Küsimuste hulgas, mida inimesed Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistelkonsultatsioonidel esitavad, on üksjagu niisuguseid, mis on seotud eri põlvkondade omavaheliste suhetega ja nii alaealiste kui täiskasvanud laste õiguste ning kohustustega.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Aasta tagasi andsin kohtusse avalduse oma lapse isalt – endiselt vabaabielukaasalt – elatise saamiseks. Kohtust pole ma aga siiamaani midagi sanud, kuigi lapse isa ütles, et mingid paberid tulid, ja alguses andis mulle sularaha. Nüüd ei saa ma temalt midagi. Mida teha?
Nagu teie küsimusest võib aru saada, te pole kohtust saanud mingeid dokumente, seepärast tuleb teil kõigepealt pöörduda kohtusse, et saada sealt elatisraha kohta käiva otsuse koopia (kui otsus on juba tehtud). Kohtuotsuse koopiat on teil vaja selleks, et pöörduda kohtutäituri poole ja teatada, et väljamakseid selle otsuse kohaselt ei ole tehtud, seepärast palute te tagada elatise saamise.
Samuti teavitan teid, et kui lapse isa ei maksa elatist, siis erandjuhtudel võib selle kohustuseks teha tema vanematele. Võib pöörduda kohtusse ja paluda elatise maksmise kohustuse nendele üle anda.
Ametlikult minu poeg abielus ei olnud, kuid endiselt elukaaslaselt on tal 5-aastane laps. Poeg ei ole tema sünnitunnistusele kantud, kuid soovib teda lapsendada. Kuidas seda teha?
Kui ema on nõus, siis nad lihtsalt lähevad ja registreerivad teie poja lapse isana. Lapsele antakse uus sünnitunnistus, kus on kirjas teie poja kui isa nimi.
Kui lapse ema nõusolekut ei anna, siis tuleb teie pojal kohtumeditsiinilise ekspertiisi osakonnas teha DNA analüüs. Seejärel tuleb tal anda kohtusse avaldus isaduse tuvastamiseks.
Pidage silmas, et isaduse tuvastamisega tekivad ka seadusest lähtuvad kohustused lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Emal on õigus nõuda teie pojalt alimente.
Korteriomanik on minu abikaasa. Täiskasvanud poeg ei tööta kusagil, kuritarvitab alkoholi, meie juurde sisse kirjutatud ei ole. Kuidas me saaksime ta välja tõsta?
Antud hetkel ei ole tal korterile seaduslikku õigust. Isegi kui ta on teie juures sisse registreeritud, ei anna see talle õigust viibida teie elamispinnal.
Seepärast tuleb antud olukorras teil endal otsustada, kas te suudate ta välja tõsta. Selleks piisab, kui võtate talt ära võtmed või vahetate luku. Kui ta hakkab teie rahu rikkuma, võib kutsuda politsei.
Kasvatan üksi kahte last. Mees, kes jõi, tarvitas narkootikume ja peksis mind, kadus umbes kaks aastat tagasi. Andsin lahutuse sisse, kuid kuna teda ei suudetud leida, siis minu avaldust menetlusse ei võetud. Siis pöördusin kohtusse taotlusega, et mees teadmata kadunuks tunnistataks, et saada vähemalt toitjakaotustoetust. Aga jälle keelduti, viidates sellele, et alates päevast, mil teda viimast korda nähti, peab olema möödas 5 aastat. Mida teha?
Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle asukoha, elus või surnud olemise kohta puuduvad teated nii pika aja jooksul, et olukorraga arvestades on tõsiselt alust kahtlustada, kas ta on elus.
Huvitatud isiku taotluse peale võib kohus tõesti tunnistada teadmata kadunud isiku surnuks, kui 5 aasta jooksul pole teateid selle kohta, et ta on elus. Võimalust protseduuri kiirendamiseks kahjuks pole. Üks variantidest on pöörduda kohtusse avaldusega mehelt alimentide välja nõudmiseks. See võib aktiviseerida ka tagaotsimisprotseduuri juhuks, kui ta on veel elus.
Mul on invaliidist laps, kes mõnikord teeb valjuid häälitsusi. Hiljuti ma kukkusin, laps hakkas valjusti karjuma, kell oli umbes 22.30. Naaber jooksis kohale, toorutses, teatas vihkamisega, et teda on see lärm ära tüüdanud, et tehku ma midagi „selle oma debiiliga”, „isoleerigu ma teda”. Olin juba alustanud heliisolatsiooni paigaldamist. Aga kuidas saan ma ennast kaitsta naabrite niisuguse tegevuse eest?
Te peate mõistma, et sõltumata teie lapse raskest seisundist on naabritel õigus vaikusele kella 22 kuni 6 hommikul tööpäeviti ja kuni 7 hommikul ööl vastu puhkepäeva. Seega oli naabril õigus avaldada pretensioone, kuid loomulikult mitte solvata. Kui niisugused juhtumid korduvad, siis võite pöörduda politseisse.
Kuid teil tuleb ette võtma meetmeid korterisse heliisolatsiooni paigaldamiseks. Samuti võite rääkida naabriga heaga, selgitada, et te paigaldate heliisolatsiooni, võtate ette ka mingeid muid meetmeid ja olete alati valmis koostööks.
Minu pojal ja tema tütarlapsel sündis laps, kui nad ise olid alaealised. Nad ei ole registreeritud, elavad teineteisest eraldi. Minu poeg ja temalaps elavad koos minuga. Lapse ema kahjuks lapse vastu huvi ei tunne, vanematoetust saab, kuid jätab selle endale, lapse jaoks ei anna midagi. Kas ma saan ennast eestkostjaks vormistada, lapsega tegelen ju praktiliselt mina üksi, aga mõningaid probleeme on vahel päris raske lahendada, kuna ma olen ju ainult vanaema?
Isegi kui ta saate eestkostjaks (mis on täiesti võimalik), pole mingit juriidilist garantiid, et laps alati teiega jääb. Tal on ju vanemad.
Eestkoste vormistamise protseduur on võrdlemisi pikk, kuid teil tasub teada, et kui teie poeg täisealiseks saab, siis võib ta pöörduda kohtusse, et lasta määrata lapsega suhtlemise korda. Tuleb viidata, et laps elab kogu aja koos isaga. Ja ta palub mitte muuta lapse elukohta.
Samuti tasub pakkuda emale külastamise graafikut ja lisada avaldusse seisukoht, mis puudutab otsustusõigust lapse meditsiinilise teenindamise, tema õppimise ja kolimise osas. Edaspidi, kui laps jääb elama koos isaga, on tal õigus ka lapse emalt alimente nõuda.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Minu endine naine on alkohoolik. Tütar elab endiselt temaga ühe katuse all. Korter on väike, abielu ajal omandatud, normaalset elukohta ma vahetuse tulemusena osta ei suuda. Alaealisel tütrel on selles olukorras väga raske ja ta ei taha rohkem elada koos emaga, kes saab muide ka lapsetoetust, kuid ei kuluta seda lapse peale. Kuidas tütart kaitsta? Kardan, et sotsiaaltöötajad võtavad ta ära.
Olukord on tõepoolest niisugune, et teil tuleb kas olukorraga leppida või ära kolida. Korteri vahetamiseks võite pöörduda kohtusse. Vara jagamiseks on mitmeid variante: korter müüakse ja kumbki endistest abikaasadest saab talle ette nähtud müügisumma; korter jagatakse pooleks; korter jääb ühele endistest abikaasadest, teine saab kompensatsiooni, mille suurus sõltub tema panusest selle korteri ülalpidamisse. Viimati mainitud juhul võib ette näha sundväljatõstmise nõuet kohtutäituri ja politsei kaasamisega.
See, kas sotsiaalteenistus lapse ära võtab või mitte, ei sõltu mitte üksnes ema käitumisest, vaid ka teie tegevusest. Kui te hoolitsete tütre eest, suhtlete sotsiaaltöötajatega normaalselt, siis niisugust küsimust ei tõstatu.
Kui laps hakkab elama teiega, siis hakkate teie ka lastetoetust saama. Muide, vastava avalduse selle kandmisest teie arvele võite vormistada sotsiaalosakonnas juba praegu, selgitades, et raha, mida saab tüdruku ema, ei kasutata sihipäraselt.
Kust ma võiksin abi saada? Ma tahan vormistada eestkoste oma tütre ühe lapse suhtes, kes juba peaaegu aasta elab varjupaigas. Ma olen sunnitud võitlema sotsiaaltöötajatega. Tütrelt võeti ära vanemlikud õigused. Sotsiaaltöötajad valmistavad ette dokumente kõigi laste kasuperesse andmiseks, kuigi ma ütlesin kindlalt, sealhulgas teatasin kirjalikult soovist saada eestkostjaks.
Eestkoste vormistamiseks ei ole teil vaja oodata sotsiaaltöötajate tegutsemist. Te võite otse kohtusse pöörduda. Kohtuprotsessi kaasatakse nii või teisiti ka sotsiaaltöötaja, kelle käes on kõik teie juhtumiga seotud dokumendid. Kui mõni dokument on teile vajalik, sotsiaaltöötajad ei anna seda, siis on teil õigus taotleda kohtult selle dokumendi võtmist.
Selle protsessi käigus vajate kindlasti abi. Eesti Lastekaitse Liidu juures annab kolmapäeviti tasuta konsultatsioone advokaat. Soovitan tema poole pöörduda. Kui te kuulute vähekindlustatute hulka (viimased kohtulahendid on määratlenud, et selliseks loetakse perekondi, kus pärast kõigi kulude katmist jääb alles mitte rohkem kui 300 eurot inimese kohta), siis edasiste protseduuride puhul võib rääkida ka riikliku advokaadi teenustest.
Koos avaldusega eestkoste määramise kohta võite anda kohtusse taotluse peatada kõigi küsimuste lahendamine nende laste suhtes kuni teie küsimuse lahendamiseni.
Kohtuliku kompromissi korras leppisin lapse isaga hiljuti kokku minimaalsest väiksema alimentide summa. Lapse isa ei maksa isegi seda. Kas ma saan tühistada kompromissotsuse ja nõuda uuesti alimente? Ja kas ma võin vahetada lapse perekonnanime?
Kompromissist keelduda on väga keeruline, see on võrdlemisi keerukas menetlus. Küsimuse lahendamine sõltub sellest, millises mahus lapse isa ei täida tema peale pandud kompromisskohustusi. Kompromissist keeldumiseks peab olema järgitud kindlaid tingimusi, millest üks on lepinguliste kohustuste tõsine rikkumine. Teie puhul käib jutt paarist kuust ja järelikult on veel vara keeldumisest rääkida. Alguses on teil parem pöörduda kohtutäituri poole, esitades talle kohtumääruse koos märkusega selle jõustumise kohta. Kohtutäitur nõuab saamata jäänud alimendid välja.
Mis puudutab lapse perekonnanime vahetamist, siis esialgsel etapil on tarvis tema isa nõusolekut. Kuid kui endise perekonnanime säilitamine segab lapse edasist elu, ühega vanematest aga pole võimalik kontakti võtta, siis võib loa perekonnanime vahetamiseks anda ka kohus. Kuid, kordan, selle jaoks on vajalik väga mõjuv põhjus.
Olin koos tütrega ujulas, tütrel lõikas jalga terav mosaiik. Me läksime kohe sealsesse traumapunkti, kus haava töödeldi. Kas me võime pretendeerida kompensatsioonile ujula poolt?
Kui jutt on materiaalsest kahjust, siis te peate kirjutama ujula administratsioonile pretensiooni, näidates täpselt ära teie nõutava summa. Seadus ei sätesta ei minimaalset ega maksimaalset kompensatsioonimäära. Kuid materiaalne kahju peab olema dokumentaalselt tõestatud. Teie puhul, oletame, ujula piletiga, kahjuga, mis tekkis sellest, et te pidite olema koos trauma saanud lapsega ega saanud minna tööle, raviarvetega, rehabilitatsiooniprotseduurile suunamisega, mille te läbisite või mida ei saa endale lubada jne. Kui teil on niisugused dokumendid olemas, aga ujula ei soovi teie kahju kompenseerida, pöörduge kohtusse.
Mis puutub moraalse kahju hüvitamisse, siis siin on kõik palju keerulisem. Ja isegi kui te lähete kohtusse, siis arvestades trauma iseloomu on kõige tõenäolisem, et otsust ei tehta teie kasuks.
Järgmisel korral vaatleme korteriga seotud küsimusi.
Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik