Nagu „Õigusabi“ eelmises väljaandes lubasime, vastame täna pensioniga seotud küsimustele, millega inimesed on tulnud tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Ma töötasin 10 aastat Iirimaal ja ootan seal pensioniikka jõudmist. Eesti pensioni olen saanud juba kolm aastat. Mind aga huvitab see, et kui ma Eestisse tagasi tulen, siis mida võib mind siin oodata Iirimaa pensioni maksustamisega seoses.
Eestis võetakse igalt pensionilt tulumaksu, mis on 20%. Iirimaal niisugust fikseeritud määra ei ole, kõik oleneb tulu suurusest. Ent vaatamata sellele, milline maksumäär on Eestis või Iirimaal, kehtib Eesti ja Iirimaa vahel topeltmaksustamise vältimise leping. Selles on täpselt öeldud, et pensionilt arvestatakse maksu selles riigis, kus inimene seda saab. See tähendab, et kui Iirimaa määrab teile pensioni, hakatakse seda maksustama Iirimaa seaduste järgi, Eesti aga sellelt maksu võtta ei saa.
Te peate kahtlemata siin oma pensioni deklareerima – näitama, et teil on välismaalt saadav tulu, ning lisama tingimata ka teatise selle kohta, et sellelt tulult olete tasunud maksu vahetult Iirimaal: milline summa arvesetati ja milline summa sellest kinni peeti.
Mind huvitab see, kuidas kohtutäitur võib pensioni arestida. Kas on tõsi, et arvelduskontole peab jääma minimaalpalk?
Teil on õigus ja samal ajal ei ole ka.
Riiklik Pensionikindlustuse seadus lubab pensionist kinni pidada kuni 50%. Selle alusel on kohtutäiturid alati arvanud, et see norm on tähtsam kui täitemenetluse seadustiku norm, mis keelab neil pensioni arestida. Riigikohus aga on teinud otsuse, et pensioni suhtes peavad kehtima samad arestimise keelamist käsitlevad normid nagu palkadegi suhtes. Selleks aga, et pensioni ei arestitaks, peab inimene esitama vastava avalduse ja tõestama, et pension on tema ainuke sissetulek.
Kuni pensionär seda ei tee, kuulub pension arestimisele pensionikindlustuse seaduse kohaselt.
Mis puutub inkassofirmadesse, siis need ei saa kontot arestida ega raha kinni pidada. Neil on õigus ainult meelde tuletada maksmise vajalikkust või pöörduda kohtu poole, kui neid võlausaldaja selleks volitab.
Olen 2006. aastast peale invaliid, saan invaliidsuspensioni ja kuriteoohvri hüvitist. 2015. aastal tõsteti pensioni 12 euro võrra ning samal päeval kärbiti 12 euro võrra kuriteoohvri hüvitist. 2016. aasta aprillis indekseeriti pensioni jällegi, tõsteti 15 euro võrra, hüvitist aga vähendati jälle ning nüüd moodustab see 11,20 eurot. Kui pensioni järjekordselt tõstetakse, kas siis kuriteoohvri hüvitis „lahustub“ täielikult?
Kuriteoohvri igakuine hüvitis kehtestatakse kuriteoohvrite seadusega. Täpset summat ei ole see kunagi fikseerinud. Kuidas seda arvutatakse? Võetakse teie keskmine päevasissetulek, mille olete kaotanud seoses püsiva töövõimetusega. Tähistame selle tähega X. See korrutatakse päevade keskmise arvuga ühes kuus, mis on 30. Saame summa Y. Sellest arvatakse maha teie töövõimetuspension. Saadud vahe ongi teie hüvitis. Järelikult seoses pensioni kasvuga teie hüvitise määr väheneb. Mina aga ei näe probleemi selles, vaid asjaolus, et teie igakuine keskmine tulu peab samuti kuuluma indekseerimisele, seda aga ei tehta. Kui see indekseeritaks, kasvaks ka teie igakuise tulu summa.
Just selle küsimusega tuleb teil pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole: miks ei indekseerita teie igapäevast tulu? Mina pean seda rikkumiseks. On vaja pöörduda ameti poole kirjalikult. Seal ollakse kohustatud vastama teile ühe kuu jooksul. Kui ametnikud oma viga tunnistavad, siis teie hüvitis arvutatakse uuesti vähemalt viimaselt kolmelt aastalt.
Olen Valgevene kodanik ja saan Valgevene pensioni (ekvivalendis ligikaudu 300 eurot). Elan Eestis ammu, kuid tööstaaži mul siin ei ole. Maikuus tuleb mul esitada järjekordne taotlus elamisloa pikendamiseks. Seepärast on teravalt päevakorras kindlustuse saamise probleem. Haigekassast seda osta ei ole minu puhul rahalises mõttes reaalne. Kas mul on mingi võimalus saada Eesti pensionäri staatus ilma pensioni maksmiseta, kuid kindlustusega?
Kuna Eesti ja Valgevene vahel ei ole sõlmitud pensionikokkulepet, ei ole Valgevene pensioni võimalik Eestisse üle kanda. Jah, meil on olemas rahvapension, mida saada on õigus inimestel, kes on jõudnud pensioniikka, kuid kellel ei ole piisavat pensionistaaži vanaduspensioni määramiseks ning kes on elanud Eesti Vabariigi territooriumil elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni määramiseks taotluse esitamist. Inimestele, kes saavad pensioni teiselt riigilt, rahvapensioni ei maksta.
Kui Valgevene peatab teile pensioni maksmise, siis teil tuleb sellekohane tõend esitada meie Sotsiaalkindlustusametile. Seejärel saate rahvapensioni ja ravikindlustuse. Ent sealjuures te muidugi kaotate rahas peaaegu kahekordselt.
Ma olen 61-aastane, mul on kolm last. Tahaksin täpsustada, millal mina saaksin minna pensionile?
1.jaanuarist 2017 hakkas pensioniiga vähehaaval tõusma ning tõusis lõppude lõpuks 65 eluaastani. Teie sünniaasta jääb üleminekuperioodi. Kui teil ei oleks kolme last, saaksite pensionile jääda 63,5 aasta vanuselt. Arvestades aga „lasteaspekti“ on teil õigus sooduspensionile ning te võite pensionile jääda 62,5 aasta vanuselt.
Kui ma sain 60-aastaseks, tekkis mul õigus Vene Föderatsiooni pensionile – seal veedetud õpinguaastate eest. Seda Venemaa pensioni ma saan. 63-aastasena hakkasin saama Eesti pensioni, kuid mulle ei arvestatud mu ajateenistust Nõukogude armees, kuigi mind kutsuti teenistusse Eesti territooriumilt ja ma tulin siia tagasi. Teenisin Leedus. Kas mulle on kõik õigesti arvestatud?
Meil eksisteerib otsekui kaks paralleelset pensionisüsteemi: Eesti oma, mille puhul arvestatakse ainult Eesti seadusandlusega, ning pensionisüsteem Eesti ja Venemaa pensionilepingu raames, kus staaži arvestamine toimub selle lepingu sätete alusel.
Sellest hetkest, kui hakkasite saama Venemaa pensioni, väljusite Eesti seadusandluse raamidest. Ja teile Eestis pensioni määramisel võeti arvesse Eesti ja Venemaa vahelise pensionkindlustust käsitleva koostöölepingu sätteid. Inimene, kes on kord sattunud selle kehtivusalasse, ei saa sealt enam väljuda.
Mainitud lepingus on öeldud, et mõlemad pooled võtavad arvesse vaid seda tööstaaži, mis on välja teenitud Eesti või Venemaa territooriumil. Teie teenisite Leedu territooriumil ning seepärast staaž mainitud lepingu kehtivusalasse ei kuulu.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Olen töötanud raudteel vedurijuhina juba 12 aastat. Raudteelaste jaoks eksisteerib tervistkahjustavate töötingimustega seotud pension. „Kahjulik“ tööstaaž on vist 12,5 aastat. Ma tahaksin töökohta vahetada. Kas mul on mõtet jääda praegusele töökohale, et need 12,5 aastat täis töötada?
Kahjuks ei hakka keegi prognoosima, mis saab pensionidest, kui teie pensioniikka jõuate. Normid muutuvad pidevalt. Võib juhtuda nii, et oma õigusi ei õnnestu teil kaitsta isegi kohtus.
Elan Eestis, kuid mul on elamisluba Vene Föderatsioonis. Varsti saan 55-aastaseks. Kas mul on šanssi saada mingit pensioni Venemaal, kui mul tööstaaži seal ei ole?
Eesti kodakondsusega isikute pensionkindlustust kohaldatakse territoriaalsuse põhimõttel ehk see määratakse selle riigi seadustega, mille kodanikud nad on vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele.
Välisriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud võivad loota Vene Föderatsioonis kindlustatud vanaduspensionile, kui nad elavad alaliselt Venemaa territooriumil ehk neil on elamisluba. Kohustuslik tingimus on Vene Föderatsioonis tööstaaži olemasolu. Seepärast ei ole teie puhul Vene Föderatsiooni pensioni võimaik vormistada.
Olen Venemaa sõjaväepensionär. Olen elanud Eestis 1970. aastast. Kas mul on õigus saada Eesti Vabariigis pensioni?
Õigus saada Eestis vanaduspensioni on Eesti alalistel elanikel ja välismaalastel, kes elavad Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel. Kõik oleneb teie tööstaažist – kas saate seda kinnitada või mitte. Selleks tuleb teil pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole ning esitada teie tööstaaži kinnitavad dokumendid.
1975.aastal ma abiellusin ja kolisin Eestisse. Praegu olen ma Vene Föderatsiooni kodanik. 2012. aastal jäin siin vanaduspensionile. Pensioni arvestamisel ei võetud arvesse minu tööstaaži Kasahstanis, seda on tervelt kuus aastat. Miks nii?
Eesti ja Kasahstani vahel ei ole sõlmitud mingit pensionikokkulepet. Seepärast ei saa Eesti teie Kasahstani tööstaaži arvestada. Kahjuks ei saa te ka Kasahstanis pretendeerida pensionile nende aastate eest, sest seal on naiste minimaalne vajalik tööstaaž 20 aastat.
Järgmine kord vastavad juristid tööõigusega seotud küsimustele.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik