Võlateema teeb kahjuks muret paljudele. Kaasa arvatud neile, kes tulevad tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse. Alustame vastamist küsimustele sel teemal käesolevas väljaandes ja jätkame järgmises.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Minu võlgadega tegelevad 16 kohtutäiturit ja mu pangakontod on loomulikult arestitud. Kuidas oleks võimalik vabastada aresti alt kas või see konto, millele laekub minu palk?
Kontot on võimalik aresti alt vabastada vaid kahel juhul: kui te kustutate oma võlad (mida kohtutäiturite nii suure arvu puhul nagu teil on tõenäoliselt äärmiselt raske teha) või kirjutate kõigi kohtutäituritega alla maksegraafikule.
Kui kumbki võimalus ei ole reaalne, siis kehtib üldreegel: kui teie kontod on arestitud esimesest eurost, tuleb pöörduda iga kohtutäituri poole kirjaliku avaldusega ja leppida kokku, millise konkreetse kontot te soovite aresti alt vabastada nii, et sellele jääks vähemalt 584 eurot, mis arestimisele ei kuulu.
Teie tööandja hakkab kandma kokkulepitud kontole just selle summa, ülejäänu aga läheb kohtutäiturile, kes on võlgade kustutamise järjekorras esimene.
Kohtutäitur arestis minu pangakonto, kuid minu teada ei ole mul enam mingeid võlgu. Kuidas saaksin välja selgitada, mille alusel konto arestiti? Milline seadus reglementeerib vanade võlgade kustutamist ja kuidas see toimub?
Kogu informatsiooni oma konto arestimise kohta võite saada kas kohtutäiturilt endalt või kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojalt.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on niisugune mõiste nagu „aegumistähtaeg“. Tuleb eristada nõude aegumistähtaega ehk seda tähtaega, mille jooksul võib pöörduda kohtu poole võla olemasolu tunnustamiseks, ning nõude rahuldamise aegumistähtaega ehk tähtaega, mille jooksul kohtutäitur võib nõuda võlgniku suhtes langetatud otsuse täitmist. Näiteks nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, trahviotsuse täitmise aegumistähtaeg neli ja kohtuotsuse täitmise aegumistähtaeg 10 aastat.
Ent kohtu poole pöördumisega hilinemine ei tähenda veel võla puudumist. Seda võivad teie elu lõpuni välja nõuda inkassofirmad. Muide, see on lihtsalt psühholoogiline surve, kuna ilma kohtuotsuseta ei saa teie pangakontot arestida ega raha sundkorras välja nõuda.
Kohtutäitur võtab minu poja kontolt kogu raha. Kas see on normaalne, võttes arvesse, et pojal on kolm last?
Kuini teie poeg ei esita kohtutäiturile avaldust selle kohta, millisele kontole peab jääma arestimisele mittekuuluv miinimum, võetakse tema kontolt kogu summa, alates esimesest eurost. Põhimõtteliselt peab jääma kontole raha nii isa kui ka kolme lapse jaoks.
Tuttavad palusid, et hakkaksin teatud raha eest lihtsalt nime poolest firma ainsaks juhatuse liikmeks. Nüüd tulevad mulle maksunõuded. Mida peaksin tegema?
Juhatuse liige kannab alati vastutust (ka isiklikku) kõige eest, mis firmas toimub. Teie sõnul ei ole te andnud kellelegi generaalvolitust. Firmal on käive, aga makse ignoreeritakse.
Teil on kolm võimalust.
- Te leiate kellegi neist, kes tegelikult firmat juhivad, ning tema annab teile kogu informatsiooni ja garantiikirjad maksude tasumise kohta.
- Lähete panka ja selgitate välja, kellel on lisaks teile juurdepääs kontole, ning sulgete kõik volikirjad, jättes juurdepääsu pangakontole ainult endale. Kui summast piisab maksuvõla kustutamiseks siis teete seda, misjärel likvideerite firma, esitades äriregistrile vastava avalduse.
- Esitate kohtule firma pankrotiavalduse. Ausalt öeldes on pankrotimenetlus teie olukorras kõige väiksem probleem.
Kas maksuvõlgu kustutatakse? Ja kas kohtutäitur võib arestida laste raha, et see läheks minu võlgade tasumiseks?
1.jaanuarist kehtib seaduseparandus, mille kohaselt on võimalik maksuvõlgu välja nõuda viie aasta jooksul.
Täitemenetluse seadustikus on öeldud, et lastetoetused arestimisele ei kuulu. Kohtutäitur aga ei tea, kust nimelt raha teie kontole laekub. Seepärast kirjutage talle avaldus palvega lastetoetusi kontolt mitte ära võtta.
Mul on võlad, kusjuures ainus sissetulek on pension, mis laekub minu pangakontole. Kohtutäitur võtab sellelt ära kogu raha. Millest ma peaksin elama?
Kui inimesel ei ole sissetulekuid peale pensioni, siis võidakse arestida ka see. Kui aga pension ei ületa minimaalpalka, ei tohi sellest kinni pidada üle 20 protsendi ning tuleb jätta tingimata kontole elatusmiinimum – 215 eurot.
Paar nädalat tagasi pani kohtutäitur ilma igasuguse hoiatamiseta minu korteri võlgade katteks oksjonile. Kas ma saan tema tegutsemise edasi kaevata?
Saate loomulikult. Selleks, et kohtutäituri niisugune tegutsemine edasi kaevata, annab seadus 10 päeva. Nüüd jääb teil aga üle vaidlustada kohtutäituri tegevus kohtu kaudu (vabas vormis, eesti keeles, koos konkreetsete pretensioonide loeteluga) ning paluda tunnistada väljanõudmine oksjoni kaudu antud juhul alusetuks ja mitte ainsaks võla kustutamise viisiks. Muidugi on vaja täpselt märkida, millised muud võimalused on teil olemas.
Meie ema suri. Oleme õega pärijad, kuid meil on suured võlad. Selleks, et mitte äratada kohtutäiturite tähelepanu, tahaksime loobuda pärandist oma laste kasuks. Kuidas seda teha, kui võtta arvesse, et elus on ka ema õed.
Sõnastus „loobuda pärandist kellegi kasuks“ ei ole päris korrektne. On võimalik lihtsalt loobumine ning sel juhul läheb pärand neile pärijatele, kes on järjekorras pärast teid ja teie õde.
Üldse on see olukord vaieldav. Siin on võimalik rääkida lahkarvamustest pärimisseaduse kohaldamisel. Notarite koda on seisukohal, et kui vanemad pärandist loobuvad, siis ei pea see minema üle nende lastele. Sel juhul peavad saama pärandi teie kadunud ema õed. Praktika aga näitab, et enamik notareid tõlgendab seda olukorda ikkagi nii, et vanemate loobumise korral läheb pärand üle nende lastele. Riigikohtu lõplikku arvamust selles küsimuses ei ole ja praegu on Eestis mõlemad variandid võimalikud.
Kohtutäitur keeldub kategooriliselt tegemast minuga kompromissi võla ajatamise suhtes ja nõuab, et tasuksin kogu summa korraga. Mul ei ole seda kusagilt võtta. Kas kohtutäituri selline tegutsemine on seaduslik?
On küll seaduslik. Nii ei ole otsustanud kohtutäitur, vaid võlausaldaja. Kui viimane vajab korraga kogu võlga, siis nii see ka on.
Mul on seitse kohtutäiturit. Kas on võimalik koondada minu võlgade sissenõudmine neist ühe kätte, et oleks lihtsam arveldada?
Teoreetiliselt on see võimalik, praktiliselt aga väga keeruline. Probleem seisneb selles, et kui kuus kohtutäiturit soovivad asjad vaid ühele üle anda, siis peavad nad oma täiteasjad lõpetama. Seda aga on võimalik teha siis, kui nende kohtutäiturite töö eest on tasu makstud. Pean silmas seda, et te peaksite ühekorraga kinni maksma kuue kohtutäituri teenused. Nagu ma aru saan, ei ole teil niisugust võimalust.
Tean, et mul on palju võlgu. Tean, et nendega tegelevad kohtutäiturid, kuid täpset infot mul selle kohta ei ole. Ma tean, et võlgadel on aegumistähtajad. Kuidas ma saaksin kõiges selles selgust saada?
Et mõista, kust on tekkinud võlg ja milline nimelt (sellest sõltuvad aegumistähtajad), piisab, kui minna kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta (Tartu maantee 16, Tallinn) ning võtta sealt tõend selle kohta, millised täiteasjad on teie suhtes antud momendil algatatud. Seal võite ka teada saada, milliseid täiteasju on võimalik lõpetada seoses aegumisega. Automaatselt neid keegi ei lõpeta. Vaga harva ja ainult trahvidega seotud asju lõpetavad kohtutäiturid ise.
Kui teile öeldakse, et võlaga seotud täiteasja võib sulgeda, kirjutage kohtutäiturile avaldus palvega asi lõpetada. Kohtutäitur on kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Kui ta keeldub, võite avalduse asja lõpetamise kohta seoses aegumistähtajaga esitada juba kohtule. Pidage aga meeles, et kohtutäituri töö eest olete kohustatud maksma nii või teisiti.
Asutasime sõbraga firma Poolas. Firma juhatuse liige aga ei ole millelegi alla kirjutanud. Sain hiljuti Poolast suure võlanõude, mis, nagu väidetakse, on tekkinud käibemaksu tasumata jätmise tagajärjel. Mida teha? See ei ole ju minu süü.
Poola seadusandlus näeb ette, et juhatuse liikmed kannavad isiklikku vastutust. Niisuguseid Poolaga seotud asju on palju. Te peate kõik asjaolud välja selgitama just seal, soovitatavalt juristi abiga. Kui te Poola nõuet lihtsalt ignoreerite, võtab Eesti maksuamet selle raha enda nõudesse. Muide, rohkem infot oma juhtumi kohta võite saada just meie maksuametist, spetsialistilt, kes sellega tegeleb.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12 telefonil 672 0311.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik