Vara jagamise teema on tavaliselt seotud abielusuhetega. Ent tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos tuleb „prepareerida“ ka muid juhtumeid.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Pärast abielu lahutamist jäi mulle korter, mille erastasin, kui abielu oli juba lagunenud. Nüüd nõuab mu endine abikaasa, et ma kannaksin ta kinnistusraamatusse kui teise omaniku. Kas tal on õigus seda nõuda? Ja kas mina võin pretendeerida suvilale ja autole, mis osteti abielu ajal?
Olles analüüsinud dokumente, võin öelda, et ametlikult jõustus teie lahutus juba pärast selle korteri erastamist, kus te oma mehega olite elanud. Seega olete tõepoolest kaasomanikud ja teie eksabikaasal on õigus poolele sellest kinnisvarast. Teie aga võite kahtlemata pretendeerida ühiselt soetatud vara, antud juhul suvila ja auto jagamisele.
Kui olin abielus, ostsin garaaži. Hiljem lahutasin ja tahtsin garaaži ära müüa, kuid notar ütles, et selleks on vaja mu endise abikaasa nõusolekut. Mina aga ei suuda teda leida. Otsisin isegi politsei kaudu ja Venemaalt. Tulemusteta. Mida peaksin tegema?
Esimene variant: esitada kohtule avaldus ühiselt soetatud vara jagamise kohta. Sellele tuleb lisada abielutunnistuse koopia, lahutusotsuse koopia ning koopia dokumendist selle kohta, et garaaži ostsite teie ja oma raha eest, samuti andmed endise abikaasa otsimise kohta. Te peate vara jaotamist taotlema nii, et garaaž oleks kinnistatud ainult teile. Kadunud abikaasale võib arvestada kompensatsiooni.
Teine variant: esitada kohtule avaldus, et abikaasa nõusolek asendataks kohtuotsusega. Teiste sõnadega öeldes annab teie endise mehe asemel nõusoleku garaaži müümiseks kohus.
Meie abielus oli kõik hästi, kuni mu mees ostis kaupluse, asutas firma ja võttis meie korteri tagatisel laenu. Hiljuti otsustas ta kaupluse ära müüa ja riigist lahkuda. Lahutada minust ta ei taha ning ütleb, et tema äri müügist ei saa mina eurotki. Kuidas ma saaksin seda vara õigesti jagada?
Asja teeb keeruliseks see, et kauplus on vormistatud mitte teie abikaasa, vaid firma nimele. See tähendab, et teie ühiselt soetatud vara on just firma. Ent osale firmast on teil õigus vaid vara jagamise korral. Seni aga on firmal õigus müüa kauplus ise ning raha peab jääma firmale ning selle, kuidas raha kasutada otsustab firma juht ehk teie mees.
Kaupluse müügi võib peatada ainult teie viivitamatu avaldus kohtule abielu lahutamise ja vara jagamise kohta. Teil on õigus pretendeerida poolele firma maksumusest. See maksumus määratakse kindlaks põhikirjakapitali ja firma vara alusel.
Meie abielu ajal ostaetud auto on kirjutatud mehe nimele. Kas see tähendab, et vara jagamise korral ei ole mul sellele mingit õigust?
Ei ole tähtsust mis ja kelle nimele on kirjutatud, kui inimesed olid abielus ja soetasid vara. Niisugustel juhtudel nagu teie oma, kehtib ühiselt soetatud vara institutsioon ning automaatselt loetakse, et auto on ühisomand proportsioonis 50:50. Pärast vara jagamist tuleb auto dokumenti märkida, et selle omanik olete ka teie.
Pärast lahutust me jagame vara. Endine mees tahab mind korterist ilma jätta, kuigi ma olen sinna sisse kirjutatud. Kuidas peaksin toimima, et säilitada õigus korterile?
„Nõukogulik“ ettekujutus, et inimesel on üheselt õigus korterile, kui ta on sinna sisse kirjutatud, on põhjalikult vananenud ja tänapäeval ekslik. Nüüd määrab kõik see, kes on kinnisvara omanik.
Kui te erastasite või ostsite korteri, olles abielus, siis kuulub see võrdsetes osades teile ja teie endisele abikaasale. Vara jagamine tähendab sel juhul, et see, kes jääb korterisse, peab maksma omanikule poole selle maksumusest. Kui ta keeldub maksmast, siis läheb korter kohtuotsuse alusel oksjonile, saadud raha aga jagate pooleks.
Kui korteri ostis või erastas teie endine mees enne abielu, siis on see ainult tema vara ning teie sellele pretendeerida ei saa.
Kas lapsed osalevad abikaasade vara jagamises?
Ei. See on abikaasade, aga mitte lapsevanemate omavaheliste suhete valdkond.
Lahutasin oma abielu. Meie koos mehega soetatud vara on korter, kus elan mina koos lapsega. Endine mees sellele ei pretendeeri. Kuidas ma peaksin selle juriidiliselt vormistama?
Teil tuleb endise mehega minna ükskõik millise notari juurde ning sõlmida kokkulepe vara jagamise kohta. Notar fikseerib asjaolu, et teie ühiselt soetatud vara ehk korter jääb ainult teile ning mingit kompensatsiooni te oma endisele mehele ei maksa. Seejärel kannab notar kokkuleppe vastavasse registrisse ja ongi kõik.
Mu endine mees ähvardab, et kui ma nõuan ametlikult alimente, esitab ta kohtule taotluse meie abielu ajal ostetud korteri jagamise kohta. Ma elan selles korteris koos lastega. Kui korter jagatakse, siis mida mina võin sellest kinnisvarast saada, arvestades sellega, et mina võtsin hüpoteegi ja tegin vanaemalt päranduseks saadud rahaga esimese sissemakse? Millist maksu on vaja maksta korteri jagamisel?
Siin on tähtis asjaolu, et kinnisvara osteti abielu ajal ehk see kuulub teile ja endisele abikaasale proportsioonis 50:50. Vara jagamisel, kui te soovite korterisse jääda, peate maksma endisele abikaasale poole selle maksumusest.
On olemas aga positiivne kohtupraktika: kui ühiselt soetatud vara osteti ühe abielupoole lahusvara (päranduseks saadud, kingitud või enne abielu soetatud vara) eest, siis kohus taganeb võrdsete osade põhimõttest. Siis arvutatakse, kui palju maksab lahusvara ja kui suure protsendi korteri ostumaksumusest selle hind moodustas.
Mingeid makse korteri jagamise puhul ei ole. Avalduse esitamisel kohtule tuleb maksta riigilõiv 300 eurot.
Kas vara saab jagada ainult kohtus?
Mitte ainult. Kui omanikel õnnestub kõigis punktides kokku leppida, võivad nad minna notari juurde ja fikseerida oma kokkuleppe vara jagamise kohta tema juures.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Kui palju aega annab seadus vara jagamiseks pärast abielu lahutamist? Paberitest nähtub, et mu endine mees ostis korteri, kus me elasime, enne abielu ning laenu võttis samuti ainult enda nimele, kui me abiellusime. Kas mina peaksin maksma välja poole sellest laenust? Ja veel üks küsimus: kui olin abielus, kandis mu isa minu kontole teatud summa, kuid ei märkinud, et see oli kingitus. Kas see raha loetakse ühiselt soetatud varaks?
Vara jagamiseks antavat tähtaega ei ole. Vara võib jagada nii abielus olles, lahutusprotsessis kui ka pärast seda.
Mis puutub laenu, siis oli see algselt vormistatud mehe nimele ning teie ei pea selle pärast muret tundma. Ei ole olemas ka ühtki dokumenti, mis tõendaks, et laenu tagasimaksmise eest vastutate teie.
Rahaülekannet teie isiklikule kontole võib samuti käsitada kui kingitust, isegi kui ülekande selgituses sellist sõna ei ole. Ent ei saa välistada, et teie endine abikaasa soovib tõestada kohtus, et see on ühiselt soetatud raha.
Oma suhet me ei registreerinud. Ostsime korteri, makstes mõlemad võrdse summa. Kirjutasime selle mu elukaaslase nimele. Kui on vaja vara jagada, siis kas võetakse arvesse seda, et korteri ostmiseks kasutasime ka minu raha?
Teie puhul tuleks see küsimus lahendada kohtus. Nii või teisiti on vaja esitada dokumendid, mis kinnitavad, et teie olete samuti korteri ostmiseks raha andnud. Kohus peab teie rahalise osalusega arvestama.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)