Tänapäeva ülimobiilses maailmas peaks ju olema nii, et ei ole mingeid probleeme õigusega elada seal, kus süda ihaldab. Tegelikult on asjad aga märksa keerulisemad, mida kinnitatakse ka tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Ma olen Läti kodanik, olen elanud Eestis 1999. aastast. Olen firma omanik ja direktor. Ent mu tervis jätab viimasel ajal paremat soovida ning seepärast ma tahaksin, et mu poeg (tal on Läti välismaalase pass) tuleks siia ning võtaks minult üle firma juhtimisega seotud tööd. Politsei- ja Piirivalveametis aga öeldi, et talle elamisloa andmiseks alust ei ole. Mida teha?
Mul on teie jaoks kaks varianti. Esimene on ehk kõige tõhusam: elamisloa saamine töötamiseks. On vaja, et leiduks tööandja (see võib tõepoolest olla teie oma firma), mis kinnitaks kirjalikult Politsei- ja Piirivalveametile, et kavatseb teie poja võtta teatud ametikohale ning maksta talle brutopalka vähemalt 1200 eurot teatud aja jooksul. Seejärel peab teie poeg esitama taotluse elamisloa saamiseks ning selle ta ka saab.
Teine variant on keerulisem, kuid võimalik. Kõik oleneb sellest, millised meditsiinilised dokumendid oma tervise kohta te saate Politsei- ja Piirivalveametile esitada. Kui perearsti otsus kinnitab, et te ei saa Eestist ära sõita, te vajate hooldamist, teil ei ole siin sugulasi, kes võiksid teie eest hoolitseda, siis annab Politsei- ja Piirivalveamet erandkorras – üheks aastaks – elamisloa teie pojale, kes tagab teile hoolduse. Aasta pärast tuleb tõestada, et olukord ei ole muutunud, ning siis elamisluba pikendatakse.
Kõrvalepõikena märgin, et elamisluba on võimalik saada, kui abielluda Eesti elanikuga, samuti kui asuda meie riiki õppima.
Me kavatseme mehega ümber asuda Lätisse, kus meil on palju sugulasi. Mina olen Eesti kodanik, mees aga Venemaa kodanik. Tal on Eesti alaline elamisluba. Kas meil on võimalik saada Lätis elamisluba? Töötada me seal ei kavatse, sest oleme juba pensionärid. Mis meid ümberkolimisel võib veel „ähvardada“?
Teie peate Lätis lihtsalt minema passilauda, registreerima oma elukoha ning saate seega elamisõiguse. See tähendab, et eraldi elamisluba ei ole teil tarvis. Teie abikaasale aga on seda vaja. Tema taotluse läbivaatamiseks kulub umbes kaks kuud ning siis antakse ajutine elamisluba.
Te peate saama Eesti Haigekassast tõendi, et teil on sissetulek pensioni näol. Veel antakse teile spetsiaalne sertifikaat, mille te esitate Lätis haiguskindlustuse saamiseks.
Eesti pensioni saate edasi oma Eesti Panga kontole. Ent kui te kolite Eestist täielikult ära, siis kaotate Eesti maksuresidentsuse.
Te märkisite, et võib-olla võtab teie mees Lätis elamisloa. Sellisel juhul loetakse, et ta on sõitnud sinna turistina ning viibib seal ühekorraga kuni kolm kuud. Sel juhul vormistatakse talle Haigekassas EL-i sinine kaart, mis annab Lätis õiguse esmaabile. Muide, sinine kaart on vajalik ka teile, kui te ei ole end Lätis sisse registreerinud.
Ma tõin oma ema Krimmist siia. Tal on Ukraina kodakondsus, ta on väga haige. Ma tahaksin, et talle antaks Eestis elamisluba. Kuna minul aga on ajutine elamisluba, siis tema dokumente minult vastu ei võeta. Mulle on soovitatud vormistada ema hooldus, kuid kohus keeldus sellest hooldusvajaduse puudumise tõttu. Mida ma peaksin veel tegema, et ema saaks minu juurde jääda?
Idee oma ema siia tuua ei ole õnnestunud, sest inimesel, kellel on siin ajutine elamisluba, ei ole õigust oma vanemat Eestisse jätta. Seepärast soovitatigi teile Politsei- ja Piirivalveametis ainsat varianti – vormistada hooldamine.
Hooldus eeldab, et hooldatav inimene ei ole mitte lihtsalt elatanud ja haige, vaid et objektiivsete meditsiiniliste põhjuste tõttu ei suuda ta vastutada oma tegude tagajärgede eest. Teie poolt kohtule esitatud avaldusest ja dokumentidest seda ei nähtu.
Nüüd tuleb teil pöörduda perearsti poole ning saada võimalikult rohkem meditsiinilisi dokumente, mis kinnitavad teie ema raskeid haigusi. Migratsiooniametnikele on kõige tähtsam, et oma otsuse lõpus kirjutaks perearst, et inimest ei ole võimalik transportida ning ta vajab ööpäevaringset jälgimist ja hooldust.
Pärast seda tuleb teil täita dokumendid elamisloa saamiseks, märkides ära, mille alusel teie ema seda taotleb. Dokumentide paketile tuleb lisada ka teie kiri ema halva olukorra kirjeldusega, mille tõttu ta ei saa Eestist lahkuda ning mille pärast tema ärasõit võib kaasa tuua surma. Oma selgituskirja, miks ärasõit ei ole võimalik, võib kirjutada ka teie ema.
Tee erandkorras ajutise elamisloa saamiseni on raske, kuid see tuleb läbi käia. Kuni selleni, et Politsei- ja Piirivalveameti töötajad võivad tulla teile koju, et kontrollida, kas elatanud naise seisund on tõesti niisugune, nagu te olete seda kirjeldanud.
Soovitame teile mõelda alalise elamisloa saamisele, et teie ema elamisluba oleks lihtsam pikendada.
Asun elama Venemaale. Mul on Venemaa kodakondsus, kuid pean otsustama, mida teha Eesti elamisloaga. Kuidas on kõige õigem toimida?
Isegi kui te siin korteri ära müüte, on minu arvates parem elamisluba säilitada. Ennast võite registreerida sugulase või sõbranna korterisse. Neid see kuidagi ei ohusta, sest ei anna teile õigust nende kinnisvarale. See-eest aga on teil võimalik külastada Eestit viisavabalt ning vajaduse korral vormistada dokumente Eesti ametiasutuste jaoks elektrooniliselt. Siin on ikkagi üks „aga“: teie Eestist äraoleku aeg ei tohi ületada 12 kuud järjest. Vastasel korral võidakse teie elamisluba tühistada.
Minu Sankt-Peterburis elav 87-aastane üksik sugulane on raskesti haige ja vajab hooldamist. Peale minu ei ole kedagi, kes seda võiks teha. Ma tooksin ta siia, kuid pensionärina ei suuda ma tema haiguskindlustust maksta, mistõttu elamisluba mu sugulane siin ei saa. Kuidas ma saaksin ajutiselt Venemaale elama minna, kaotamata sealjuures Eesti kodakondsust?
Teie sugulasele tagaksid kindlustuse Eestis töötamine või siinne pension. Ent rahvapensionile võiks ta meie riigis pretendeerida ainult siis, kui on siin viis aastat elanud. Nende viie aasta jooksul tuleks maksta kindlustust.
Kui rääkida ajutisest viibimisest Venemaal, siis teie puhul on seda kõige lihtsam korraldada viisaga. Tavalised turismiviisad on lühiajalised. Kui aga teie sugulane oleks nõus vormistama teie nimele osa oma kinnisvarast, siis võiksite viibida Venemaal mitmekordse viisaga.
Teine väljapääs on vormistada elamisluba Vene Föderatsioonis. Selle olemasolu ei mõjuta kuidagi teie seisundit Eestis, kuna te olete Eesti Vabariigi kodanik.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Mu poeg palub, et ma asuksin alatiseks elama tema juurde Venemaale. Mina kahtlen. Kas ma peaksin siin oma korteri ära müüma või igaks juhuks alles jätma? Ja mis saab minu pensionist, kui ma siiski otsustan ära kolida? Mul on Eesti kodakondsus.
Kui te kahtlete, kas lõplikult ära kolida või mitte, siis korterit ei pea te tingimata ära müüma. Te saate iga hetk Eestisse tagasi tulla ning siis on teil siin elukoht olemas.
Enne kui ära sõita, soovitame tungivalt tutvuda nende dokumentide loeteluga, mis on vajalikud elamisloa vormistamiseks Venemaal. Selles loetelus on meditsiinilised dokumendid, sealhulgas need, mis on vormistatud Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti enamiku Eestis väljaantud dokumentide notariaalsed tõlked.
Dokumentide paketi ettevalmistamiseks tuleb tublisti vaeva näha. Üksikasjalikumalt on võimalik tutvuda dokumentide loeteluga Vene Föderatsiooni Siseministeeriumi koduleheküljel: https://мвд.рф.
Mis puutub pensioni, siis see on kõige väiksem asi, mille pärast südant valutada. See kas laekub endiselt teie kontole Eestis (siis tuleb teil säilitada meie riigis sisseregistreerimine) või kannavad sotsiaalorganid selle üle teie kontole Venemaal.
Ma lahutasin hiljuti oma abielu, millest järeldub, et minu lõppeva, perekonna taasühendamiseks antud kolmeaastase elamisloa pikendamiseks ei ole enam alust. Olen elanud Eestis üle 10 aasta ja siit lahkuda ma ei taha. Kuidas oleks võimalik elamisluba säilitada?
Politsei- ja Piirivalveamet pakub uut alust elamisloa saamiseks, mis sobib teile ideaalselt. See on tähtajaline elamisluba alaliseks elamiseks Eestis.
Teil on õigus seda saada, kuna olete alaliselt Eestis elanud vähemalt kolm aastat viimasest viiest ning teil on legaalne sissetulek ja haiguskindlustus. Teie perekonnaseis ei mängi antud juhul mingit rolli.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)