Jätkame õigusabi rubriigi eelmises väljaandes alustatud jutuajamist elust korteriühistutes. Materjal on koostatud Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimunud tasuta juriidiliste konsultatsioonide tulemuste põhjal.
Vastab Inimõiguste Infokeskuse jurist Jelena Ježova.
Korteriühistu (KÜ) üldkoosolekul otsustati ehitada ühistu territooriumile parkla sel tingimusel, et ühistu igal liikmel on õigus parkida üht autot, talle antakse parkimiskaart, kuid kindlat autokohta ei määrata. Üks KÜ liige aga esitas kaebuse, väites, et niisugune tegevus on ebaseaduslik ning ühistul ei olnud õigust langetada niisugust otsust üldkoosolekul, kus ei viibinud kõik korteriomanikud. Tema arvates on vaja kõigi KÜ liikmete nõusolekut. Kellel on õigus?
Kuna kõne all on kogu ühistu territoorium ning selle KÜ liikmetele kuuluvad mõttelised osad, siis iga küsimus seoses selle maa ümberjagamisega (näiteks autokoha kinnistamine konkreetsele omanikule) tuleb otsustada KÜ liikmete 100-protsendilisel osavõtul.
Praktikas aga võetakse kõik otsused seoses parklate korraldamisega korteriühistutes vastu nii nagu teie juhul. See tähendab, et lihthäälteenamusega.
Kui majas vahetati torud, loobus eelmine elanik korteriühistu loal käterätikuivatist. Uus elanik aga tahab seda tagasi. Kes peab uue kuivati eest maksma?
Kui käterätikuivati võeti maha vabatahtlikult, siis peab selle uuesti paigaldamise eest maksma uus elanik. Ta võttis ju korteri selle ostmisel vastu niisuguses seisukorras nagu see oli.
See tähendab, et ta võib lasta käterätikuivati paigaldada ainult omaenda kulul. Sealjuures peab ta saama nõusoleku kõigi nende korterite omanikelt, mida läbib püstik, samuti korteriühistu juhatuselt.
***
Vastab Inimõiguste Infokeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Kes määrab korteriühistu maa ühisosa kasutamise korra?
Niisuguse kasutuskorra võib tõepoolest kinnitada korteriühistu üldkoosolek. Selle korra süstemaatilise rikkumise puhul on ühistul õigus esitada KÜ liikmele nõue tema korteri sundvõõrandamiseks.
Kuni ühisosa kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, ei saa rikkujale mingeid pretensioone esitada.
Korteriühistu kinnitas maja renoveerimisprojekti, mille kohaselt ma pean vahetama välja oma korteri aknad kitsamate vastu. Akende mõõtmed aga ei vasta sellele, mis on näidatud projektis. Seepärast kujuneb arve kaks korda suuremaks. Ma kirjutasin sellest ühistu juhatusele. Sealt selgitati, et projekti on muudetud tehnilistel põhjustel ning mulle on juba esitatud arve minu korteri akende vahetamise eest. Kas ma pean selle maksma või mitte? Muide, üldkoosoleku otsuses on juttu akende vahetamisest ainult minu korteri kõrval asuvates äriruumides.
Teie kohustuslik samm on nüüd esitada korteriühistule pretensioon selle kohta, et te ei kavatse akende vahetamist kinni maksta ning nõuate üldkoosoleku otsuse esitamist, kuna soovite analüüsida selle seaduslikkust.
Kui olete koosoleku otsust analüüsinud, siis te näete: kas jutt on vaid äriruumidest, mille puhul otsus teid ei puuduta, või see puudutab teid. Teisel juhul tuleb välja selgitada, kui seaduslik see on.
Kes on süüdi selles, et ühistu ei suuda kinni pidada tema enda kinnitatud renoveerimisprojektist? Ja kui seaduslik oli üldkoosoleku otsus, millega teid kohustati maksma oma akende eest? Vastates esimesele küsimusele, võib konstateerida, et sel juhul ei ole KÜ-l õigust teile midagi peale sundida. Ühistu peab teiega kokkuleppele jõudma. Teisest küsimusest tuleneb vajadus vaadata läbi KÜ üldkoosoleku korraldamise protseduuri seaduslikkus.
Üldiselt renoveeritakse ju terve maja, aga mitte ainult teie fassaadiosa. On olemas kohtupraktika, mille kohaselt aknad on ühistu omand. Järelikult kui on nii, siis kõik kulud seoses ühistu ühisvara asendamise, remondi ja ülalpidamisega kannab kogu maja. Kui seda kohtupraktikat järgida, siis te ei pea akende eest maksma.
Üldkoosoleku otsuse teie akende kohta võib vaidlustada kohtus. Avaldus antakse sinna vabas vormis, riigilõiv on 50 eurot. Kui kohtuotsust edasi ei kaevata, siis see jõustub 60 päeva pärast.
Minu maja juures läks tugeva tuulega liikuma prügikonteiner ja vigastas minu autot. Kindlustusfirmast öeldi, et tuleb pöörduda korteriühistu poole, võttes enne auto remondi hinnapakkumise ametlikult esinduselt, kuna auto on uus ja selle garantii kehtib. Vormistasin kindlustusjuhtumi. Ühistu oli algul nõus minu omavastutuse kinni maksma, kuid hiljem keeldus sellest. Väideti, et süüdi on prügikonteineri tarnija, kes ei olnud paigaldanud sellele pidurisüsteemi. Diskussioon selle üle venib ning nüüd süüdistab ühistu mind peaaegu et väljapressimises. Kuidas peaksin selles olukorras toimima?
Fakti, et konteiner kuulub korteriühistule, ei saa vaidlustada. Järelikult kannab just ühistu vastutust selle eest, et konteiner ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud. Kui ühistu on oma tegevuse või tegevusetusega tekitanud KÜ liikmele kahju, peab ta selle hüvitama. Küsimus on vaid summas, mida teie soovite saada.
Kui ühistu majanduskavas ei olnud ette nähtud raha väikesteks väljamakseteks, siis otsuse teile kahju hüvitamise kohta peab võtma vastu KÜ üldkoosolek. Sajaprotsendiline kohalolek ei ole kohustuslik, tähtis on ainult lihthäälteenamus.
Enamikus korteriühistutes otsustab väljamakse juhatus, hiljem aga kinnitavad KÜ liikmed tagantjärele üldkoosolekul juhatuse tegevuse. Kui üldkoosolek hääletab vastu, siis on hüvitist nõudval poolel võimalus pöörduda kohtu poole.
Meie majas on kolm keldrit: kahes neist on kontorid, kolmas, minu korteri all, aga kohandati ümber eluruumiks. Seal vahetati valesti kanalisatsioonipüstik ning nüüd voolab kõigi ülemiste korterite WC-pottide, vabandage, sisu minu korterisse. Linnaplaneerimise ametis kinnitati, et luba ümberehitamiseks ei oldud antud. Kuidas saan mulle tekitatud kahju välja nõuda?
Sellisel juhul on materiaalset kahju raske tõestada. On arusaadav, et kommunikatsioonide süsteemi on rikutud. Ent isiklikult ei ole teil õigust naabritele mingeid pretensioone esitada.
Selleks, et asja surnud punktist edasi viia, tuleb teil saata korteriühistu juhatusele tähitud kiri (või andke kirja üks eksemplar kellele tahes juhatuse liikmele, et see teeks teie eksemplarile märke „vastu võetud sellel kuupäeval“). Kirjutage sellest, et naabrid selles korteris on muutnud tehniliste kommunikatsioonide süsteemi ning et see süsteem on ühistu omand, mille muutumiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Seda aga ei antud. Samuti selgitage, mida see ümbertegemine teie eluruumile on põhjustanud. Nõudke, et korteriühistu lahendaks selle küsimuse ning taotleks süsteemi vastavusse viimist maja projektiga. Lõppu kirjutage, et tulemustest palute teatada ühe kuu jooksul.
Kui teie kirjale ei reageerita, siis võite kaevata korteriühistu kohtusse, vormistades nõude taastada tehnilised kommunikatsioonid ning mõista ühistult välja mingi summa tegevusetuse eest.
Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos saab end registreerida esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik