Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse tulevad inimesed tihtipeale väga emotsionaalsete lugudega oma perekonnasuhetest. On ka arusaadav, miks. Kui emotsioonid hakkavad üle keema, siis saab tõepoolest loota vaid juristile.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mul on esimesest abielust kolm last ning nüüd maksan ma neile alimente – minimaalse lubatud määra ehk 705 eurot kolme peale. Olen võtnud endale ka kohustuse tasuda endise naise eluasemelaenu iga kuu 170 eurot. Varsti sünnib mu teisest abielust laps. Kas mul on võimalik loota alimentide summa vähendamisele?
Seaduses on selgesti öeldud, et kui on tegemist mõjuva põhjusega, sealhulgas laste arvu suurenemisega, siis võib kohus määrata alimentide summa alla minimaalse. Selle summa piirid ei ole kindlaks määratud. Kohus võtab arvesse laste arvu uues perekonnas, selle pere tulusid ja kulusid, samuti sotsiaaltoetusi, mida, nagu teie puhul, saab teie endine naine riigilt igale lapsele.
Tuletan meelde, et seadus kohustab tegema kõik laste ülalpidamiseks. Sealhulgas leidma teise töö, kui ühest palgast ei jätku.
Arvan, et alimentide summat on võimalik vähendada. Teie peamine trump on veel ühe lapse sünd. Kui te aga lihtsalt, kohtuväliselt, hakkate maksma vähem, siis annab teie endine abikaasa nõude kohtutäiturile ning see arestib teie konto, millelt hakkab võtma alimentide summat ühekorraga. Alles peab jääma ainult pool minimaalpalgast – 235 eurot. Alimendivõlg võib viia ka teie vara müümiseni, ja ei ole absoluutselt tähtis, kui see on näiteks teie ainus korter, kus te elate oma uue perekonnaga.
Olen abielus üle 10 aasta. Mu mehel on täiskasvanud tütar esimesest abielust, meil aga on temaga kaks ühist last. Me ostsime maja, makstes esimese sissemakse rahaga, mille sain enne abielu minu omandis olud korteri müügist. Mu mees aga räägib aeg-ajalt, et kui midagi peaks juhtuma, läheb maja jagamisele kolme lapse vahel. Mina aga tahan, et arvestataks ainult minu lastega. Kuidas seda teha?
Kui teie abikaasa ei vormista oma eluajal testamenti teie või teie ühiste laste nimele, siis jääb kinnisvara pärandiks teile ja kolmele lapsele.
Praegu on maja teie ja abikaasa omanduses suhtes 50:50. Erakorralistel juhtudel ollakse seisukohal, et kui maja ostmisel maksti suurem osa summast abikaasade lahusvara arvel (nagu teie puhul), siis on võimalik osad ümber jaotada. Ent seda kõike saab teha ainult kohtu kaudu, tõestades, et korteri müügist saadud raha läks kohe maja ostmiseks. See on keerukas ja mitmetähenduslik protsess.
Kui mees keeldub kirjutamast testamenti teie ühiste laste nimele, pakkuge talle võimalust sõlmida vara jaotamise leping. Näiteks maja teile, ülejäänud vara aga talle. Siis on tal alati võimalus pärandada midagi oma tütrele esimesest abielust.
Teie aga kirjutage omakorda testament teie ühiste laste nimele, mehe suhtes aga kehtestage eluaegne rent ehk õigus elada selles majas.
Ma sain alimente alates 1997. aastast. 2010. aastal sai mu poeg 18-aastaseks. Ta jätkas õpinguid kutsekoolis ning seega oleks pidanud saama alimente kuni 21-aastaseks saamiseni. Minu lapse isa aga enam ei maksnud ja kogunes võlg. Kas meil on võimalik seda välja nõuda?
Pärast 18-aastaseks saamist oleks pidanud esitama taotluse alimentide saamiseks teie poeg, aga mitte teie. Kunagine kohtuotsus alimentide kohta pärast 18-aastaseks saamist automaatselt ei pikene. Teie poeg avaldust ei esitanud ning seepärast ei ole tal enam võimalik midagi välja nõuda.
Mu ema ja isa olid vabaabielus. Minu sünnitunnistusse isa ei ole märgitud, kannan ema perekonnanime. Ema suri peagi pärast minu sündi. Mind kasvatasid isa vanemad, kellega ma samuti suhtlen. Kuidas ma saaksin võtta tema perekonnanime?
Kui te tahate muuta kannet sünnitunnistusel nii, et sinna ilmuks ka kanne isa kohta, ning sellega seoses vahetada perekonnanime, siis ilma kohtuta siin läbi ei saa. On tarvis esitada kohtule avaldus isaduse fakti tuvastamiseks koos kirjeldusega, mispärast te arvate, et just see mees on teie isa. Kohus annab teie avalduse oletatavale isale vastuse andmiseks. Seejärel tehakse DNH ekspertiis. Kui isadus on tuvastatud, võtab kohus vastu asjakohase otsuse, mis on aluseks teie sünnitunnistuse andmete muutmisele.
Kui te soovite lihtsalt vahetada perekonnanime, osutamata, et see on teie bioloogilise isa nimi, siis Eesti seadusandlus võimaldab esimesel korral vahetada oma perekonnanime selle vastu, mis teile meeldib, tegelikult põhjusi selgitamata. Peamine on see, et nimi kõlaks hästi, vastaks eesti keele nõuetele ning sellel ei oleks tõlkes sündsusetut tähendust.
Ma esitasin taotluse alimentide saamiseks, aga kohus lükkas selle tagasi. Lapse isa elab Lätis ja mulle öeldi, et midagi olevat sellega seotud. Kas ma ikkagi võin loota alimentide saamisele?
Võite küll, kuid peate aru saama, mida on teilt nõudnud kohus. Teie dokumendid saatis kohus Lätisse, aga sealt lähetati need tagasi märkega, et kostja on keeldunud dokumente vastu võtmast paludes lisada neile tõlke vene keelde.
Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et kui dokumendi toimetamiseks välismaale on vaja see tõlkida, siis võib kohus nõuda hagejalt ehk antud juhul teilt niisugust tõlget. Kui te seda ei taga, siis on kohtul õigust teie avaldust menetlusse mitte võtta.
Kohus andis teile aega tõlke hankimiseks, kuid teie seda kohtule ei esitanud ega tasunud ka tõlke eest, mille kohus oleks võinud teile korraldada. Järelikult jäeti teie avaldus läbi vaatamata.
Et teie tegevusel oleks soovitud tulemus, tuleb teil esitada kohtule uus avaldus, lisades sellele kohe ka tõlke vene keelde.
Minu tütar, Eesti Vabariigi kodanik, elab Itaalias. Tal on väike laps, kellel on Itaalia kodakondsus. Mehest läheb ta lahku. Mees ähvardab mu tütrelt lapse ära võtta ja ütleb talle otse, et kasigu tagasi oma Eestisse. Tütar on paanikas ega tea, mida teha.
Esimene ja kõige tähtsam asi, millest alustada, on esitada Eesti saatkonnale Itaalias taotlus vormistada lapsele Eesti pass. Tema isa nõusolekut selleks ei ole vaja, sest lapsel on tegelikult kaks sünnijärgset kodakondsust. Kui isa ei anna teie tütrele lapse sünnitunnistust, siis võtku ta selle duplikaat.
Eesti passi on vaja lapsele selleks, et sellesse asjasse võiksid sekkuda Eesti võimud, kes aitavad lapse emal oma huve kaitsta. Itaalia kodanikku Eesti saatkond ega välisministeerium aidata ei saa, sest neil ei ole selleks lihtsalt hoobasid.
Järgmine samm on määrata kindlaks lapse elukoht. Siin on muidugi vaja kohalikku advokaati. Ka teie tütar ise peab olema väga aktiivne ning mitte kartma oma seisukohti avaldada. Teisiti ei ole Itaalias võimalik, sest sealne kohtumenetlus on nõrk ning põhineb suurel määral oma sisemistel traditsioonidel.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Mu lapse ema ei täida kohtuotsust minu ja poja suhtlemise korra kohta. Mind ta ignoreerib. Olen võtnud kontakti Tallinna perekeskuse ja perelepitajaga. Ta ütles mulle, et midagi ei ole võimalik teha, kuna mu endine naine keeldub kontakteerumast. Kohtutäitur ütles samuti, et ta ei hakka minu probleemiga tegelema. Kuidas on mul võimalik saavutada suhtlus oma pojaga?
Võtke ühendust oma linnaosavalitsuse töötajaga, kes tegeleb lastekaitse probleemidega. Minge lapsega kohtuma koos temaga. Kui ema poega välja ei too, ei ava ust vms, koostatakse protokoll, millega fikseeritakse rikkumine.
Proovige korraldada kokkusaamine lapsega ka piirkonna konstaabli saatel. Informeerige kooli kohtuotsusest, et teil lubataks probleemideta lapsele kooli vastu minna. Te peate ilmutama sihikindlust ja aktiivsust, et saavutada seadusliku kohtuotsuse täitmine. Pean aga hoiatama, et vahel jääb see venima pikkadekski aastateks.
Minu tütar elab ja töötab Saksamaal ning kavatseb seal ka lapse sünnitada. Tal on Eesti kodakondsus. Tütar tunneb huvi, mis saab lapsetoetusest, kui ta pärast sünnitamist Eestisse tagasi pöördub.
Saksamaal hakatakse talle maksma olenevalt tema tuludest 67% palgast 14 kuu vältel. Edasine oleneb sellest, kas ta registreerib koos lapsega Eestisse tagasi pöördudes Saksamaalt välja. Kui ta säilitab registreerimise, siis säilivad ka maksed. Muidugi on tarvis saada täpsemat infot sotsiaalgarantiide kohta asukohariigis.
Minu pojal oli naine, tema tütar esimesest abielust aga elas pikki aastaid minu juures. Mingit raha mulle selle eest ei antud, söötsin-jootsin tüdrukut oma raha eest. Kas mul on võimalik endiselt minialt tema tütre ülalpidamise eest raha sisse nõuda?
Praegu näeb asi välja nii, et te lubasite heast tahtest tüdrukul enda juure elada, leppimata kokku mingite tingimuste üle. Te ei olnud tema sugulane ega hooldaja. Seega ei saa mingist seaduslikust kompensatsioonist juttugi olla. Muidugi ei keela keegi teil küsida endise minia käest teatud hüvitist isiklikus korras.
Järgmine kord kohtume sügisel. Registreerimine pärast suvevaheaega esimesele tasuta juriidilisele konsultatsioonile Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub 4. septembril kell 9.00 – 12.00 telefonil 6 720 311.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik