Me oleme oma rubriigis juba puudutanud päranduse teemat, kuid arusaadavalt ei ole seda kunagi küllalt. Seda kinnitatakse pidevalt tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Hoolitsesin mitu aastat vana ja haige inimese eest ning ta lubas mulle päranduseks raha jätta. Pärast tema surma aga päris kõik tema sugulane ning mingit raha mul tema käest saada ei õnnestu. Keegi ütles, et minu hooldust võib hinnata nagu teenust, mis maksab 200-300 eurot kuus. Minu tööd võib tõendada pool trepikojatäit tunnistajaid. Kas ma võin asja kohtusse viia, et haige hooldamise aastate eest raha välja nõuda?
Selle juhtumi puhul teil kohtus mingit perspektiivi ei ole. Isegi tunnistajate olemasolu korral. Keegi aga ei keela teil koputamast aeg-ajalt kadunu sugulase südametunnistusele. Võib-olla on sellest kasu.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Hiljuti suri meie vanaema. Korteri, kus ta elas, soetas ta pärast lahutust, kuid endine abikaasa elab seal endiselt ning ka maksab selle eest. Korteri pärisime meie, lapselapsed, testamendi alusel. Ent olles päranduse kätte saanud, ei saa me selle kinnisvaraga midagi teha, sest me ei tea, kuidas toimida vanaema eksmehega. Mida teie soovitate?
Lihtsalt lukkusid vahetada või seda meest välja ajada ei ole teil õigust. Selles olukorras on ainus variant pöörduda kohtu poole.
Seda, et inimene elab korteris ja maksab selle eest, võib hinnata kui teie ja tema vahel sõlmitud suulist tähtajatut üürilepingut. Et see katkestada, peate saatma talle – tingimata kirjalikult – teate selle ja selle ruumi sellel ja sellel aadressil üürilepingu lõpetamise kohta. Seda tuleb teha vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamise eeldatavat päeva. Tuleb täpselt osutada lepingu lõpetamise põhjusele, samuti teate koostamise kuupäevale ning sellele, et inimesel on õigus selle teate vaidlustamisele kohtus või üürikomisjonis (niisugune on olemas ainult Tallinnas) 30 päeva jooksul pärast kättesaamist. On tähtis, et teatele oleks märgitud ka selle vanaema endisele abikaasale üleandmise päev.
Kolme kuu pärast on ta kohustatud välja kolima. Kui ta seda ei tee ja teie teadet ei vaidlusta, siis pöörduge üürikomisjoni poole nõudega ta välja tõsta. Komisjon töötab väga kiiresti ning selle otsus võrdsustatakse kohtuotsusega. Otsuse võib üle anda ka kohtutäiturile, kes teie vanaema endise mehe korterist välja tõstab.
Kas kohtutäitur võib müüa minu oluliste võlgade katteks korteri, mille ma sain hiljuti päranduseks?
Jah, võib küll. Seega on tõenäolisus, et te sellest korterist ilma jääte, üpris suur.
Läksin pärast isa surma notari juurde vormistama pärandust. Notar ütles, et kõigepealt pean leidma üles venna, kellega ma ei ole suhelnud juba palju aastaid ning kelle asukoht on mulle teadmata. Otsisin teda igalt poolt, kuid tulemus oli null. Notari sõnul ei saa ma ilma vennata pärandusega midagi teha. Kuidas peaksin toimima?
Kuni te notari juures pärandusasja ei ava, ei lõpe see lugu iialgi. Esitage notarile kõik dokumendid venna otsimise kohta ning notar kirjutab registrisse kaks omanikku – teid ja teie venna.
Edasi on kaks teed. Võib esitada kohtule lihtavalduse teie venna teadmata kadunuks tunnistamise kohta. Nimetatakse tema pärandiosa haldaja, kelleks võite olla ka teie. Omakorda võite kohtu nõusolekul juba kogu vara ära müüa, deponeerides teatud summa, mis kuulub teie vennale.
Samuti võib pöörduda kohtu poole nõudega lõpetada kaasomandus, ostes venna osa välja ning deponeerides raha, mille ta endale saab, kui välja ilmub. Sel juhul te võite samuti teha varaga, mida soovite.
Minu tütar ja täiskasvanud lapselaps said päranduseks maja, mis mulle isiklikult on väga kallis. Tütar maksab selle eest, kuid tütretütar eirab oma kohustusi, kuigi ka tema on ju pärija. Maja vajab aga hooldamist. Kuidas kohustada lapselast tegema seda, mida ta pärijana peab tegema?
Pärast pärandi avamist lasub majale tehtavate kulude kohustus ainult teie tütrel ja lapselapsel. Teie ei ole sellega seotud. Samuti ei saa te sundida lapselast tegema maja hooldamiseks kulutusi. Temalt kohtu kaudu kolme viimase aasta eest raha välja nõuda saab ainult teie tütar, kes kannab kulude koormat üksi.
Teine võimalus on ühisomand jagada. Kui teie tütar soovib ka edaspidi sellesse majja jääda, peab ta kohtus taotlema, et lapselapse õigus majaosale lõpetataks talle vastava summa maksmisega. Kui tütar ei taha majja jääda, siis saab selle maha müüa ning saadud summa jagatakse võrdselt kahe omaniku vahel.
Mu ema muretseb selle pärast, mis saab korterist, kui ta peaks siitilmast lahkuma. Praegu on ta korteri ainuomanik. Potentsiaalsed pärijad oleme meie vennaga. Ema palub selgitada, kuidas avaneb pärand. Ja kuidas me saame hiljem korteri müüa? Räägitakse, et sellega kaasnevad suured maksud…
Pärijatele avaneb pärand automaatselt – kohe pärast pärandaja surma. Selleks ei ole vaja midagi teha. Teine asi on pärandi ümbervormistamine dokumentaalselt. Selleks on vaja minna teile sobival ajal notari juurde, kes valmistab ette dokumendid ning vormistab korteri teie ja venna nimele.
Muide, pärandist on võimalik loobuda. Ent rangelt kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija on saanud teada pärandaja surmast.
Te võite pärandatud korteri müüa millal tahes pärast notari juures vormistamist. Ainus asi, mis teid müügiga seoses ähvardab, on 20-protsendiline tulumaks. Tulu on selle hinna, millega ema korteri ostis ning müügihinna vahe. On selge, et nõukogude ajal teie ema korterit ei ostnud. Ta sai orderi ja kolis sisse. Hinna omandas korter 90. aastatel erastamise käigus. Erastamislepingusse märgiti alati see summa.
Maksu võib mitte maksta vaid inimene, kes kasutab päranduseks saadud korterit põhilise elukohana ning ei ole viimase kahe aasta jooksul sooritanud ühtki korteri ostu- ja müügitehingut.
Kui selliseid tehinguid ei ole tehtud tuleb teil vennaga pärast pärandi avanemist vormistada notari juures leping pärandvara jagamise kohta, millesse tuleb kirjutada, kumb teist saab korteri omanikuks ja kellele makstakse raha tema osa eest. Uus omanik peab kas või lühikeseks ajaks sellesse korterisse elama asuma, end sinna sisse kirjutama ja alles pärast seda korteri müüma. Sellisel juhul tulumaks teda ei ähvarda.
Kui selliseid tehinguid ei olnud tuleb teil vennaga pärast pärandi avanemist vormistada notari juures leping pärandvara jagamise kohta. Sellesse tuleb kirjutada, kumb teist saab korteri omanikuks, kellele aga makstakse raha tema osa eest. Uus omanik peab kas või lühikeseks ajaks sellesse korterisse elama asuma, end sinna sisse kirjutama, aga alles pärast seda korteri müüma. Sel juhul tulumaks teda ei ähvarda.
Korteri omanik suri. Korter on aga eluasemelaenu tagatiseks. Pärand kellelegi ei avanenud, mina aga üürin seda korterit välja. Mis võib selle korteriga juhtuda?
2009. aastal pärimisseadus muutus ning seepärast on tähtis teada, mis aastal omanik suri. Kui ta lahkus elust enne 1. jaanuari 2009, siis oleksid pärijad tingimata minema kuue kuu jooksul notari juurde pärandit vormistama. Või oli võimalik 10 aasta jooksul omaniku surmast pöörduda notari poole ning vormistada pärandus, teatades, et pärand on avanenud temale selle korteri otsese kasutamise tulemusena. Siis vormistati korter ikkagi just selle pärija nimele. Kui korter jäi vormistamata, siis vana seaduse kohaselt oleks tulnud anda see linnale. See, et korter on tagatiseks, pärimist ei mõjuta.
Kui omanik suri pärast 1. jaanuari 2009, siis tuleb jõuda notari juurde tingimata vaid ühel juhul – kui pärija kavatseb pärandist loobuda. Selleks annab seadus aega kolm kuud päevast, mil pärija on saanud teada pärandaja surmast. Kui pärandist ei loobuta, siis võib pärandvara enda nimele vormistada millal tahes.
Pidasin end ainsaks pärijaks, kuid pärast isa surma leidis notar veel ühe. Tuli välja, et mul on vend ja me oleme kaaspärijad. Tema teab seda, kuid temaga kontakti võtta on võimatu. Pärimistunnistuse olen kätte saanud. Mida ma peaksin aga edasi tegema?
Teil tuleb kohtus jagada pärandvara, et määrata kindlaks, kellele ja mis hakkab füüsiliselt kuuluma. See tähendab, et tuleb täpselt määratleda, kellele jääb omandiõigus, kellele tuleb maksta kompensatsiooni, aga mis on vaja müüa ja raha jagada. Vara peab olema hinnatud enne kohtusse minekut, selle maksumus aga tuleb kanda kohtuotsusesse.
Nende kulude eest, mida olete vaid teie kandnud pärandvara teenindamisel, võite nõuda vennalt kohtu kaudu kompensatsiooni, kuid ainult kolme viimase aasta eest.
Pärast isa surma jäi korter tema naisele ja meile õega. See daam aga ei lase meid isegi üle läve, kuid meie pärandiosade hüvitamisest (seda me ausalt öeldes eelistaksime) keeldub. Kuidas peaksime tegutsema meie?
Te peate pöörduma kohtu poole, et lõpetada kaasomandus, pakkudes järgmist varianti: korter jääb lesele, aga teile maksab ta rahalise kompensatsiooni. Mingit kohtueelset suhtlemist lesega te nõudma ei pea. Piisab sellest, kui saadate talle kirjaliku ettepaneku vara jagamise kohta, osutades tähtajale, mille jooksul te vastust ootate.
Alaealine pärija ei jõudnud surnud isa pärandusest loobuda ning talle jäid vaid isa võlad. Kas tal tuleb nüüd hakata neid maksma?
Kõigepealt on vaja nõuda surnu vara inventuuri ning seejärel tema pankrotiprotseduuri, et kanda kõik lahkunu võlad järele jäänud vara arvelt. Kui vara ei ole, siis asi lõpetatakse ning võlad alaealisele pärijale üle ei lähe.
Märgin igaks juhuks, et enne pärija täisealiseks saamist võib kõiki toiminguid tema varaga sooritada ainult kohtu nõusolekul.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)