abielu lahutamise avaldusega te seni mitte midagi ei jaga. Teie
kohtuasja sisuga ei ole andmetel ühiselt soetatud vara kohta midagi tegemist.
Aga kohtunikud?
Kohus arutab asja ja langetab otsuse, juhindudes seadusandlusest ja omaenda
sisemisest veendumusest. See tähendab, et kohtunikud näevad menetlust
erinevalt. Jällegi üks näide: pärast teema poolest täiesti ühesuguste avalduste
laekumist võib üks kohtunik selle kohe menetlusse võtta, teine aga saadab määruse
või kohtukirja, nõudes puuduste likvideerimist.
Kui kohtu
ettekirjutust kindlaksmääratud tähtajaks ei täideta, võib see olla alus
avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele ehk, kui me räägime kostjast, siis
automaatsele otsusele mitte tema kasuks.
Kohus võib ka keelduda avalduse läbivaatamisest näiteks siis, kui see
esitatakse mitte omaenda, vaid kolmanda isiku huvide kaitsmiseks.
Kui kohus võtab
teie dokumendid menetlusse, algab protsess – vahetu (istungiga, oma seisukoha
kaitsmise ja valmisolekuga vastata kohtu küsimustele) või kirjalik (kui kohus
teeb otsuse osapoolte kirjalikult esitatud seisukohtade alusel). Kohus saadab
kõik dokumendid tingimata mõlemale osapoolele ning tal on õigus analüüsida vaid
seda, millega mõlemad osapooled on tutvunud.
Olles
vaadanud filme, arvavad mõned, et oma otsuse teeb kohus juba samal päeval.
Tegelikus elus see nii ei ole. Kohus teeb teatavaks otsuse langetamise kuupäeva
ning täpsustab ka selle kättetoimetamise viisi.
On olemas kaht liiki dokumendid, millega kohus lahendab vaidluse
sisuliselt: kohtuotsus ja kohtumäärus. Võlgade, lahutuse ja alimentide puhul
saate kohtuotsuse, mille edasikaebamise tähtaeg on 30 päeva selle kättesaamise hetkest.
Kui kõne all on näiteks vaidlused korteriühistuga, siis vormistatakse
kohtumäärus, mille saab edasi kaevata 15 päeva jooksul.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik