Aasta algul soovivad inimesed üksteisele harjumuspäraselt head uut aastat ja ka uut õnne. Selle õnnesoovi teist poolt aga seostatakse niisuguse mitte just eriti lõbusa mõistega nagu seda on abielulahutus. Vastuseid sellega seotud küsimustele, mida on esitatud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos, pakume teile lugeda käesolevas väljaandes.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mu tütrele on määratud kohtus kindlaks lahutusistungi kuupäev, kuid haige lapse teises riigis ravimise tõttu ei saa ta kohale ilmuda. Mida peaks ta tegema, kui ei ole pealegi lahutusega nõus? Ja veel, mu väimees elab ja töötab Rootsis. Seal on tal maja ja auto, siinsest ühisvarast on ta aga ammu loobunud. Kas mu tütrel on õigus taotleda Rootsis asuva vara jagamist?
Nagu on näha teile saadetud kohtupaberitest, on teie tütrel kaks nädalat aega kohtule vastamiseks. See tähendab, et kõigepealt peab ta tegema teatavaks oma arvamuse lahutusnõude kohta.
Kohtuistungi kuupäev on teada ning seepärast võib teie tütar esitada taotluse lükata asja arutamine mingi mõistliku aja, näiteks kuu, võrra edasi, lisades meditsiiniliste dokumentide koopiad.
Kuna selle kohtuasja puhul te arutate ainult abielulahutust, siis avalduse vara jagamise kohta saab esitada Rootsis ehk kostja elukohas ja vara enda asukohariigis. Ent selleks, et teha kõike õigesti, tuleb kas leida Rootsis jurist või vaadata, millistel meie suurtel advokaadibüroodel on seal esindused või partnerid.
Eesti Rootsi saatkonnas saate täpsustada, kas selles riigis eksisteerib sotsiaalabisüsteem üksikemadele, kelle laste isad elavad Rootsis.
Me tahame mehega oma abielu lahutada, kuid perekonnaseisuametis öeldi meile ära sel põhjusel, et mees töötab ja on sisse registreeritud Soomes. Kuidas sellest aru saada, sest me abiellusime ju Eestis?
Perekonnaseaduses on selgelt öeldud, et Perekonnaseisuametis võivad lahutada abielu ainult Eesti Vabariigi kodanikud, kelle elukoht on Eesti. Elukoht tähendab registreerimiskohta vastavalt Rahvastikuregistri andmetele. Teil on kaks võimalust. Esimene – võib proovida minna mitte Perekonnaseisuametisse, vaid notari juurde ja lahutada oma abielu seal.
Teine variant on pöörduda kohtu poole. See ei ole keeruline. On vaja ainult ühe abikaasa avaldust, milles osutatakse, et mõlemad pooled on lahutusega nõus, kuid Perekonnaseisuameti kaudu on see võimatu, kuna mehe alaline elukoht on Soomes.
Me registreerisime oma abielu Saksamaal, kus hiljem sündis laps ja kus me elame siiani. Peres valitseb minu abikaasa psühholoogiline vägivald. Seepärast kavatsen ma temast lahku minna ning asuda koos lapsega elama Eestisse. Mees on sellele vastu. Mida peaksin tegema? Ja kas mul on võimalik jätta laps pärast lahutust enda juurde?
Probleemi seoses lapsega peate lahendama Saksamaal. Eesti teie hagi tema elukoha määramiseks praegu vastu ei võta. Eesti kohtu poole pöördumiseks on vaja, et laps oleks vähemalt pool aastat sisse kirjutatud siin. Igal juhul on teil soovitatav saavutada lapse isa nõusolek tema sissekirjutamisega koos teiega Eestis. Lapse sünnitunnistus tuleb tõlkida eesti keelde ja tõlge kinnitada apostilliga.
Võimalus jätta laps enda juurde on teil kahtlemata olemas. Peab aga arvestama asjaoluga, et Eesti kohtud lahendavad väga tihti probleeme välismaalastest isade kasuks. Mehe kohta avaldust Eesti politseile anda ei ole teil õigust, kuna ta ei ela Eestis. Seepärast peate rakendama maksimaalselt jõupingutusi, et tõestada perekonnas esinenud vägivallajuhtumeid, näitama ennast ja last vägivalla ohvritena ning demonstreerima kohtule lapse suurepärast kohanemist meie riigis.
Me ei ela mehega tegelikult juba kolm aastat koos. Ma tahan meie abielu lahutada, kuid sealjuures kaitsta ka oma vara. Ostsime enne abiellumist eluasemelaenuga korteri. Pärast seda, kui olime korteri välja ostnud, vormistasime selle minu nimele. Hiljem abiellusime. Mehel on esimesest abielust kaks last ning ka meil on kaks ühist last. Mis saab pärast lahutust korterist? Kuidas saab algatada abielulahutuse?
Korteriga teie jaoks midagi halba juhtuda ei saa, sest see osteti enne abielu ning on teie lahusvara. Teisisõnu on ainult teil õigus otsustada, mida sellega teha. Kohe, kui teie abikaasa ei ole enam teie perekonna liige, ei saa ta enam nõuda selles korteris elamise õigust.
Abielu saate lahutada: Perekonnaseisuametis (mõlemapoolne nõusolek, 50 eurot ja üks kuu ooteaega), notari juures (mõlemapoolne nõusolek, riigilõiv ja notaritasu) või kohtu kaudu (kui üks abikaasadest ei ole lahutusega nõus, on riigilõiv 100 eurot ning on tegemist ka kõige pikema menetlusega). Üldine seisukoht on, et kui abikaasad on elanud lahus üle kahe aasta ning ühiselu enam taastada ei ole võimalik, siis saab lahutuse vormistada ilma liigsete kõhklusteta. See aga ei tähenda, et lahutus oleks sel viisil võimalik ilma teise abikaasa teadmata. Tema osalemine lahutusprotsessi kohtuistungil on kohustuslik.
Lahutasime oma abielu pool aastat tagasi, kuigi ei ole enam 10 aastat koos elanud. Korteri ostsime abielu ajal ning makseid selle eest tasun mina. Hiljuti uputasid meid naabrid, kuid kindlustust saada mul ei õnnestunud, kuna tuli välja, et kinnistusraamatus on korter registreeritud mu endise mehe nimele. Kuidas saavutada seda, et kinnistusraamatusse oleksin kantud omanikuna mina?
Kõige lihtsam on leppida eksabikaasaga kokku, et minna üheskoos ja esitada avaldus teie nime kandmiseks kinnistusraamatusse. Aluseks on korteri soetamine abielu ajal.
Oletame, et teie endine abikaasa keeldub. Siis tuleb teil asi kohtusse anda, et muuta sissekanne kinnistusraamatus ning miks mitte ka korteri jagamiseks.
Niisugune jagamine tähendab, et valitakse üks kolmest võimalusest. Esimene: korteri omanikuks jääte teie ja maksate endisele abikaasale hüvitise. Teine: korteri omanikuks jääb tema ning maksab hüvitise teile. Kolmas võimalus on müüa korter oksjonil ning jagada müügist saadud raha pooleks.
Kui endine abikaasa keeldub vara jagamast, arvutage välja korteri kommunaalmaksed ning jätke pool nende summast maksta omanikule ehk talle.
Me olime abielus mitukümmend aastat. Nüüd aga on abielu lagunemise äärel. Mees keeldub abielulepingule alla kirjutamast. Mind huvitab, kuidas saaksin kaitsta end nüüd, näiteks selle eest, et mu mees võib teha kinkelepingu oma uuele elukaaslasele?
Seadus näeb ette, et kui teil on ühisvara, siis ühe abikaasa vara mingi osa võõrandamiseks kellele tahes on nõutav teise abikaasa nõusolek. Sealjuures on suur abi sellest, kui kanda kinnistusraamatusse märge, et omanikud on mõlemad abikaasad ehk registris on kaks omanikku.
Kaitsta end selle eest, et teie abikaasa võib pärandada oma varaosa oma praegusele kallimale, pole võimalik. Kui midagi sellist juhtub, siis on teil ükskord võimalik saada temaga kaasomanikeks. Seda on võimalik vältida ainult abikaasade vastastikuse testamendiga, kui te jätate kõik endisele abikaasale, pärast tema surma aga teisele isikule, näiteks teie tütrele. Niisugust testamenti ümber kirjutada ei ole mõlema abikaasa juuresolekuta võimalik. See aga ei tähenda, et endine abikaasa ei saaks vormistada kinkelepingut.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ma võtsin abielu ajal vara ostmiseks laenu. Nüüd kavatseme naisega oma abielu lahutada ning see summa tuleks pooleks jagada, aga mu abikaasa ei taha sellest kuuldagi. Mida ma peaksin tegema ja millised pangadokumendid on vaja kohtule esitada, kui asi läheb laenusumma jagamiseni?
Selleks, et nõuda abikaasalt poole laenusumma tasumist, on vaja tõestada, et ta on olnud sellest üldse teadlik või osalenud kuidagi aruteludes võimalike ostude üle. Kui teil õnnestus mingil moel saada laenu ilma naise nõusolekuta, siis nüüd ei ole lihtne poole summa tasumist nõuda isegi kohtu kaudu, kuna kusagil ei ole märget selle kohta, et laenu anti mitte ainult teile, vaid ka teie naisele. Ta ei ole andnud allkirja, et on laenuga nõus, ning tema allkirja ei ole ka ühelgi dokumendil. Antud juhul, kuigi laen on võetud abielu ajal, vastutate selle eest juriidiliselt ainult teie.
Kavatsen oma abielu lahutada. Meil on alaealine laps. Samuti on meil ühine laen 20 aastaks. Seda tuleb tasuda veel kuus aastat. Ma tegin mehele ettepaneku, et korter jääb mulle ning vastutasuks maksan laenujäägi mina. Ent pangas öeldi pärast korteri hindamist, et minu sissetulekutest selleks ei piisa. Milliseid variante oleks mul ikkagi oma plaani elluviimiseks, võttes laenu tagasimaksmise enda peale?
Kõigepealt tuleb küsida panga konsultandilt, milline palgasumma on teile vajalik, et saaksite laenu ikkagi enda nimele vormistada. Kohtumisel temaga tundke huvi selle vastu, et kui te nõuate välja alimendid ning teil on käes täiteleht, kas siis pank võib pidada igakuiste alimentide summat teie sissetulekute täienduseks. Mõnedel juhtudel tulevad pangad niisugusele palvele vastu.
Me abiellusime Kõrgõzstanis. Hiljem jäi naine sinna. Ma ei ole temaga enam 12 aastat suhelnud, kuigi tean, kus ta elab. Kuidas oleks võimalik niisuguses olukorras abielu lahutada?
Nagu ma aru saan, ei ole Eestil informatsiooni teie abielu kohta ehk abielu Eestis ei legaliseeritud. Seepärast ei ole võimalik abielu Eesti ametiasutuste kaudu lahutada.
Kui teie naine ei taha Kõrgõzstanis lahutuse saavutamiseks mingeid samme astuda (näiteks esitada avaldust Perekonnaseisuametisse), siis ei jää teil üle midagi muud kui pöörduda Kõrgõzstanis naise elukoha järgse kohtu poole.
Kuna vene keel on Kõrgõzstanis üks ametlikest keeltest, leiate probleemide ja täiendavate tõlgeteta vajaliku avaldusblanketi sealse rajoonikohtu koduleheküljelt.
Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos on võimalik registreerida esmaspäeviti kell 9 – 12.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik