Paljude eestimaalaste ellu kuulub ühel või teisel viisil Venemaa. Avaldame teise osa vastustest seda teemat käsitlevatele küsimustele, mida on arutatud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Olen elanud Eestis üle 40 aasta. Mul on alaline elamisluba. Äkki peatati minu pensioni väljamaksmine. Enne seda olin ma Eesti võimude loal sõitnud kaheks aastaks Venemaale. Käisin seal Vene Föderatsiooni pensionifondi osakonnas, et teada saada, kuidas edasi saab. Kas see mitte ei mõjunud pensioni väljamaksmisele Eestis?
Seda, et politsei ja piirivalve amet oli andnud teile loa kaheks aastaks ära sõita, meie pensioniamet ei teadnu, ei tea nüüd ega edaspidi, sest teda see ei puuduta. Niisugune luba anti teile elamisloa säilitamiseks ning muud mõtet sellel ei olnud.
Teie olemasolevate dokumentide alusel võib otsustada, et Vene Föderatsiooni pensionifond saatis Eestisse dokumendid selle kohta, et olete Venemaal sisse kirjutatud ja tunnete huvi, kuidas teile selles riigis pension vormistada. Pärast seda oli Eesti sotsiaalkindlustusamet kohustatud peatama teile pensioni väljamaksmise. Seepärast, et välismaale sõites te ei teatanud ametile nõuetekohaselt iga aasta, et teie ärasõit on ajutine, et olete elus ning soovite saada Eesti pensioni.
Nüüd tuleb teil esitada mainitud ametile avaldus palvega et pensioni maksmine taastataks. Märkige, et elate Eestis, olete Eesti resident, kuhugi alaliselt elama ei kavatse sõita ning Venemaalt pensioni ei saa.
Kuidas ma saaksin Venemaalt Eestisse tuua oma haige onu ja tema naise? Kas ei aita see, et ta on väikese äri omanik?
Neid lihtsalt siia alaliselt elama te ei saa. Maksimum, mida võin soovitada, on lasta neil sõita siia viisaga. Alguses antakse aastane viisa, hiljem on võimalik saada see viieks aastaks.
Kui vaadelda niisugust alust elamisloa saamiseks nagu seda on äri, siis tuleb see asutada ning sellega reaalselt tegelda siin. Kui nelja kuu pärast on näha, et firmal on stabiilne käive, avaneb teie onu ees võimalus esitada dokumendid elamisloa saamiseks. Tema naine saaks elamisloa firmajuhi abikaasana.
Sellisel juhul antakse esmane elamisluba kaheks aastaks. Kui firma jätkab tööd, võib elamisluba pikendada viie aasta võrra ning seejärel taotleda ka alalist elamisluba.
Olen pensionär. Mul on Venemaa kodakondsus ja alaline elamisluba. Kui pikaks ajaks on mul õigus sõita Eestist Venemaale? Ja millest alustada, kui soovin Venemaale sõita?
Te võite sõita mis tahes ajaks. Tõsi küll, üks väike piirang on siiski olemas: teie alaline elamisluba satub ohtu, kui viibite Venemaal üle 12 kuu järjest.
Mõeldes ümberasumisele, siis alustage mitte Eestist, vaid Vene Föderatsioonist. Teil tuleb seal vormistada sissekirjutus ja saada Vene Föderatsiooni sisepass. Kui soovite Eestist alatiseks lahkuda, pöörduge politsei ja piirivalve ameti poole avaldusega katkestada teie alaline elamisluba seoses ümberasumisega Vene Föderatsiooni.
Te võite Venemaa Eesti saatkonnast küsida kaasmaalaste ümberasumise programmi. Võib-olla see sobib teile.
Ümberasumise korral ja seni, kuni teil on Eesti elamisluba, võib pension laekuda endiselt teie kontole Eestis, millelt võite selle Venemaal välja võtta pangakaardiga. Ainult teatage tingimata kord aastas meie sotsiaalkindlustusametile, et soovite endiselt saada pensioni Eestis. Muide, kui teil on mugavam, on teil õigus kanda see üle Venemaale, esitades sotsiaalkindlustusametile vastava avalduse.
Tööandja nõudis, et ma kinnitaksin oma magistrikraadi, mille sain Venemaa kõrgkoolis. 2002. aastal kinnitas selle akadeemilise tunnustamise agentuuri ENIC/NARIC keskus. Nüüd öeldakse, et tõendi duplikaati ei ole võimalik anda, kuna Venemaa kõrgkool töötas Eesti territooriumil. Aga ma ju sõitsin õppima ka Venemaale. Mida peaksin tegema?
Tõepoolest, oli aeg, mil ENIC/NARIC tunnustas kõrgharidusdokumente lihtsalt automaatselt. Nüüd suhtutakse sellesse märksa hoolikamalt.
Esitades järelepärimise oma Venemaa kõrgkoolile, peate saama sealt dokumendi selle kohta, et õppisite statsionaarses kaugõppeosakonnas, et õppetöö toimus Venemaal ning et diplom väljastati mitte Eesti kõrgkooli kaudu, vaid kui Venemaa kõrgkooli diplom. Saadud dokumendid andke üle ENIC/NARIC-ile. Teie magistrikraadi kinnitamiseks peaks sellest piisama.
Minul on Eesti kodakondsus ja elamisluba Vene Föderatsioonis. Mees on Venemaa kodanik, lastel aga on topeltkodakondsus. Lapsed käivad koolis Venemaal. Mina ei tööta ning saan Eesti lastetoetust. Hiljuti aga tuli sotsiaalkindlustusametist kiri, milles on öeldud, et me ei ela Eestis ning meile soovitatakse loobuda kohalikest lastetoetustest, taotledes neid Venemaal. Kas niisugune nõudmine on seaduslik?
Jah, on küll seaduslik, sest sotsiaalsüsteemi ja maksustamise seisukohalt olete Vene Föderatsiooni resident. Selleks, et saada toetusi siin, tuleb teil peamiselt ehk vähemalt 183 päeva aastas elada Eestis. Aga teie viibite suurema osa ajast Venemaal.
Ent peamiselt Eestis elava vanema lapsel on õigus saada Eesti toetust, kui ta viibib välismaal seoses õpingutega. Seepärast tuleb teil esitada sotsiaalkindlustusametile andmed selle kohta, et teie lapsed Venemaal nimelt õpivad.
Mis puudub toetuste saamisse Venemaal, siis teie Venemaa elamisloa olemasolu ei ole takistus, vaid tingimus. Seal perekondadele makstavad toetused erinevad Eesti omadest, kuid teie perekond võib neid saada, kuna laste isa on Venemaal elav Vene Föderatsiooni kodanik.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)