Mu kodu on mu kindlus. See laialt levinud ütlus kaotab oma mõtte, kui ühel või teisel põhjusel on vaja seda kodu jagada. Avaldame valiku küsimusi, mida on arutatud tasuta konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Enne meie abiellumist kirjutasid vanemad maja mehe nimele, majaaluse maa aga erastasime abielu ajal. Kui otsustasime lahutada, ütles mees, et maja on tema oma, mina aga olen selles ainult elanud. Kuigi me oleme sellesse paigutanud raha üheskoos. Kuidas seda maja nüüd jagada?
Maja puhul on tähtis, millal erastati maa – abielu ajal või mitte. Kui see erastati abielu ajal on teil õigus poolele sellest. See, et ka teie paigutasite sellesse majja oma raha, omandiõiguse määramisel mingit rolli ei mängi.
Juriidiliselt olen ma abielus, kuid tegelikult elab mu abikaasa juba ammu Venemaal. Otsustasime juba ammu lahutada, kuid probleem on vara müümises. Meil on Vene Föderatsiooni territooriumil korter. Mees veenab mind selles, et see ei ole erastatud, et mina pean sellest loobuma, andes talle volikirja korteri müümiseks. Mida peaksin tegema?
Lahutuse ja vara jagamise protsessid ei ole omavahel kuidagi seotud. Vara on võimalik jagada nii abielu ajal kui ka pärast selle lahutamist. Ent kõigepealt tuleb teil teha selgeks kinnisvara staatus Venemaal ning alles siis vaadelda müügivõimalust. Soovitan tungivalt enne volikirja vormistamist see välja selgitada, et vältida igasugust pettust.
Meie abielu on lahutatud. Mu endine abikaasa elab välismaal. Korteri ostsime abielu ajal laenu eest, mille võtsime kahe peale. Endine mees seda laenu aga ei maksa ja korteri eest samuti mitte. Tema sõnul ei kavatsegi ta seda teha. Kuidas mina peaksin selle kinnisvaraga toimima?
Kuni laen ja vara ei ole jagatud, ei hakka kahjuks keegi arvutama, kes ja kui palju on maksnud. Selge on üks: laen jaotub pooleks.
Kui te olete eluasemelaenu kaaslaenusaajad ja kaasomanikud, siis, kui te olete jaganud vara kohtu kaudu, võiksite endiselt abikaasalt välja nõuda poole väljamakstud laenust ja kommunaalmaksetest.
Mu vanemad lahutasid abielu 2002. aastal. Neil oli ühiselt soetatud korter. Isa võttis pangast laenu ja maksis emale poole korteri maksumusest. Mõni aeg hiljem otsustas isa korteri ära müüa, kuid mina pakkusin, et maksan kinni tema laenu, et tulevikus saaks pool korterist minu omaks. Nüüd aga otsustas isa uuesti abielluda ja ma kardan, et võin kõigest ilma jääda. Mida soovitate teha?
Praegu te maksate oma raha üldiselt tühja ning mingeid garantiisid, et saate isa elamispinna, teil ei ole.
Kui te ka niigi maksate tema laenu, siis isa nõusolekul oleks tal lihtsam vormistada teile kinkeleping tema õigusega elada selles korteris. On võimalik koostada ka testament teie nimele, kuid, nagu te mõistate, on seda iga hetk võimalik muuta.
Seni on olukord niisugune, et kui isaga peaks midagi juhtuma tuleb vara jagada teie ja tema naise vahel. Kui selleks ajaks on nende abielu lahutatud, siis õigust korterile endisel naisel ei ole.
Ma elasin ühe naisega vabaabielus. Me võtsime võrdsetes osades eluasemelaenu ja oleme mõlemad korteri kaasomanikud. Meil tekkisid aga lahkarvamused ja me läksime lahku. Nüüd maksan mina tagasi nii laenu kui ka korteri kommunaalmakseid. Kas on mingi võimalus nõuda, et mu endine elukaaslane maksaks poole sellest summast?
Vaatamata sellele, et makseid arvatakse maha teie kontolt, siis kui tema on teine laenusaaja, on ta kohustatud seda tagasi maksma samuti, nagu teie. Kui ta ei ela korteris, siis võib ta mitte maksta vee ja elektri eest, kuid ülejäänud maksed on talle kohustuslikud.
Te võite oma endist elukaaslast hoiatada, et teil on õigus pöörduda kohtu poole ning nõuda temalt välja pool teie poolt maksetena tasutud summast. Kohtus tuleb teil muidugi tõestada, et kogu aeg olete maksnud just teie.
Mul on abielu ajal soetatud vara: suvila ja korter. Nüüd tahab mu abikaasa nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kuidas jagada kinnisvara nii, et meie tütrele jääks korter?
On vaja mõista, et vara on teil koos mehega kaasomandis. Tütar saab oma osa pärast isa või ema surma. On võimalik vormistada tema nimele ka testament.
Kui teid ei rahulda praegune variant, mille puhul vara jagatakse abikaasade vahel pooleks, siis on teie tütrel kaks võimalust. Kas te koos mehega lepite kokku tema kasuks ja teete notari juures kinkelepingu või lähete kohtusse, jagate korteri, müüte oma osad ära ja ostate tütrele muu elamispinna.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Me ostsime vennaga kahepeale krundi, mis kirjutati tema nimele. Mina võtsin laenu, me ehitasime maja, mille omanikuks on samuti vormistatud vend. Kuidas saaksin ma kinnistada oma õigused maale ja majale, et selle võiks saada päranduseks minu laps?
Kõige lihtsam ja odavam variant on jagada krunt ja maja vennaga võrdselt pooleks, fikseerides selle notari juures. Seda on võimalik vormistada nii ostu-müügilepinguga kui ka kinkelepinguga. Edaspidi on kumbki oma poole omanik ning võib oma osa ka pärandada.
Ma olen invaliid. Kuna olen ka lesk, otsustasin ma kolida linna, kus elab mu tütar, ostes endale seal väikese toa. Ent korter teises linnas jäi alles ja selle eest tuleb kogu aeg maksta, mis käib mulle üle jõu. Müüa seda ei ole õnnestunud isegi võileivahinna eest. Kuidas saaksin sellest kinnisvarast vabaneda?
Õigust selle eest mitte maksta teil kahjuks ei ole. Kui korterit ei õnnestu müüa ning ei ole võimalik anda üürile kommunaalmaksete eest, siis on kõige parem variant see kinkida. Ja siis hakkab selle eest maksma juba teilt kingituse saanud inimene.
Me läksime naisega lahku ning hiljuti esitas ta kohtule nõude, et jagataks suvila, mille mina ehitasin osaliselt siis, kui olime abielus, ning lõpetasin ehituse pärast lahutust. Suvilakrundi eraldasime abielu ajal. Millele võin mina loota?
Omandiõigus majadele ja suvilatele tekib siis, kui erastatakse maa. Kuna teie erastasite maa abielu ajal on krunt teie ja endise abikaasa kaasomandis (50:50). Pärast seda, kui teie endine naine esitas avalduse vara jagamiseks, ei ole krundi säilitamine selle praeguses staatuses võimalik. Seadus seda ei luba.
Sellisel juhul on esimene samm valmistada ette vastus hagiavaldusele. See tuleb esitada tähtajaks, mille kohus on näidanud oma määruses. Teil on õigus esitada vastuhagi koos omaenda jagamisvariandiga. Näiteks, kui te olete võimeline dokumentaalselt tõestama, et olete pikemat aega kandnud suvilaga seotud kulusid üksinda ning olete ainult omaenda jõupingutustega oluliselt suurendanud selle krundi ja suvila maksumust, siis võib kohus valemist 50:50 taganeda. Kui aga teie omalt poolt midagi ei paku ega tõesta, siis kohus rahuldab pigem teie endise abikaasa taotluse.
Ma kavatsen abielu lahutada. Korteri omanikeks oleme mina ja minu naine. Meil on ühine elamuasemelaen, mida maksan mina. Tahaksin maksta seda ka edaspidi, kuid olla sealjuures selle kinnisvara ainuomanik. Kuidas seda teha?
Et saada selle korteri ainuomanikuks, tuleb teil sõlmida leping vara jagamise kohta. Seda on võimalik teha notari juures või, kui poolte arvamused lähevad lahku, saab lahendada ühiselt soetatud vara jagamise küsimuse kohtus.
Kõike seda, mille olete maksnud abielus olles, ei arvestata kuidagi. Jutt on sellest laenusummast, mis on maksmata lahutuse hetkel.
Oletame, et korter hinnatakse 40 000 eurole, laenujääk on 30 000 eurot. Et jagamisel jääda ainuomanikuks, tuleb teil naisele välja maksta 20 000 eurot kaotatud omandi eest. Tema omakorda peab maksma teile 15 000 eurot poolena ülejäänud laenust, mille kustutate teie. Järelikult tuleb teil maksta naisele vaid 5 000 eurot (40/2-30/2).
Me ostsime abielu ajal korteri laenu eest. Nüüd oleme lahutanud ja müüme korterit. Mind huvitab, kuidas jagada raha ja kas on vaja pöörduda notari poole.
Ostu-müügitehing sõlmitakse ainult notariaalselt, mingit muud võimalust siin olla ei saa. Tehingu osapooled võivad kokku leppida erinevaid arveldusvariante: 1) ostja kannab summa notari deposiidikontole ja see jaotab raha võrdselt müüjate kahele kontole, 2) ostja „viskab välja“ korraga kokkulepitud summa mõlema müüja kontole. Kõik need kokkulepped peavad olema kinnistatud ostu-müügilepingus.
Kõigepealt aga tuleb teil kustutada võlakohustused ehk maksta tagasi eluasemelaen. Ja see laenusumma läheb panka otse notarilt.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Rahu teie kodule ka uuel aastal! Järgmine kord kohtume juba jaanuaris, kui juristid, kes konsulteerivad Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroos, vastavad meeleldi teie küsimustele.