Autode ja liiklusõnnetustega on seotud rohkesti juriidilisi peensusi, mida arutatakse tihti ka tasuta konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Olin osaline liiklusõnnetuses. Protokolli koostamisel ütlesid politseinikud, et otsus saadetakse mulle postiga. Seda ma aga ei saanudki, kuid see-eest tuli kohtutäiturilt nõue maksta trahv. Tuleb välja, et mulle ei võimaldatudki vaidlustada trahvi, mis oli pealegi veel kasvanud kohtutäituri tasu võrra. Mida ma peaksin oma õiguste kaitseks ette võtma?
Trahviotsuse edasikaebamiseks antakse 30 päeva – mitte selle otsuse kättesaamisest, vaid kättesaadavusest. Te olete selle tähtaja muidugi mööda lasknud.
Seadus ei näe ette seda, et politsei on kohustatud otsused välja saatma. Inimene peab ise kohale minema ja selle kätte saama. Jah, te palusite, et otsus saadetaks teile postiga, kuid kui te sel viisil seda kätte ei saanud, siis kahjuks ei pikenda see edasikaebamise tähtaega.
On tõsi, et trahvi määramisest ei ole möödunud väga palju aega ning seepärast, kui te ikkagi tahate seda trahvi vaidlustada, tuleb teil esitada kohtule kaebus politsei otsuse peale ning avaldus kaebuse esitamise tähtaja taastamise kohta, kuna olete selle omaenda süül mööda lasknud. On täiesti tõenäoline, et kohus taastab tähtaja ja teie kaebus vaadatakse läbi.
Kohtutäiturile aga teatage, et selle trahviga seoses on teil alustatud kohtumenetlus, ning paluge seni teilt midagi mitte välja nõuda ehk peatada menetlus kuni lõpliku kohtuotsuseni.
Auto sõitis mu mehe surnuks. Algatati kriminaalasi. Mina ja mu poeg tunnistati kannatanuteks. Kuidas peaksin esitama tsiviilhagi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks, kui arvestada, et arved esitati pojale?
Alustagem sellest, et niisugune hagiavaldus esitatakse kriminaalmenetluse raames ning selle võite esitada teie ise või teie poeg. Kuna aga ainelise kahju kandis poeg, kõik arved on esitatud tema nimele, esitab prokurörile avalduse materiaalse kahju hüvitamiseks teie poeg. Tal tuleb tingimata välja kirjutada kõik summad ning lisada kulukviitungid ja tšekid.
Teie aga esitage eraldi hagi – moraalse kahju hüvitamiseks. Summa võite nimetada omaenda äranägemise järgi. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et hüvitise määr on meil 5 000 – 10 000 eurot.
Ühtaegu aga tahaksin juhtida teie tähelepanu järgmisele: kohtupraktika näitab, et lähedase inimese surma fakt iseenesest ei ole kahjuks alus hüvitise väljanõudmisele moraalse kahju eest. Aluseks võivad olla teatud erakorralised asjaolud. Näiteks sugulased olid liiklusõnnetuse või lähedase inimese avarii tagajärjel piinarikka surma pealtnägijateks. Teil niisuguseid asjaolusid ei olnud, kuid, nagu te olete rääkinud, kahjustas see tragöödia väga teie tervist. See tähendab, et teil on õigus lisada hagiavaldusele vastav tõend perearstilt.
On eriti tähtis jõuda esitada tsiviilhagid just kriminaalasja arutamise raames. Kui te seda ei jõua, siis tuleb esitada hagiavaldus tsiviilkohtule, kuid see toob juba kaasa märkimisväärsed riigilõivud.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Mu ema jäi juhi süül auto alla. Me pöördusime kindlustaja poole ning viimane kinnitas, et süüdlane maksab kõik kinni. Ent hiljem algas venitamine ja meilt nõuti täiendavat informatsiooni. Me andsime seda, kuid nüüd nõuab kindlustaja meilt tšekke asjade kohta, mis said otsasõidu tagajärjel kannatada. Tšekid ei olnud loomulikult säilinud. Kuidas me ikkagi saaksime rikutud vara ja ravikulude eest hüvitist?
Kviitungeid nende asjade ostmise kohta, mis liiklusõnnetuse tagajärjel said kannatada või hävisid, on kindlustajale tõepoolest vaja. Neid aitavad hankida müügifirmad. Pöörduge nende poole vastava järelepärimisega. Sama käib ka meditsiiniliste teenuste kohta. Küsige tšekke raviasutustelt.
Kui kahju kinnitavaid dokumente hankida ei õnnestu, võite minna juriidiliselt tasandilt üle läbirääkimistele avarii süüdlasega. Kirjutage talle ja tehke ettepanek lahendada materiaalse ja moraalse hüvitise küsimus kohtueelselt. Edasine oleneb juba teie pöördumisele esitatud vastusest. Kui läbirääkimised ja kirjavahetus ei anna rahuldavat tulemust, tuleb pöörduda kohtu poole.
Möödunud aastal andsin oma auto remonti. Kui see mulle kolme kuu möödudes tagasi anti, tuli välja, et tegelikult ei oldud sellega suurt midagi tehtud. Raha aga nõuti. Ma maksin ära osa summast, kuid nõudsin omakorda arvet ja lubasin ülejäänud raha maksta siis, kui selle kätte saan. Seda arvet ma aga ei näinudki. Auto remonditi teises töökojas. Hiljuti sain ma aga inkassofirmalt teatise selle kohta, et mul on maksmata aasta tagasi tehtud trahv valesti parkimise eest. Ma ise ei ole midagi sellist teinud. Tuleb välja, et valesti parkisid minu auto lohakad remondimehed. Mida ma peaksin tegema?
Praegu kujuneb olukord nii, et teil tuleb suhelda inkassofirmaga, kuna antud momendil te ei saa tõestada, et te ise ei ole valesti parkinud. Püüdke aga saada kas või mingi kirjalik dokument selle kohta, et teie auto oli sel ajal remondimeeste käes. Kui te seda tõestate, võite pöörduda kohtu poole. Muide, kõiki suulisi tõendeid teie kasuks võidakse samuti hinnata ainult kohtu korras.
Inkassofirmal on kolm aastat aega, et teid kohtusse kaevata. Pärast kohtuotsust läheb võla sissenõudmine üle kohtutäituri kätte ning numbrid kasvavad oluliselt.
Kui inkassofirma kohtu poole ei pöördu, hakkab ta teid pidevalt pommitama teatiste ja telefonikõnedega ning siin oleneb kõik juba sellest, kui palju jätkub teil kannatust. Muidugi oleks parem selgitada inkassofirmale kõiki asjaolusid, pidada konstruktiivseid läbirääkimisi ja viia asi lõpule.
Mind mõisteti süüdi auto juhtimises ebakaines olekus. Anti aasta vangistust ja võeti juhiluba pooleks aastaks ära. Istusin vanglas kaheksa kuud. Siis toimus veel üks kohtuprotsess ja mind vabastati ennetähtaegselt. Millisest päevast arvestatakse juhiloast ilmajätmise karistust? See on mulle kui kutselisele autojuhile tähtis, sest see on ainus töö, mis võimaldab mul leiba teenida.
Arvestatakse sellest hetkest, kui lõpeb teile mõistetud aasta vanglakaristust. Ennetähtaegne vabastamine ei otsusta siin midagi.
Teie olukorras tuleb juhiloa taastamiseks sooritada eksam, kusjuures seda võib teha enne tähtaja lõppemist. Siis võiksite proovida taotleda Maanteeametilt võimalust saada juhiluba tagasi varem, osutades sellele, et autojuhtimine on töö, mis teid toidab. Maanteeamet tõenäoliselt aga keeldub. Pärast seda on teil võimalus pöörduda halduskohtu poole ja selle keeldumise vaidlustada.
Kogu see protseduur võtab aega ja ei ole mingit garantiid, et teil õnnestub taastada oma juhiloa enne teile karistuseks määratud tähtaja lõppemist.
Tasuta juriidilised konsultatsioonid jätkuvad Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos septembrikuus.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)