Jätkame „Õigusabi“ eelmises väljaandes alustatud kõnelust võlgade teemal. Kõigepealt esitame vastused küsimustele, mis kõlasid tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Abivajajaid võttis vastu Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Sain paberi selle kohta, et mul olevat mingi 15 aasta tagune võlg. Aga ma olen selle firmaga ju kõik arved klaarinud. Aidake selgust leida.
Dokumendist järeldub, et teilt nõutakse mitte põhivõlga, vaid viivist, mis kogunes raha hilinemisega maksmise tõttu. Tuli väljanii, et firma võttis kokku vanade kustutamata võlgade portfelli ja müüs selle inkassofirmale. See nüüd nõuabki, et te tasuksite viivisevõla.
Puhtalt juriidiliselt ei ole te kohustatud seda tegema, sest niisuguse nõudega võis teie poole pöörduda ainult kolme aasta jooksul. Pärast seda tuleb nõuet pidada aegunuks ning inkassofirmal ei õnnestu seda raha kätte saada isegi kohtu kaudu.
Teie pangakonto saab inkassofirma arestida samuti kohtuotsuse alusel, kuid ma oletan, et kohtusse ta ülalmainitud põhjusel ei lähe. Nii et teil on õigus inkassofirmale kirjalikult teatada, et te ei tunnista nõuet, kuna see on aegunud.
Jah, inkassofirma on nõus kirjutama teiega alla lepingu maksete ajatamise kohta. Ent allakirjutamine tähendab siis, et te olete võlaga nõus, ja siis hakatakse nõude kolmeaastast tähtaega lugema inkassofirmaga lepingu allakirjutamise momendist.
Sõber võttis minult raha võlgu – paariks päevaks. Ta ei ole seda juba kolm aastat tagasi maksnud, kuigi on andnud allkirja ja koostanud maksegraafiku. Kuidas mina peaksin selles olukorras tegutsema?
Teie allakirjutatud dokument on õigesti koostatud. Järelikult võib see kohtus tõendada, et teie olete raha võlgu andnud ning et teie sõber on mainitud summa vastu võtnud.
Juhin teie tähelepanu sellele, et kui te leppisite kokku võla tagastamise graafiku järgi, siis tuleb iga raha vastuvõtmine fikseerida kirjalikult. Pidage tingimata silmas, et kui graafikusse märgitud summad erinevad neist, mis on fikseeritud, tuleb kogu võla tagasimakse tähtajast tingimata silmas pidada. Kui seda ei tehta, võite võla välja nõuda kohtu kaudu.
Minu võlg on 19 aastat vana. Olin selle juba peaaegu unustanud, seda enam, et minteid nõudeid selle kohta ma ei saanud. Aga nüüd saabus dokument inkassofirmalt. Põhimõtteliselt võiksin sellele ära maksta põhisumma, kuid mitte viivist. Kas nii on võimalik teha?
Juriidilises (eriti kohtulikus) mõistes on teie võlg juba ammu iganenud. Seda on võimalik välja nõuda vaid sel juhul, kui te selle soovite vabatahtlikult ära anda. Sel juhul, nagu ma arvan, nõustub inkassofirma ka sellega, et te tagastaksite ainult põhisumma. Võtke firmaga ühendust ja pakkuge sellist varianti. Siiski lugege väga tähelepanelikult läbi leping, millele te hakkate kokkuleppel firmaga alla kirjutama.
Üks inimene on mulle võlgu üle 40 000 euro. Selle kohta on olemas ka kohtuotsus 2012. aastast. Kohtutäitur on kõik need aastad kinnitanud, et sellelt inimeselt ei ole midagi võtta. Kuidas siis nii? Võlgnik elab praegu Soomes ja kindlasti ta seal ka teenib…
Eesti kohtutäitur saab kohtuotsuse täitmist nõuda ainult Eesti territooriumil. Seepärast, kui võlgnik elab Soome territooriumil, on vaja asjasse kaasata Soome kohtutäitur. Just seda te ka tegite: pärast teie avaldust Eesti justiitsministeeriumile andis viimane Eesti kohtu otsuse täitmiseks üle Soomele.
Ent ei Eesti ega Soome spetsialiste ei saa sundida otsima võlgnike salajasi tulu allikaid. Nad on kohustanud jälgima vaid ametlikke allikaid – töötasu, pangakontosid jne. Ja veel: nad peavad tegutsema nii, et teavad täpset aadressi, kuhu minna kontrollima. Aga seegi ei garanteeri teie võla kättesaamist, sest pangakontole ei laeku ju ikkagi midagi.
Vastavalalt kriminaalkohtu otsusele 2005. aastast olen ma kohustatud maksma raha. On tekkinud võlg. Kas selle puhul kehtib aegumistähtaeg?
Teie puhul saabub see 2021. aastal. 2011. aastaani oli nõude tähtaeg kohtuotsuse alusel 30 aastat, aga 2011. aastal muudeti see 10 aastaks.
Et täiteasi aegumise tõttu sulgeda, tuleb teil esitada avaldus kohtule.
Ärasõitnud üürnik jäi mulle korteri eest võlgu. Lubab võla ära maksta, aga ei tee seda. Mida ma võiksin ette võtta?
Te võite kolme aasta jooksul võla tekkimise momendist esitada kohtule avalduse selle sissenõudmise kohta. Selleks on suurepärane võimalus kiirendatud menetlus internetis, e-toimiku kaudu. Siis ei ole vaja lisada mingeid dokumente, vaid tuleb lihtsalt oma allkirjaga tõendada, et teie esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kohus toimetab teie nõude elektrooniliselt võlgnikule ja annab talle 15 päeva vastamiseks. Kui võlgnik ei reageeri, teeb kohus otsuse teie kasuks. Selle otsusega võib minna kohtutäituri juurde, kes hakkab tegelema võla väljanõudmisega.
Kavatsen abielluda, kuid kardan, et raha, mille mu tulevane naine saab päranduseks, satub ohtu, kuna minul on suured võlad. Kuidas ma saaksin selles mõttes tagada oma abikaasa julgeoleku?
Kuni ta ei ole astunud pärandisse, tuleb koostada notari juures abieluleping, mille kohaselt see raha ja kõik, mis selle eest ostetakse, kuulub ainult temale.
Kui ma suren, kas siis minu võlad lähevad pärandina üle minu lesele?
Jah, kui ta kolme kuu jooksul pärandist ei loobu.
Soovitan kõigile potentsiaalsetele pärijatele tellida esimese asjana lahkunu vara inventuur ja alles pärast seda otsustada, mida pärandiga teha: võtta vastu, loobuda sellest või kuulutada välja surnu pankrot.
Kas ma võin rahulikult astuda pärandisse, olles ise võlgnik? Kas pank ja kohtutäitur ei võta minult seda ära?
Teie suhtes on alustatud täitemenetlus, kuid sellega seoses olete sõlminud maksegraafiku. Kuni te sellest kinni peate, on kohtutäituril õigus vaid keelata teie päranduseks saadud kinnisvara müük ilma tema teadmata.
Mida teab võlanõustaja?
Võlgade teema on piiritu, kuid millised on selle kõige suuremad valukohad? Sellele küsimusele nõustus vastama nimekas võlanõustaja Terje Lääts.
„Alles hiljuti toimusid Võlanõustajate liidu esindajate kohtumised Justiitsministeeriumis ja Andmekaitsebüroos,“ alustas ta oma lühikest ülevaadet. „Arutusel olid maksehäiregistrid, et kui kaua võib inimest võlgadega registris hoida. See on probleem, kuna vanad võlad on üleval ja inimesed ei saa näiteks telefoni osta. On vaja muuta seadust, mis omakorda nõuab aega.“
Läätse sõnul tekitab võlanõustajates rahutust võlgnike suhtlemine kohtutäituritega, eriti kui neid on mitu: „Kui kõne all on alimendivõlad, jätab kohtutäitur võlgnikule poole minimaalpalgast (teiste võlgade puhul on arvestus teine – ei puudutata elatusmiinimumi, 221,36 eurot, aga seda ületavalt summalt võetakse 20 protsenti). Kas ei saaks alimendidvõlglastele samuti rohkem jätta? Paljud on sunnitud töötama „mustalt“, sest muidu ei ela ju ära. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on muidugi olemas, kuid kuna kohtus on selle kohaldamist väga raske taotleda, ei saa inimesed seda võimalust kasutada.“
Terje Laas märkis, et võlanõustajate juurde tulevad üha sagedamini inimesed, kes on sõitnud välismaale ja tahaksid nüüd Eestisse tagasi pöörduda, kuid ei tea oma kohustusi ning seda, mida teha võlgadega. Veel üks tendents on see, et veerandi võlanõustajate klientidest moodustavad kasiinosõltlased.
Kohe eraisiku pankrotti Lääts väga hea meelega ei soovita, kuigi siis on võimalik vabaneda kõrvalnõuetest. Inimesed maksaks, aga iga viivitatud päev toob endaga kaasa kõrvalnõudeid, mida ei olda võimelised maksma. Kiirlaenud on tavaliselt ikka võetud selleks, et tasuda eelmiseid, see ei lahenda probleemi, vaid paneb veel raskemasse olukorda, toonitas Terje Lääts. „Aga isegi kõige keerulisemates võlaolukordades me soovitame alati pöörduda võlanõustajate poole,“ ütles ta lõpetuseks.
Veebruaris toimub registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos 17. ja 25. kuupäeval kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)