Käesolevas väljaandes käsitleme hoolduse teemasid. Need on üldjuhul seotud keeruliste inimsuhetega, mille sõlmi tuleb isegi väga tihti lahti harutada tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ma olen abielus, kuid juba üle 20 aasta oleme mehega lahus elanud. Hiljutise ajani ei olnud temast midagi kuulda, kuid nüüd saime tütrega linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonnalt kirja. Selles öeldakse, et mina kui abikaasa ja mu tütar oleme kohustatud invaliidi hooldama. Kui meil aga ei ole võimalik teda enda juurde võtta, siis peame ta saatma hooldekodusse ning maksma kinni tema sealse ülalpidamise. Kas see on õige? Ma olen ise väga haige ning see inimene ei ole aastakümnete vältel mind millegagi aidanud. Ja kas mu tütar, kes üksi last kasvatab, on nüüd samuti löögi all?
Teie ja tütar peate viivitamatult vastama sotsiaalhoolekandeosakonna kirjale ning üksikasjalikult põhjendama, mispärast te ei ole faktiliselt võimelised hakkama selle inimese hooldajaks.
Ent isegi siis, kui teil endal õnnestub täielikult vältida oma mehe hooldamise ja ülalpidamisega seotud kohustusi, teie ühisel tütrel see tõenäoliselt korda ei lähe. Seaduse järgi peavad lapsed hoolitsema oma eakate ja teovõimetute vanemate eest. Erandeid muidugi on, kuid kardan, et mitte teie puhul. Oli ju isa teie tütre elus enne tema täisealiseks saamist siiski olemas.
Veel üks teema on korter. Teie, nagu ma olen aru saanud, soetasite selle abielus olles ehk te olete mehega kaasomanikud. Temal on õigus oma poolele. Teil tuleb kas talle maksta selle eest ja kinnistada kogu omand notariaalselt endale või müüa korter ära ja pool summast anda mehele. Muide, selle rahaga saakski kinni maksta tema ülalpidamise hooldekodus.
On ka võimalus tõestada kohtus, et faktiliselt ei ole te talle midagi võlgu, kuna olete nii palju aastaid maksnud korteri eest üksi, tasunud mingeid rahasid remondi eest jne.
Omaette probleem on lahutusega. Juristina soovitan teile panna suhetele alati punktid, vormistada kõik ametlikult, et minevik ei segaks teie tänapäeva ega tulevikku.
Minu tütar suri. Väimehel on uus naine. Mul ja lapselastel on mõlemapoolne soov elada koos. Kuidas ma saaksin vormistada nende hoolduse enda nimele? Seda enam, et lapsi pean faktiliselt ülal mina.
Alustame sellest, et niisugust hooldust on juriidiliselt väga keeruline vormistada, kuna lastel on isa olemas. Tema vanemlike õiguste piiramiseks aga ei ole objektiivseid põhjusi.
Kui te aga olete kindlalt otsustanud võidelda ja hooldaja staatuse saavutada, siis tuleb selleks hästi valmistuda. On vaja veenvalt põhjendada raskusi, millega lapsed kokku puutuvad, elades koos isa ja võõrasemaga. On võimalik pöörduda Tallinna Perekeskuse poole, kus oma järelduse teevad psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Muide, vahel aitavad spetsialistid muuta suhtumist probleemisse. Te võite võtta kontakti Lastekaitse Liiduga. Seda juhul, hoiaks Jumal selle eest, kui oleks tegemist füüsilise või psühholoogilise vägivallaga.
Ent minu arvates on kõige õigem laste isaga kokku leppida selle üle, et nad veedaksid teiega rohkem aega kui nüüd. Mis puutub aga asja rahalisse külge, siis, nagu ma aru olen saanud, te aitate lapselapsi omaenda vabal tahtel.
Mu tütar lahutas abielu, tema endine mees sõitis välismaale, lapsed aga jäid tütrega. Viimane joob palju, joob maha ka alimendid. Tahaksin vormistada lapselaste hoolduse enda nimele. Kuidas seda teha? Ja kuidas toimida nii, et laste ema ei saaks alimente kätte?
Teie andmetel saab tütar minimaalseid alimente. Sellisel juhul ei ole ta kahjuks kohustatud aru andma, millele ta need kulutab. Seaduse järgi tuleb alimendid kulutada laste vajadusteks, kuid selle kontrollimine on problemaatiline.
Ülejäänu suhtes tuleb teil alustada perekonda ja lapsi abistavatest organisatsioonidest, kuid mitte riiklikest. Viimased võivad niisuguses olukorras lihtsalt taotleda vaid ema õiguste piiramist.
Lapsi abistavatest mittetulundusorganisatsioonidest võin nimetada Lastekaitse Liitu.
Mõelge ka sellele, kuidas pöörduda laste isa poole ja paluda tal osaleda nende saatuses. Kui ta ei hakka maksma alimente, viidates sellele, et laste ema kulutab need enda vajadusteks, siis võib tal tekkida ebameeldivusi kohtutäituriga. Aga peale alimentide on ju olemas ka muid toetamisviise.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mu ema suri ning mõne aja pärast leidis isa endale teise naise. Tal on niigi mäluga kehvasti olnud. Nüüd aga kinnitab ta üldse, et meie, tema lapsed ja lapselapsed, ei ole tema jaoks keegi ning et ta jätab kõik oma elukaaslasele. Viimane aga joob ja ässitab isa meie vastu üles. Me kardame tõepoolest, et vara, mille meie vanemad üheskoos kogusid, jääb sellele daamile. Kas seda probleemi on võimalik lahendada, kui me vormistame isa hoolduse enda nimele?
Hoolduse täiskasvanud inimese üle saab määrata ainult sel juhul kui diagnoositakse tõsine haigus, mille tagajärjel inimene ise ei teadvusta endale oma tegevust ega selle tagajärgi. Seepärast tuleb alustada perearstist, kes paneb diagnoosi. Alles pärast seda on võimalik paluda abi sotsiaalhoolekandeosakonnast, kus aidatakse koostada kohtule avaldus hoolduse vormistamiseks.
Olles saanud isa hooldajaks saate ka ainuisikulise õiguse otsustada tema vara üle. Teie isa ei saa siis enam iseseisvalt sooritada tehingut korteriga. Kui ta on näiteks juba jõudnud vormistada elukaaslasele kinkelepingu ja korteri talle kinkinud, siis võite selle tehingu diagnoosi ja meditsiiniliste dokumentide alusel tühistada, kuna inimene oli kinkimise hetkel süüdimatu.
Minu lapselapse vanemad on vanglas. Kuidas ma saaksin saada hooldusõiguse, kas või ajutiselt?
Teie lapselapse ema ja isa vanemlikke õigusi ei ole piiratud ning seepärast on asi üpris keeruline. Ametlik hooldaja võib tekkida lapsele ainult siis, kui lõppevad vanemate õigused teha otsuseid seoses lapsega.
Vanemlike õiguste piiramiseks ei piisa faktist, et vanemad on vanglas. On vaja tõestada, et laps on ohustatud. Te võite põhjendada oma seisukohta sellega, et toote näiteks mingeid episoode lapse elust koos vanematega, mil isast ja emast on tõesti lähtunud oht lapsele. Riigikohtu praktika näitab, et mineviku tegude alusel on võimalik teha küllaltki põhjendatud prognoosi tulevikuks.
Vanemad lähevad tihtipeale koos vanaemaga notari juurde ja vormistavad notariaalselt volikirja selle kohta, et volitavad vanaema majutama lapsed enda juurde, tegelema nendega, toitma neid ning tegema otsuseid nende tervise ja õpingutega seoses. Pidage aga silmas seda, et mingit kaitset teile ega lapsele niisugune „lai“ volikiri ei anna. Selle olemasolu ei ole seadusega ette nähtud. Kohtunikud on seisukohal, et niisugused volikirjad peavad olema võimalikult „kitsad“, andma volitusi vaid üheks konkreetseks toiminguks.
Arvan, et kaitstes lapse huve, ei ole teil vaja mitte volikirja vormistada, vaid oodata, kuni lapsevanemad vanglast vabanevad, ning liikuda kahes suunas: piirata vanemate hooldusõigust ning ühtaegu pöörduda kohtu poole ning taotleda endale hooldusõigust.
Ma olen oma elatanud mehe hooldaja. Meil on probleeme naabritega. Nende juures on iga päev joomingud, aga minu hooldatav vana inimene on raskesti haige ja tema tervis halveneb pidevalt. Olen korduvalt pöördunud politsei poole, kuid konstaabel meid ei aita, ainult ütleb, et kui vanamees naabreid välja ei kannata, siis saadetagu ta hooldekodusse. See pole muidugi mingi jutt. Mida ma peaksin tegema? Korteriühistut meie majas ei ole.
Kõigis naabrite omavahelistes vaidlustes ja nende korralekutsumises etendab olulist osa politsei. Kui te olete seisukohal, et teie jaoskonna konstaabel töötab halvasti, siis on olemas võimalus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poole, kirjeldades oma olukorda naabritega ja invaliidi kannatusi. Paluge, et teile selgitataks, mida peab jaoskonna konstaabel niisugustel juhtudel tegema ja kuidas teid aitama. Teatage samuti, mida sellest kõigest on ta teie pöördumiste alusel ette võtnud.
Peadirektor muidugi uurib asja ning teie konstaabli käitumine muutub. Olen selles täiesti veendunud. Ta peab midagi ette võtma ning aru andma juba mitte teile, vaid oma ülemustele.
Korteriühistuseadus näeb ette mürgeldajate eest niisuguse kaitse nagu korteri sundmüük. Selleks teeb üldkoosolek otsuse ning teeb korteriomanikele ettekirjutusele, et niisugused naabrid müüksid korteri kuue kuu jooksul ära ja koliksid mujale. Kui ettekirjutust ei täideta, siis võib aidata mürgeldavatest naabritest lahti saada pöördumine kohtu poole.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)