Seda, mis on pärand ja pärimine, teavad vist kõik. Aga kui vaadelda lähemalt… Esitame siinkohal juristi vastused selleteemalistele küsimustele, mis on kõlanud tasuta juriidilistel telefonikonsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Hooldasin viis aastat vana naist, kes kogu aeg andis mõista, et jätab oma maja mulle päranduseks. Ta suri, kuid notari juures selgus, et mingit testamenti minu nimele ei olnud. Selle tagajärjel jäi kõik pärijatele. Kas mul on mingit võimalust sellest ebaõiglusest üle saada?
See, et mainitud naine teile midagi ei jätnud, on fakt. Ainus asi, millest siin võib kinni hakata, on see, et te tegite ilma igasuguse korralduseta tööd majaomaniku huvides ja tema võttis selle töö vastu. Järelikult on seaduse järgi teile ette nähtud hüvitis kulude korvamiseks. Pidage meeles, et pärijatele niisuguse nõude esitamisel kehtib aegumistähtaeg – kolm aastat.
Mis on abikaasade vastastikune testament?
Vastastikune testament kinnitab, et ühe abikaasa surma korral läheb kogu tema vara tervikuna üle elavale abikaasale. Samuti võivad abikaasad kokku leppida, kellele läheb nende vara pärast ellujäänud abikaasa surma ehk määrata pärija.
Kui aga ellujäänud pärija otsustab näiteks oma vara müüa või kinkida mitte pärijatele, vaid kellelegi teisele, siis ei jää pärijatele midagi. Sellise olukorra vältimiseks võib vastastikusesse testamenti kanda ellujäänud abikaasale piirangu vara müümise või kinkimise suhtes.
Koostasime mehega notariaalselt vastastikuse testamendi, pärandades meie korteri pojale. Kas ma võin testamendi ümber teha lapselapse heaks, kui minu abikaasa on juba surnud?
Vastastikust testamenti saab muuta ainult siis, kui mõlemad pärandajad on veel elus. Asi aga ei ole selles, et poeg saaks korteri, kui see oleks teil teie surma hetkel. Kontrollige, kas teie vastastikune testament sisaldab korteri müügi keeldu. Kui seda ei ole, siis oma eluajal on teil õigus käsutada seda omaenda äranägemise järgi, sealhulgas see kinkida, kirjutades lepingusse oma õiguse elada korteris elu lõpuni. Kui korter ei ole teie nimel, siis ei ole ka pojal midagi saada.
Meie korteriühistus suri aasta tagasi elatanud korteriomanik. Pärija, kes on kuuldavasti kusagil Venemaal, siia ei kiirusta. Mida saab ühistu sellega seoses ette võtta?
Notarite koda näeb siin vaid üht võimalust: ühistu esimees pöördub notari poole palvega määrata pärandavara hooldajaks ühistu. See annab korteriühistule õiguse siseneda korterisse ja isegi seda välja üürida, et katta sellega seotud igakuised kulud.
Kui aga pärijad ikka välja ei ilmu, läheb kinnisvara üle mitte korteriühistule, vaid linnale.
Mu mees suri. Korter oli mul temaga ühisomanduses. Kuidas peaksin seda jagama meie kolme lapse vahel?
Pärandvarasse kuulub ainult pool, mis kuulus teie abikaasale. Teie pool jääb puutumatuks. Kui testamenti ei ole, siis oleneb osa suurus esimese astme pärijate ehk laste arvust. Kui aga neid enam ei ole siis lapselaste arvust.
Ellujäänud abikaasale ei saa jääda pärandist vähem kui neljandikku. Ühe lapse puhul jaotatakse pärand võrdselt ellujäänud abikaasa ja lapse vahel. Kui on kaks last, siis ellujäänud abikaasa ja laste vahel kolmeks võrdseks osaks. Kui lapsi on rohkem, siis neljandik surnud abikaasa osast jääb lesele, ülejäänu aga jaotavad võrdsetes osades omavahel lapsed.
Pärast mehe surma jäi minu omandusse 75 protsenti korterist. 25 protsenti päris aga tema tütar esimesest abielust. Tema ei ole selles korteris kunagi elanud, aga nüüd saatis mulle kirja, milles palub ligipääsu korterile, et näidata seda inimestele kes soovivad tema osa ära osta. Kuidas seda mõista? Kas kaasomanikul on õigust anda oma osa korterist üürile?
See pärija peab silmas talle kuuluva korteri mõttelise osa müümist. Teiste sõnadega selle osa müümist, mida on võimatu mingi taraga piirata. Ühe variandina võite pakkuda hüvitist kinnisvara neljandiku osa eest, arvestades kommunaalmakseid, mida tasute ju ainult teie. Oma osa üürile anda ei ole kaasomanikul ilma teie nõusolekuta õigust.
Minu surnud pojal on poolvend. Kas saan asjast õigesti aru nii, et mu poja vara läheb üle temale, aga mitte mu poja vabaabielunaisele ja tema alaealisele pojale?
Te ei saa asjast õigesti aru. Teie poja vara läheb üle teie lapselapsele. Poolvend saab selle endale vaid sel juhul, kui kolme kuu jooksul pärast teie poja surma lapselaps (ehk tema ema kui hooldaja) loobub pärandist.
Elan Eestis ja mul on siin korter. Samuti on mul tuba Venemaal. Seda ma ilma naabrite nõusolekuta müüa ei saa, kuid neid seal ei ole. Tegelikult on nad otsekui surnud hinged. Kas minu lapsed võivad minu surma korral pärida ainult Eestis asuva korteri, pärimata Venemaal olevat tuba?
Inimesed pärivad mis tahes riigis asuva vara. Teine asi on see, et Eesti ja Venemaa ei vaheta informatsiooni pärandiasjade kohta. Järelikult kontrollivad ja vormistavad Eesti notarid vaid selle vara pärijaid, mis on registreeritud Eestis.
Kuni teie pärijad ei alusta Venemaal teie seal asuva kinnisvara enda nimele vormistamise protsessi, ei teata Venemaal, et te olete surnud.
Põhimõtteliselt tuleb sellises olukorras läbida pärimisprotseduur kahes riigis eraldi.
Minu isa, Eesti kodanik, suri Venemaal, kus tal oli elamisluba ja kus ta ka viimasel ajal elas. Pärandi jättis ta nii siia kui ka sinna. Meie notarid keelduvad pärimismenetlust algatamast. Kas see on seaduslik?
Eesti seaduse kohaselt algatatakse pärimismenetlus selles riigis, kus pärija viimati elas ja kus ta suri. Teie puhul tuleb seda teha Venemaal ning pärast seda pöörduda seal väljaantud pärimisdokumentidega Eesti notari poole, et vormistada enda nimele ümber siin asuv pärandavara.
Pärast ema surma jäid temast järele pangakontod. Meie oleme õega tema ainsad pärijad. Õde elab välismaal, minuga ta kontakti ei võta. Kuidas niisuguses olukorras pärandiga toimida?
Tuleb minna kohtusse. Esitada hagi pärandavara jagamiseks, et asendada õe nõusolek kontodelt poole summa väljavõtmiseks kohtuotsusega. Raha, mis on ette nähtud teie õele, panete deposiidile. Ent enne kohtuprotsessi tuleb teil saada notarilt tõend pärimise kohta.
Mu mees suri ja temast jäi järele ühisvara. Elades võttis ta minu teadmata ka rohkesti tarbimislaene, mille kulutas mitte kodu ja pere heaks, vaid lihtsalt lasi tuulde. Mida mina ja mu poeg peaksime nende võlgadega päranduse seisukohalt tegema? Meile ei ole sellist pärandust üldsegi vaja.
Teie juhul ei tohi venitada, sest kui te pojaga kolme kuu jooksul pärast abikaasa ja isa surma ei pöördu notari poole, ei algata pärandimenetlust, ei nõua vara inventuuri või ei loobu pärandist, siis saate automaatselt pärijateks. Siis lähevad teile üle ka kõik surnud võlad.
Mis puutub korterisse, siis isegi, kui te pärandit vastu ei võta, võidakse teie surnud mehe võlakohustused täita ka talle kuuluva poole korteri arvelt. Kui te ikka pärandi vastu võtate, siis võite kuulutada välja surnu pankroti. Sellisel juhul kustutatakse kõik tema võlad ainult tema pärandvara ehk poole korteri arvelt. See tähendab, et teil tuleb mõelda, kuidas kogu kinnisvara säilitada.
Mu tütar sai päranduseks maja, kuid tema mehel on suured võlad. Kas ei hakata tema võlgu ka tütrelt välja nõudma?
Kõik, mis on saadud päranduseks, loetakse lahusvaraks. Oma mehe võlgade eest teie tütar tema eluajal ei vastuta. Mehe võlgade eest tuleks tal vastutada ka oma pärandvaraga vaid tema surma korral. Ja sedagi siis, kui ta ei loobu mehest jäänud pärandist.
Kui ma saan pärandiks korteri, siis mis päästaks selle kohtutäituri käest, kes nõuab minult välja võlgasid?
Niisugust vara on raske päästa. Võib-olla tasuks teil juba praegu sõlmida maksete ajatamise leping, et näidata oma võlausaldajale valmisolekut võlad tagasi maksta. Just ajatamislepingu olemasolu võib päästa teie paranduseks saadud korteri viivitamatust müügist võlgade kustutamiseks.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: pxhere.com (CCO 1.0)