Te annate raha laenuks, aga tagasi seda ei anta. Teile tahetakse kaela veeretada võõraid võlgasid ja nende pärast võite jääda peavarjuta… Kas tuleb tuttav ette? Pakume juristide nõuandeid, mida on antud neis küsimustes tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Poeg ostis mõni aeg tagasi järelmaksuga tahvelarvuti, vormistades kogu asja, nagu hiljem selgus, oma elatanud vanaema nimele. Makseid tasus ta omaenda kontolt ja maksmata jäi veel vaid 150 eurot. Poeg aga sõitis välismaale ja enam ei maksnud. Tahvelarvuti ostutingimustest sai pere teada alles siis, kui kohtutäitur oli saatnud vanaema nimele nõude maksta 2000 eurot! Talle teatati, et tema pensionist hakatakse maha arvama 15 eurot kuus, kuni võlg on täielikult tasutud. Me oleme šokis, kust tulevad niisugused numbrid !? Mida sellises olukorras teha?
Dokumentide alusel otsustades, andis kauplus, kust tahvelarvuti osteti, nõude kõigepealt üle inkassofirmale. Seal võis 150 euro tasumisega viivitamine suurendada summad 450-550 euroni. Jah, kahjuks on see võimalik.
Seejärel jõudis inkassofirma võlga tagasi nõudes anda asja kohtusse ning pärast seda lisandusid teenusekulud, viivised jne.
Mis puutub vanaema kontolt 15 euro tasumisse kuus, siis olge õnnelikud, sest see on justkui saatuse kingitus, sest kohtutäituril on õigus võtta igakuiselt maha kuni pool pensionit. Selles mõttes on pensionärid halvemini kaitstud, kui tööl käivad inimesed, kelle kontole tuleb tingimata jätta vähemalt minimaalpalk.
Nüüd tuleb teil pöörduda kohtutäituri poole – seda saab teha ka e-posti vahendusel – ning teatada, et 15 eurot kuus on vanaema täielikult võimeline tasuma ja kogu summa makstakse tingimata välja.
Üks firma veenis mind investeerima oma tegevusse heade intressidega. Aga firma läks pankrotti. Õigupoolest ma ei teagi täpselt, mis juhtus. Kõik lepingud on mul alles. Kuidas võiksin ma oma raha tagasi saada?
Äriregistri andmetel on firma sealt kustutatud 2013. aastal. Infot pankroti kohta ei ole. Ent isegi siis, kui pankrotimenetlus oli, olete teie oma nõudega hiljaks jäänud.
Enne, kui pöörduda kohtu poole, mõelge järele, kas teie nõuded on reaalsed. Võib-olla on kostja kadunud või tal ei ole raha ning ta ei suudagi maksta teile kompensatsiooni.
2002. aastal võttis üks tuttav minult laenuks suure rahasumma. Ta andis võlakirja, et tagastab võla kolme nädala pärast, kuid ei ole seda siiani teinud, kuigi ma olen korduvalt küsinud. Mida ma peaksin tegema?
Kogu probleem seisneb siin tähtaegades. Pärast kolme nädala lõppemist oli teil veel kolm aastat, mille jooksul oleksite võinud pöörduda inkassofirma või kohtu poole, et nad võla välja nõuaksid. Aga möödunud on juba 14 aastat ning selle nõude aegumistähtaeg on kahjuks möödas. Nüüd on teil võimalik loota ainult oma võlglase südametunnistusele.
Mulle helistas kohtutäitur ja küsis, kuhu ta võiks saata mulle nõude 3000 euro suuruse korterivõla tasumiseks. Aga mul ei ole mingit võlga! Pärandina jäi mulle sellest korterist neljandik osa, teine pärija aga sai kolm neljandikku. 2005. aastal müüsin ma oma osa talle ning temast sai selle kinnisvara ainuomanik. Mina loomulikult seal ei ela, kuid kinnistusraamatusse olen omanikuna kantud miskipärast ainult mina. Kuidas teha nii, et kellelgi ei oleks mulle enam mingeid pretensioone?
Te peate tegema asjad selgeks sissekandega kinnistusraamatus. Selleks võtke pangast väljavõte selle kohta, et te saite tookord raha korteri neljandiku osa eest ja pöörduge selle väljavõtte ja ostu-müügilepinguga kinnistusosakonna poole. Seal on nad kohustatud parandama omanike lahtris vea. Võlgade eest aga vastutagu tegelik omanik. Kahtlemata tuleb teil võtta kontakti ka kohtutäituriga ja talle olukorda selgitada.
***
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Meie korteriühistu rajas maja juurde parkimisplatsi ja „hajutas“ tasu selle ehitamise eest kõigi korteriomanike vahel. Mul ei ole autot ega soovi olla selle parkimiskoha omanik. Kas antud juhul on korteriühistu nõudmine seaduslik? Ma üritasin anda neile vastava avalduse, kuid nad ütlesid, et seda vastu ei võta, kuna see on vene keeles.
Peab alustama sellest, kuivõrd parkimisplatsi rajamine on olnud üldse seaduslik. Maa maja ümber kuulub kõigile korteriühistu liikmetele ning kui nad tahavad midagi sellele ehitada, on vaja absoluutselt kõigi korteriomanike nõusolekut. Kui isegi ainult teie üksi oma nõusolekut parkla ehitamiseks ei andnud, siis on see ehitus ebaseaduslik. Kuni seadusevastast tegevust ei ole parandatud, võimaldab seadus teil mitte maksta, teatades sellest kirjalikult korteriühistu juhatusele.
Kuidas sel juhul kõige paremini toimida? Esiteks saatke korteriühistule tähitud kirjaga pretensioon, milles osutage, et te oma nõusolekut parkimisplatsi ehitamiseks ei ole andnud, autot teil ei ole ning seepärast te keeldute võlaõigusseaduse alusel maksmast nõutavat tasu parkimiskoha eest, kuni kõik ehituse dokumendid ei ole korda seatud ning probleem ei ole lahendatud koos kõigi korteriomanikega.
Teiseks märkige kommunaalmaksete tasumisel, et vastavalt teie pretensioonile maksate neid vaid parkimiskoha eest tasu arvestamata.
Vene keeles koostatud avaldust ei ole juhatusel õigust jätta vastu võtmata, sest korteriühistu ei ole riigiasutus ning ranget keelenõuet korteriühistute suhtes ei ole. Juhin teie tähelepanu veel ühele küllalt tähtsale asjaolule. Korteriühistu olete moodustanud teie, korteriomanikud, eesmärgiga aidata teil maja hallata. See, et juhatus teeb takistusi suhtlemisel korteriomanikega, on vastuolus korteriühistu enda olemusega.
Oleme pojaga korteri kaasomanikud. Meil on veel suvila, millest neljandik kuulub pojale, ülejäänud osa mulle. Poeg on võtnud laenusid ja sattunud võlgadesse ning kaotas ka töö. Nüüd on ta alustanud menetlust eraisiku pankroti väljakuulutamiseks. Kuidas võib see puudutada mind?
Jutt on omandi mõttelistest osadest. Selleks, et neid müüa, peab pankrotihaldur pöörduma kohtu poole kaasomanduse lõpetamiseks. Kohus lõpetab kaasomanduse ja määrab, milline osa müüki läheb. Enne seda aga peab kohust informeerima teid kui kaasomanikku sellest, et on laekunud avaldus ja pankrotihaldur soovitab kõike jaotada ühel või teisel viisil, müües kinnisvara oksjonil ning andes teile raha, mis on saadud teile kuuluva osa müügist.
Kui olete kätte saanud kohtu dokumendid, võite pakkuda välja muud, teie jaoks mugavat varianti kaasomanduse lõpetamiseks. Siis otsustab kohus, millist varianti valida.
Pean hoiatama, et oksjonil müüdava kinnisvara hind on üldjuhul madalam sellest, mida te võiksite saada, kui müüte vara iseseisvalt. Seepärast üritage pankrotihalduriga kokku leppida niisuguse variandi üle, mille puhul te müüte oma osa iseseisvalt, halduri kontrolli all.
On olemas veel üks võimalus. Te võtate kõik ja maksate pojale välja tema osa maksumus. Kogu raha antakse üle pankrotihaldurile ning see läheb võla katteks.
Arvan, et ma ei eksi, kui oletan, et te muretsete, kas pankrotihaldur ei võta ära kogu suvila müügist saadud raha. Ärge muretsege! Kui teie poja osa võlga ei kata, ei ole kellelgi õigust võtta ära teie osi või nende müügist saadud raha. Teie poeg on täisealine ja tema võlgade eest teie vastutust ei kanna.
Muide, kui korter on teie ainus elukoht, siis pankrotihaldur seda müüa ei saa. Erinevalt pankrotihaldurist, kes võib võtta ka „viimased püksid“. Kui pankrotihaldur ikkagi püüab korterit maha müüa, siis võite selle vaidlustada kohtus.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Järgmine kord käsitleme olmeprobleemide õigusliku lahendamise võimalusi.
Foto: Joe Shlabotnik / flickr.com (CC BY-NC-SA 2.0)