Käesolevas materjalis käsitleme abielulahutuste teemat. Sellega seotud küsimused kõlavad tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos kahjuks üpris sageli.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Meie abielu on otsekohe lagunemas. Korter on meil ühisomandina ostetud laenu eest, mida ma iga kuu tagasi maksan. Kord, kui olin tööl, vahetas naine ukseluku ning ma ei pääsenud enam koju. Ta ütles, et mingu ma oma vanemate juurde. Kuidas saaksin oma õigused jalule seada? Lahutuse andmisest naine keeldub. Mina aga ei taha korraldada tsirkust ega kutsuda välja teenindajat, kes mu ukse luku lahti muugiks.
Võttes arvesse asjaolu, et korter kuulub teile abikaasaga võrdsetes osades, on seni veel teie abikaasaks oleva naise teguviis teie omandiõiguse jäme rikkumine.
Minu arvates oleks selle probleemi kõige efektiivsem lahendus vara jagamine. Seda on võimalik teha kolmel viisil: te kas müüte korteri oksjonil, raha aga jagate ühist laenujääki arvestades omavahel; jätate korteri naisele, tema maksab kinni teile kuuluva osa või korter jääb teile ja te annate naisele tema osa. Seda samuti kõiki võlgasid arvestades.
Kõigepealt tuleb korter hinnata, kutsudes kohale hindaja või vaadates analoogiliste eluruumide hindu internetist. Seejärel on vaja esitada kohtule avaldus ühisvara jagamise kohta. Riigilõiv on sellisel juhul 300 eurot. Avaldusse tuleb märkida, mida ja nimelt kuidas soovite jagada ning mida selle tulemusena soovite saada.
Minul on Eesti kodakondsus, mees aga on välismaalane. Abielu registreeriti Itaalias, kuid me elame siin. Laps on Eesti kodanik. Tülitsedes kuulutab mees, et lahutab abielu minuga, vormistades kõik Itaalias, ning võtab minult ka lapse ära. Kas see oleks tõepoolest reaalne, kuigi lapsega tegelen peamiselt mina? Ja kui lahutuse soovin anda sisse mina, siis millest peaksin alustama?
Alustame sellest, et nagu räägib teie abikaasa, on lapse kõigi õiguste vormistamiseks enda nimele vaja pöörduda tema elukohajärgse kohtu poole. Kuna laps elab Eestis, siis ei ole võimalik selles küsimuses Itaalia kohtu poole pöörduda.
Niisugust mõistet nagu vanemlike õiguste äravõtmine ei ole praegu enam olemas. On juhtumeid, mil kaalukatel põhjustel, lähtudes lapse huvidest, antakse tema elu mõningate probleemide lahendamine (elukoha, õppeasutuse ja arstiabi valik) ühele vanematest. Lapse üle otsustamise õiguse piiramine on kohtu prerogatiiv.
Teie olukorras on määrava tähtsusega see, kes teist osaleb rohkem lapse kasvatamises. Kohtuasjast võtavad tingimata osa kolmandad isikud: lapse advokaat ja elukohajärgse sotsiaalosakonna esindaja. Seni aga soovitaksin ma teile fikseerida asjaolu, et lapsega tegelete põhiliselt teie. Selleks sobivad fotod, kirjad, samuti kinnitused selle kohta, et te suhtlete lasteaia kasvatajatega.
Kuni laps on Eesti Vabariigi kodanik, ei ole Itaalia saatkonnal õigust tema suhtes mingeid toiminguid ette võtta. Eesti riik aga on sellisel juhul kohustatud oma kodanikku kaitsma.
Kuna teie abielu on sõlmitud Itaalias, siis meie perekonnaseisuametis te seda lahutada ei saa. Te mõlemad aga olete Eesti residendid ning seepärast on võimalik lahutada teie abielu Eesti kohtu kaudu või arutada abielulahutust notari juures – ühisavalduse alusel.
Võtsime mehega majalaenu minu ema vara tagatisel. Nüüd aga kavatseme oma abielu lahutada. Kuidas toimida nii, et mu ema vara kannatada ei saaks?
Retsept on siin üksainus: tasuda laenuvõlga kohusetundlikult. Selle jääk tuleb pärast lahutust jaotada teie ja endise abikaasa vahel. Kui te hakkate maksedistsipliini rikkuma, saab pank õiguse nõuda kogu võlajääk sisse ühekordse maksena. Kui te siis aga raha ei leia, pannakse müüki teie ema vara.
Igal juhul ei tasu oodata olukorra teravnemist. Parem on minna panka ja leppida aegsasti kokku näiteks laenu refinantseerimise üle. Kui korteri müümine on vältimatu, siis on võimalik leppida kokku selle üle, et müüa vara iseseisvalt. Nii saate kindlasti rohkem kui oksjonimüügist.
Kui aga asi läheb vara jagamiseni, siis selle küsimuse võite lahendada ka notari juures, leppides näiteks kokku selle üle, et maja jätate endale, kuid ka laenu kirjutate enda nimele. Kui mees on sellise variandiga nõus, minge panka ja küsige, kas seal võidakse laenukohustused teie nimele kirjutada. Edasine sõltub juba panga vastusest. Kui vastus on positiivne, siis, kordan, tuleb teil kinnitada ülalpool kirjeldatud tehing notari juures.
Ostsin emale korteri ja vormistasin selle tema nimele. Ta lahutas abielu üle 40 aasta tagasi, kuid ei tasunud riigilõivu ning nüüd on nii, et ta on jäänud registrisse abielunaisena. Seega tuleb välja, et ta on soetanud kinnisvara abielu jooksul ja on kaasomanik. Ema tahab selle korteri müüa, kuid ilma nõusoleku saamist kaasomanikult, kellest ei tea ta enam midagi, ei ole seda võimalik teha. Kuidas peaks selles olukorras toimima?
Niisugused ammused lahutused jõustusid tõepoolest mitte kohtuotsuse langetamise hetkel, vaid siis, kui need fikseeriti perekonnaseisuaktide büroos. Teie ema võib esitada kohtule avalduse ühiselt soetatud vara jagamiseks. Tuginedes aga sellele, et korter on ostetud täielikult teie raha eest, järelikult eraldi teenitud vahenditega, tuleks tal taotleda, et kohus taganeks abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ning mõistaks kogu korteri talle.
Teine võimalus on esitada kohtule avaldus selle kohta, et kuna kaasomanikku ei ole võimalik leida, asendaks kohus tema nõusoleku korteri müügiks oma otsusega. Üks võimalusi on sel juhul säilitada kaasomaniku osa deposiidis.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Lahutasin oma abielu. Tahaksin jagada korteri kohtu kaudu. Seal on aga üpris suur riigilõiv, kuid endine mees ütles, et tema maksta ei kavatse. Ta tegi juba nii, et lahutusega seoses pidin riigilõivu maksma mina. Mida saaksin ette võtta, et veenda meest seekord riigilõivu pooleks jaotama?
Lahutusprotsessis te ei taotlenud riigilõivu jaotamist ning seepärast mõistiski kohus kõik teie tasuda. Nüüd aga esitage tingimata taotlus riigilõivu jaotamiseks. Arvan, et kohus rahuldab selle.
Olen Eesti kodanik, mu naisel on Venemaa kodakondsus ja abielu sõlmisime samuti Venemaal. Nüüd oleme aga jõudnud lahutuse piirile. Naine, kellel on Vene Föderatsioonis võlgasid, kardab sinna sõita ning seepärast ei taha ta seal lahutust vormistada. Kas on võimalik lahutada selles olukorras meie abielu siin?
Kõigepealt on vaja teil pöörduda meie perekonnaseisuameti poole ja välja uurida, kas Eestis üldse teatakse, et olete abielus ehk kas teie „venemaine“ abielu on meie riigis aktsepteeritud. Kui see on nii, siis võite esitada Eesti territooriumil kohe avalduse abielu lahutamiseks. Kui aga mitte, siis tuleb esmalt fikseerida teie perekonnaseis Eestis ja alles seejärel esitada lahutusavaldus.
Mu naine läks teise mehe juurde. Mõistagi kavatseme oma abielu lahutada. Omal ajal sõlmisime abielulepingu, milles määrasin kogu kinnisvara abikaasa nimele. Lepingut ta mulle ei anna ja nõuab nüüd endale isegi maja, mille olen ehitanud hiljem. Registrisse ei ole see veel kantud. Kas tõesti ei ole mul enam millelegi õigust?
Teil tuleb minna notari juurde ja saada abielulepingu koopia, et mõista, mida see konkreetselt sisaldab ja millele võite pretendeerida. Neid andmeid arvestamata on keeruline midagi soovitada.
Kui maja, mille ehitasite pärast abielulepingu sõlmimist, on teie ühisvara, registreerige see ning proovige naisega kokku leppida kohtuvälise jagamise üle. Kui olete kokku leppinud, minge notari juurde ja fikseerige seal oma kokkulepe. Kui aga kokku leppida ei õnnestu, tuleb tegutseda kohtu kaudu.
Mu mees võttis enda nimele laenu maja ostmiseks. Me lahutasime abielu ja mina kavatsen nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kas see laen ka mind puudutab?
Te saate taotleda endale poolt maja. Laenu kuuluvuse ja selle tagasimaksmise otsustab kohus, olenevalt konkreetsetest asjaoludest. Mina neid lihtsalt ei tea, sest te ei ole mulle mingeid dokumente näidanud.
Laenuga seoses soovitan alati pöörduda panga personaalnõustaja poole. Just tema võib selgitada, milline on teie roll laenuga seoses. Pärast täpsustamist asjatundja juures saab selgeks, kas see laen jagatakse teie vahel.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)