Ausa tööga väljateenitud rahast ilmajäämine, töö ja haigusleht, keerulised suhted töökollektiivis – need on vaid mõned tööõiguse valdkonda kuuluvad küsimused, millega inimesed tulevad tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ma töötan valvefirmas. Töötame tunnigraafiku alusel, puhas tunnitasu on 1,70 eurot, kuigi minimaalpalk muutub iga aasta. Probleem on ka selles, et teistele töötajatele, kes on samasugusel ametikohal, makstakse rohkem. Töölepingusse märgitud garanteeritud tunnitasu automaatset tõusu minu puhul aga ignoreeritakse. Katsed tööandjalt suuliselt selgitust saada ei ole mingi tulemuseni viinud.
Suuline pöördumine tööandja poole ei ole alati kõige ideaalsem vahend. Teil tuleb kirjalikult (tähitud kirjaga või e-posti teel) pöörduda tööandja poole nõudmisega viia teie töötasu vastavusse töölepingu ja seadusega. Kui see tulemusi ei anna, soovitan esitada avaldus töövaidluskomisjoni.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Olen töötanud palju aastaid lasteaias ja olen vormistatud abiõpetajana, kuigi tegelikult olen tavaline lapsehoidja. Käisin eesti keele kursustel ja püüdsin eksami ära anda. Kahjuks edutult. Tegelikus töös mul eesti keelt vaja ei ole, kuid Keeleinspektsioon teeb mulle ikkagi ühe ettekirjutuse teise järel ja määrab trahve. Kas mind võidakse lõpmatuseni trahvida ja isegi vallandada?
On olemas keeleseadus, mille alusel valitsus on kehtestanud keelenõuded. Neis on määratud, kes, kus ja kuidas peab valdama riigikeelt.
Teie suhtes kehtivad kategooria B2 nõuded, mis on määratud teie kui abiõpetaja ametikohale. Siit tuleneb ka Keeleinspektsiooni käitumine, kes jääb teid „raputama“, kuni te seda kategooriat ei ole omandanud.
Trahve kui niisuguseid inspektsioon välja ei kirjuta, kuigi tal on õigus, kui inimene viimase aasta jooksul ei ole astunud mingeid samme eesti keele õppimiseks, määrata sunniraha kui motivatsiooni, et inimene hakkaks liigutama. Niisugust abinõu võidakse kohaldada kui kaua tahes. Muide, kui te seda raha ei maksa vabatahtlikult, antakse otsus üle kohtutäiturile, kes võtab selle sunniviisiliselt.
Et olukorda muuta, tuleb teil pöörduda Keeleinspektsiooni poole ja esitada ettekirjutuse peale kaebus (30 päeva jooksul), märkides, et teie faktiline töö ei nõua eesti keele valdamist kategooria B2 tasemel. Mõistlik oleks ka paluda juhtkonda muuta lepingus teie ametikoht niisuguseks, mis ei nõua riigikeele valdamist mainitud tasemel.
Tallinna ja Keeleinspektsiooni vahel kehtib sotsiaalne kokkulepe, et eesti keele mittevaldamise pärast kedagi vallandama ei hakata. Seega töökaotus teid ei ähvarda, kui teie juhataja muidugi ei otsusta teid vallandada hoopis muu paragrahvi alusel.
2015.aastal viidi meid üle 4-tunnisele tööpäevale. Oli käskkiri ja töölepingu täiendus. Palga kohta mingit märget ei tehtud, lihtsalt hakati maksma pool palka. Kas ma võin nõuda selle summa väljamaksmist, mis on kirjas töölepingus?
Arvan, et võite. Just seoses sellega, et palga kohta käivat punkti ei muudetud. Kui tööandjaga seda probleemi lahendada ei õnnestu, tuleb minna (esitades täpselt maksmata brutosumma) töövaidluskomisjoni, aga kui vaja, siis ka kohtusse. Palganõudeid saab esitada kolme aasta jooksul palga maksmise lõpetamise hetkest.
Olen töötanud firmas üle 10 aasta. Kõik oli normaalne, kuni mulle jäeti palk maksmata. Ei maksta juba ligi aasta, kuigi aeg-ajalt lubatakse. Nagu ma tean, läheb firmal halvasti ning päevakorras on peaaegu et selle müümine. Kuidas ma oma teenitud palga kätte saaksin?
Isegi kui firma ära müüakse, siis muutub tööandja, aga mitte teie tööleping. Kui tööandja ei tule teie juurde uue ettepanekuga, võite edasi töötada nagu töötasite. Ja raha peavad nad loomulikult selle eest maksma.
Soovitaksin alustada pöördumisest Maksu- ja tolliameti poole ning selgitada välja, kas te üldse olete ametlikult selle firma töötaja, kas teie pealt makse makstakse.
Kui te ei ole töötajate kirjas, tuleb minna töövaidluskomisjoni. Avaldusele töötasu mittemaksmise kohta tuleb lisada tööleping ning tõendid selle kohta, et olete kogu aeg selles firmas töötanud. Need võivad olla mingid tööalased sissekanded, tunnistajate ütlused jne.
Kui te tahate katkestada töölepingu seepärast, et tööandja on rikkunud oma kohustusi ja ei maksa töötasu, siis lepingu katkestamise päeval on ta kohustatud maksma teile välja kõik võlad ja kolm ametipalka. Kui ta ei maksa ja ei vaidlusta lepingu katkestamist, on teil jällegi õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Jäin katseajal haiguslehele. Varsti sain teate, et leping minuga on lõpetatud, kuna ma ei ole täitnud katseaja eesmärke. Mis mulle sellest järeldub? Haiguslehte pikendati veelgi.
Teadet töölepingu katkestamise kohta, kui töötaja on haiguslehel, ei tohi saata ainult toitvatele emadele ja rasedatele. Kõigile teistele tohib. Lepingu katkestamise päeval tuleb teile maksta väljateenitud raha, teie aga peate esitama tööandjale haiguslehe või viima talle siis, kui arst selle lõpetab. Mingeid täiendavaid tasateenimisi haiguslehe tõttu seadus ette ei näe.
Alust töölepingu lõpetamiseks praegusel ajal kusagile ei märgita, nii et edasisel tööotsimisel see takistuseks olla ei saa. Kui tööandja katkestab töölepingu katseajal, siis makstakse teile töötukassast, kui võtate end seal arvele, kompensatsiooni 50% eelmisest palgast.
Tööandja keelas meil töökohal omavahel vene keeles rääkimast. Kas tal on selleks õigus? Lubas kutsuda kohale Keeleinspektsiooni.
Kui me lähtume keeleseadusest ja töölepingust, siis tööandjal ei ole niisuguse korralduse andmiseks õigust. Riigikeele valdamine eeldab olukorda, kus töötaja suhtleb kliendiga, aga mitte töötajad omavahel. Mingi sisemine käskkiri või muu dokument ei saa kehtestada nõuet, et töötajad peavad omavahel suhtlema ainult riigikeeles.
Keeleinspektsiooni kohale kutsuda on tööandjal, samuti külastajal ja kliendil õigus. Keeleinspektsioon alustab selle kaebuse põhjal menetlust. Ainult Keeleinspektsioon võib kehtestada, kuivõrd eesti keele valdamine vastab nõuetele, mis on esitatud ühele või teisele kutsealale või ametikohale.
Meie töökollektiivis töötab naine, kes jõhkrutseb kolleegidega ja teeb sigadusi. Palvete ja manitsustega teda korrale kutsuda ei ole õnnestunud. Kuhu oleks ametlikult õige tema peale kaevata, kui otsene juhtkond sellele probleemile ei reageeri?
Te võite pöörduda oma ametiühingu juristi poole, kes analüüsib (tasuta) olukorda ning esitab teie tööandjale teatud nõudmised. Kui töötaja tekitab konfliktolukorra, saab tööandjalt nõuda ohutu töökeskkonna tagamist ja töörahu rikkumise lõpetamist.
Lisaks sellele valitakse igas töökollektiivis, kuhu kuulub üle viie inimese, usaldusisik, kellel on õigus töötajate nimel pöörduda kirjalikult tööandja poole nõudmisega kaitsta kollektiivi skandaalitseja eest ning tagada võimalus töötada rahulikult.
Olen olnud neli kuud haiguslehel. Kas mind võidakse vallandada? Kas mul on õigus pikendada haiguslehte kuni kuue kuuni, kartmata, et jään töökohast ilma? Kas mul on õigus minna puhkusele?
Seda, kas teil on õigus pikendada haiguslehte, otsustab raviarst. Töölepingu seaduses on tõepoolest öeldud, et kui töötaja on haiguslehel neli kuud järjest, on tööandjal õigus tööleping lõpetada. Kui teil õnnestub tööandjale oma olukord selgeks teha, siis vallandamine teid ei ohusta.
Minna puhkusele, olles haiguslehel, te ei saa. Ent te võite haiguslehe katkestada, võtta puhkust ning pärast seda jääda kohe uuesti haiguslehele.
Mis puutub puhkusse, siis teie töötate majahoidjana korteriühistus, kus mingeid puhkusegraafikuid ei koostata. Sellisel juhul tähendab puhkuseavaldus, mis on esitatud kaks nädalat enne seda, et tööandja on kohustatud töötaja puhkusele lubama.
Järgmine kord räägime sellest, kuidas vastata kindlustajate nõuetele, lahendada maavaidlust ja nõuda sisse kahju politseilt.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik