Kuidas alustada oma äri, „lüüa välja“ maksmata jäänud palk, esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule – sellest ja paljust muust räägivad juristid, kes annavad tasuta konsultatsioone Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ülemus kutsus meid hiljuti välja ja teatas, et muudab meie töölepingud alalistest ajutisteks. Tema sõnul ei vastavat me vajalikule kvalifikatsioonile. Me andsime survele järele kirjutades uutele tingimustele alla, kuid tahaksime ikkagi teada, kas tööandjal on õigus nii toimida. Me tahame, et taastataks meie alalised töölepingud.
Üldiselt saab töölepingusse muudatusi teha ainult nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul. Nii et uuele lepingule alla kirjutades te ilmselt kiirustasite.
Ajutine leping näeb ette ajutise töö. Teie puhul see nii ei ole. Teie töö ei ole hooajaline ning aluseid alalise lepingu ajutiseks muutmiseks siin näha ei ole.
Seepärast soovitan teile edastada kõigepealt tööandjale kiri (allkirja vastu ja märkega „vastu võetud“) nõudmisega taastada eelmised tingimused. Kui ta aga keeldub ja 30 päeva jooksul ei vasta, pöörduda töövaidluskomisjoni poole avaldusega teie alaliste töölepingute taastamiseks. Vaidlustamiseks on teil aega kolm kuud, lugedes ajutiste lepingute allakirjutamise päevast.
Mind vallandati ametialase sobimatuse tõttu. Pöördusin kohtu poole. Seal aga oli tegemist täielike protseduuririkkumistega (puudus võistluspõhimõte, kõiki minu argumente ja tõestusi ignoreeriti). Ma kavatsen anda asja Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kuivõrd see on reaalne ja millised võiksid olla minu perspektiivid?
Asjadega, millega tegeleb Euroopa Inimõiguste Kohus, olen ma töötanud juba 15 aastat. Teoreetiliselt sobib teie pöördumisega kokku Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 (Õigus õiglasele kohtumenetlusele). Kohtuotsust aga on võimatu ette arvata.
Praktilisest seisukohast on kõik alati keerulisem. Teil on huvitav juhtum, sest endise tööandjana on kaasatud riigiasutus. Ent enne kui teha mingit järeldust inimõiguste kohtusse kaebuse esitamiseks, tuleb üksikasjalikult läbi vaadata teie dokumendid, nimelt Eesti kohtute otsused. On vaja vaadata, milliste rikkumistega oli tegemist ning kuivõrd need rikkumised vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile.
Te võite koostada kaebuse (soovitatavalt inglise keeles, sest see laiendab potentsiaalsete kontrollijate ringi). Inimõiguste kohtu poole pöördumise tähtaeg – kuus kuud, lugedes Eesti kohtu otsuse jõustumise päevast – ei ole veel lõppenud. Palun arvesse võtta, et inimõiguste kohtus võib vaja minna täiendavaid dokumente. Need tuleb saata kiiresti, sest kaebuse esitamise aeg jääb samaks – pool aastat Eesti kohtu otsuse jõustumise päevast. Seepärast soovitan tungivalt kaebuse esitamisega mitte venitada ning saata see võimalikult kiiresti ära, ootamata kohtusse pöördumise kuuekuulise tähtaja möödumist.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Tahaksime koos tuttavaga alustada oma äri. Kuidas on parem toimida – registreerida firma kahepeale või siis ikkagi ainult ühele? Kui võtta börsilt raha äri arendamiseks, siis kas seda eraldatakse ühele või kahele?
Küsimuses, kelle nimele registreerida firma, oleneb kõik sellest, millega te kavatsete hakata tegelema. On võimalik end registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana. Sel juhul on maksuraamatupidamises kõik lihtsam. Ent niisugusel ettevõtjal tekib kohe kohustus maksta ette sotsiaalmaksu. See-eest võib ta teha mitmesuguseid mahaarvamisi oma tuludest, mis lõppkokkuvõttes kergendab maksukoormat. Näiteks kui kontor asub ettevõtja enda korteris, siis on võimalik maha kanda isegi osa kommunaalkuludest.
On ka veel üks nüanss. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kui te mõlemad hakkate füüsilisest isikust ettevõtjateks, siis võite omavahel kokku leppida, kuidas asju ajada. Sel juhul aga vastutab kumbki oma tegevuse eest oma isikliku varaga.
Kui asutada firma, sel juhul pigem OÜ (osaühing), ei ole mingit tähtsust, kui palju inimesi selle kirjadesse kantakse. Teil mõlemal kui asutajatel ja juhatuse liikmetel on hääleõigus ning kõik probleemid tuleb lahendada üheskoos.
Otsekohe, registreerimise kuupäevast, firma maksukohuslaseks ei saa. Makse hakkab see oma töötajatelt maksma alles siis, kui hakatakse maksma palkasid. Firma raamatupidamine on mõnevõrra keerulisem kui füüsilisest isikust ettevõtjal. Vastutuse seisukohalt aga vastupidi: asutajad ega juhatuse liikmed ei vastuta firma võlgade eest oma isikliku varaga.
Mis puutub toetusse äri edendamiseks, siis eraldatakse raha mitte inimestele, vaid just äriideele. See tähendab, et välja antakse üks toetus. Täpsemat informatsiooni selle kohta võite saada töötukassast.
Minu tööandja suhtub palkade ja maksude maksmisse väga ükskõikselt, kuigi ei keeldu neid maksmast. Me esitame kohusetundlikult deklaratsioone. Mida hakatakse minu pensionile minnes arvestama – kas deklareeritud või reaalselt makstud makse?
Arvestatakse reaalselt makstud makse, sest tähtsust omavad just tegelikult laekunud rahalised vahendid.
Siiski on teie olukorra kõigi miinuste juures olemas ka üks tähtis pluss: tööandja ikkagi saab aru, et palka ja makse tuleb maksta. Olgugi et hilinemisega, kuid ikkagi maksab. Oleks palju hullem, kui te saaksite ümbrikupalka ja deklaratsioone ei esitaks.
Kui hakkate pensionile minema, paluge tööandjat, et ta maksaks ära maksud, sest sellest oleneb teie pensionimäär, mille arvutab välja Sotsiaalkindlustusamet.
Kui palgad ja sellest tulenevalt ka maksude maksmine hilinevad pidevalt, on töötajal alati võimalus kaevata töövaidluskomisjoni.
Möödunud aastal oli meie ettevõtte raskes seisus. Meile maksti kolm kuud minimaalpalka. Tänavu lisandus veel kuu. Hiljem pidime hakkama saama keskmist töötasu, olenemata sellest kas me tööl käime või mitte. Me ei saanud aga midagi. Meile anti pidevalt lubadusi, kuid nüüd teatati, et on pankrotidokumendid sisse antud. Kuidas me võiksime oma raha kätte saada?
Kohtunik määrab pankrotihalduri. Tavaliselt teeb ta seda 10 päeva jooksul pärast pankrotiavalduse esitamist. Pankrotihaldur on kohustatud kontrollima ettevõtte vara ja võlgade olemasolu. Soovitan igal töötajal minna pankrotihalduri juurde ning esitada avaldus, millele on märgitud võlasumma.
Pankrotihalduri ülesanne on müüa firma varad, et katta kõik selle võlad. Kõigepealt makstakse kinni pankrotti läinud ettevõtte võlad maksuametile ja panglaenud, hiljem aga võlad töötajatele.
Kui selgub, et firmal midagi ei ole, siis neile, kes koondati pankroti tõttu ja ei saanud oma raha kätte pankrotihalduri vahendusel, maksab riik hüvitist töötukassa kaudu.
Meie, grupp pensionäre, teenisime lisa valvuritena ühes ettevõttes. Aja jooksul nimetati meid ümber administraatoriteks ja ei hakatud enam normaalselt palka maksma. Kuidas seda kätte saada, kui kirjalikke töölepinguid ei ole meiega sõlmitud?
Kirjaliku töölepingu puudumine ei tähenda, et te töötate mitteametlikult. Kui te asusite tööle, siis loetakse, et tööleping on sõlmitud. See, et tööandja ei maksa palka ega makse on tema probleem.
Teie ainus ülesanne on praegu pöörduda töövaidluskomisjoni poole. See on tasuta. Seal antakse teile blanketid avalduse kirjutamiseks. Avaldus koostatakse ainult eesti keeles. Sellele tuleb lisada tõendid, antud juhul tõend selle kohta, et te olete töötanud. Need võivad olla sissekanded tööpäevikusse, tunnistajate ütlused, fotod, töötaja kaart.
Avalduse peab esitama igaüks eraldi, kollektiivseid avaldusi esitada ei saa. Tingimata tuleb igaühel välja arvutada ka saamata jäänud palgasumma. Kui te ei saa arvutada brutopalka, siis kirjutage tingimata, milline on netosumma. Samuti nõudke, et tööandja esitakse komisjonile arvestused. Vastasel korral arvab komisjon maha maksud, teie summa aga kujuneb märksa väiksemaks. Komisjon arveldustega ei tegele.
Avaldused vaadatakse läbi väga kiiresti – ühe kuu jooksul. Otsus tehakse tõenäoliselt teie kasuks. Ja niisugune otsus on täitmiseks kohustuslik. Asja võib anda kohtutäiturile, kes nõuabki teie raha tööandjalt välja. On võimalik, et ta isegi arestib tema pangakontod.
Pärast seda, kui te olete saanud komisjoni otsuse, võite pöörduda sellega ka Maksu- ja Tolliameti poole, kus teatate: teile mõisteti välja nii- ja niisugune palk ning sellelt tuleb arvestada nii- ja niisugused maksud. Siis palute jälgida, et tööandja need välja maksaks.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9.00 – 12.00.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)