Paljud inimesed tulevad tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos sooviga lahendada probleemi, millest räägimegi „Juristi nõuannete“ rubriigis seekord.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Mul on võlad – 80 000 EUR. Üheksa kohtutäiturit ei anna elu. Kuidas kõigest sellest välja rabeleda, kas võib algatada isiklikku pankrotimenetlust?
Et mitme kohtutäituriga korraga tegemist mitte teha, võite tähitud kirjaga pöörduda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta ning taotleda, et kõik teie toimikud antaks üle ühele kohtutäiturile. Kuid pidage meeles, et tasu kohtutäiturite poolt tehtud töö eest kuhugi ei kao. Toimikute üleandmiseks tuleb maksta neile ettenähtud summad.
Samuti võite taotleda, et pärast võlgade väljanõudmist teile jääks minimaalne elatisraha. Seda võib teha ka ilma toimikute üleandmist ühele kohtutäiturile.
Et isiklikku pankrotimenetlust algatada, on tarvis seda kohtus taotleda. Kohtusse saab pöörduda avaldusega nii end pankrotiks tunnistamise kohta, kui võlgadest vabastamise kohta. Avalduse esitamisega kaasneb riigilõiv summas 10 EUR. Kui kohus võtab teie avalduse vastu, määrab ta pankrotihalduri, kes peab kontrollima teie majanduslikku seisu ning kohtule esitatud informatsiooni. Kontrolli alusel esitab haldur kohtule aruande, kus soovitab teie taotlust toetada või ei toeta seda. Määratakse kohtuistung, kus teie kohalolek on kohustuslik. Kohus kuulab ära teid ja halduri ning otsustab.
Võlgadest vabastamise taotluse läbivaatamine algab mitte varem kui kolme aasta möödumisel päevast, mil teid pankrotiks tunnistati.
Suvel suri mu vabaabielu mees. Ta tegi omakäelise testamendi minu kasuks, pärandades mulle kogu oma vara. Võtsin pärandi vastu, sain poole mehe korterist ja tema kogumispensioni. Kuid tema endine abikaasa, kes on selle korteri kaasomanik ja kellel endisest mehest väidetavalt jäid seoses selle kinnisvaraga võlad, nõuab, et ma tasuksin osa neist. Mingisuguseid dokumente mulle ei esitatud. Mida peaksin tegema, kui ei taha kedagi korterist välja tõsta, kuid oma osa tahaksin saada?
Sellest momendist, kui saite teada, et pärandajal olid võlad, teil on kolm kuud, et taotleda tema vara inventeerimist. Soovitan teha seda võimalikult kiiresti.
Peale selle on teil pool korterit, kuid kommunaalmakse te ei maksa. Seega, et võlapretensioonid teie suhtes ei kasvaks, peate otsustama, mida oma osaga teha: müüa, kinkida mehe endisele abikaasale mingi kompensatsiooni vastu või midagi veel. Kui kaasomanikuga on saavutatud kokkuleppe, siis võite fikseerida tehing notari juures. Kui kokkuleppet ei ole võimalik saavutada, tuleb minna kohtusse.
Olen pangale võlgu, pank kaebas kohtusse ning nüüd võtab kohtutäitur minu arvelt teatud summa maha. Suvel lõpes mu tööleping, saan töövõimetuspensioni – 167 EUR, see on mu ainuke tulu. Tuleb välja, et nüüd võetakse võlaraha ainult sellest. Mul on alaelaline laps, kuidas peaksin elama?
Antud olukorras pöörduge kohtutäituri poole avaldusega seoses sellega, et te kaotasite töö ning töövõimetuspension on teie ainus tuluallikas. Avalduses tooge ära ka lapse andmed ja lisage pangaarve väljavõtte.
Mul on väga suur võlg. Läksin kohtutäituri juurde, kirjutasin avalduse nõudmise ajatamiseks, kuid sain eitava vastuse. Mida pean tegema, kui ei suuda maksta?
Soovitan pöörduda võlanõustaja poole. Sellised konsultandid töötavad Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses. Registreeruda vastuvõtule saab telefoni teel – 6660886 kella 9-st kella 16-ni.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mul olid võlad, oma arust kustutasin need. Kuid täiesti juhuslikult selgus, et olen võlgu inkassofirmale – juba 2007.a aprillist. Varem pole mind keegi sellest teavitanud. Tuli välja, et võla algsumma oli 80 EUR, firma kasvatas selle 160-ni ja nüüd nõuab välja. Miks nad vaikisid ja viiviseid kogusid? Kas on nii, et saan nende nõudmisi ignoreerida või tagastada üksnes algsumma?
Üldise reegli järgi, kui kolme aasta jooksul alates kuupäevast, kui inimene pidi võla välja maksma, firma pole pöördunud kohtusse, siis on juriidilised võimalused raha väja nõuda minetatud. Teie suhtes ei ole võimalik algatada täitemenetlust, pole võimalik arreteerida teie arved, korterid jms.
Ja sellisel juhul teile jääb ainult nö eetiline kohustus. Võtsite raha – peate tagastama. Inkassofirma hakkab alalõpmata seda võlga meelde tuletama, kuid juriidiliselt teha teiega midagi ei saa. Peale selle Isikuandmete kaitse seadus näeb ette ja Andmekaitse inspektsioon soovitab, et võlgniku andmed võivad säilida Võlgnike registris mitte üle kümne aasta.
Inkassofirmad ei vaiki, nagu te arvate. Lihtsalt võtavad üle vanad võlad ja hakkavad oma tööd tegema. Aga võlasumma kasvab seepärast, et inkassofirma lisab summa oma teenuse eest. Muuseas ka kohtutäitur teeb seda.
Kui te siiski kavatsete võla ära maksta, kuid ainult selle esialgses summas, siis on parem sõlmida inkassofirmaga kirjalik kokkuleppe. Kirjutage firmale oma oovist, märkides ära, et te ei pea vajalikuks tasuda töö eest, mida pole tehtud, jättes teatamata, et võttis teie võla üle. Teatage samuti, et olete nõus võla ära maksma selle esialgses summas.
Poeg on psühhiaatri juures arvel, kuid tema teovõimetus pole tuvastatud. Koguaeg võtab SMS-laene, ei tagasta neid, sest tööd ei ole. Ka enne maksin ta võlgu ära, nüüd poeg jälle püüab mind pehmeks rääkida, et ma võtaksin tagatisega laenu ning maksaksin tema võlad summas 22 000 EUR ära. Mul pole enam jaksu. Mida teha?
Teie probleemis näen kahte küsimust: mida teha juba kogutud laenudega ja kuidas poja tulevastest laenudest end päästa.
Peamine, mida ma tahan, et teeksite endale selgeks, on see, et mingit vastutust poja võlgade eest te ei kanna. Maksma ta peab ise. Seepärast mingisuguseid kohustusi poja ees teil pole, laenu võtma te ei pea. Oma tegude eest täisealine poeg peab vastutama ise. Ta võiks võtta ühendust krediidiasutustega ja leppida kokku võlgade kustutamise suhtes.
Et end tulevaste laenude eest kaitsta, peate saavutama selle, et poja teovõimetus oleks tuvastatud. Siis tal pole enam õigust suuri tehinguid teha ja laenu võtta. Alustama peaksite perearsti vastuvõtust, lõpustaadiumis protsessi tulevad sotsiaaltöötajad, otsuse võtab vastu kohus.
Kui teovõimetus on tuvastatud, siis isiku ID-kaardil tehakse spetsiaalne märge, mis tähendab, et antud isikul puudub õigus laenulepinguid iseseisvalt sõlmida.
Mul on korter endise abikaasaga kaasomandis. Olen pangale võlgu. Kuidas kaitsta naist korteri kaotuse ohust, kui kohtutäitur, kellele pank andis nõude üle, arreteerib minu osa kinnisvarast?
Dokumentidest järeldub, et teie abikaasa oli laenu kaastaotleja. See tähendab, et kannate panga ees solidaarset vastutust. Ja kui te maksma ei hakka, siis nõuab kohtutäitur võlad välja teie endiselt abikaasalt. Seni, kui te maksate korralikult, teie korterit kohtutäitur ei arreteeri.
Mul on üks hästi vana võlg, mille nõuab sisse kohtutäitur. Räägitakse, et võin selle võla unustada. Kas ongi nii?
Selleks, et tuvastada nõudmise aegumise tähtaega, on vaja mõista selle tekkimise iseloomu. Kohtutäituril on olemas kõik paberid, mille alusel arvutati teile väljanõutav summa. Kui te ei tea, kuidas võlg tekkis, pöörduge kohtutäituri poole saamaks dokumentide ärakirju.
Kuna väidate, et kohtutäitur nõuab teilt välja kindlustusseltsi nõude, see kahtlemata läbis kohtukontrolli. Teisisõnu on olemas kohtuotsus selle kohta, et peate selle summa tasuma. Enne oli kohtuotsuse täitmise tähtaeg 30 aastat. 2011.a alates on see 10 aastat. Sestap enne 2021.a kanda seda võlga maha ei saa keegi.
Olin sellise firma omanik, kus juba palju aastaid ei toimu mingit tegevust ja on Äriregistrist kustutatud. Firmal olid maksuvõlad. Kas mul on veel nende võlgadega mingit pistmist? Teateid pole saanud.
Sellisel juhul firma kustutatakse registrist kohtuotsusega ning sel põhjusel, et see rikub ärireegleid. Millest peaksite alustama? Äriregistri kaudu peate tuvastama teie firma registrist kustutamise põhjuse ja aja.
Informatsiooni pankrotimenetluse kohta tuleks vaadata ka internetis, Ametlikkes Teadaannetes. Muuseas see, et firma kustutati registrist, ei pea tingimata olema seotud tema pankrotimenetlusega.
Üldiselt oma varaga firma võlgade eest omanik ei vastuta. See on võimalik üksnes siis, kui on olemas kohtuotsus selle kohta, et firma läks pankroti selle tõttu, et oma käitumise ja tegevusega juhatuse liige viis selleni.
Kui Maksu-ja Tolliamet ei pöördunud kohtu poole ning ei nõudnud firma võlgade ülekandmist teie nimele, mingisuguseid pretensioone teie suhtes olema ei peaks.
Järgmisel korral on tähelepanu keskel pensioniküsimused.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)