Kodakonduse teema ja sellega seotud küsimuste tähtsust on nüüdismaailmas raske üle hinnata. Täna otsustasime juristi nõuannete rubriigis just neile küsimustele tähelepanu pöörata. Alljärgnevat infot jagati Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta konsultatsioonidel.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Poeg töötab ametlikult Rootsis, tal on seal ajutine elamisluba, Eestis aga hall pass. Poja naine on Ukraina kodanik, siin on ta viisa alusel, soovib saada ajutist elamisluba. Talle aga keelduti seda andmast, öeldi, et mees peab elama ja töötama Eestis. Tal sünnib aga varsti laps. Mida niisuguses olukorras teha, kuidas saaks minia elamisloa Eestis?
Inimene, kes on abielus isikuga, kellel on Eestis alaline elamisluba, võib kahtlemata saada siin vastava elamisloa. Seejuures on aga mitmeid nõudmisi abielu ja abikaasa kui vastuvõtva poole suhtes.
Abielu peab olema ametlikult registreeritud, majanduslikult kindlustatud ega või olla fiktiivne.
Teie pojal kui vastuvõtval isikul peab olema alaline elamisluba ja poeg peab elama peamiselt Eestis. Siin tekib vastuolu asjaoluga, et ta sai ajutise elamisloa Rootsis, seega peab elama seal, aga mitte valdavalt Eestis. Kui teie poeg saab alalise elamisloa Rootsis, siis tunnistatakse alaline elamisluba Eestis kehtetuks. Kui elu Rootsis ei laabu, siis võib poeg tagasi tulla ja taastada siinse alalise elamisloa.
Omades elamisluba millises iganes Euroliidu riigis, saab teie poeg ilma igasuguste piiranguteta tulla Eestisse. Mis puudutab tema naist, siis niisuguses olukorras on parem alustada elamisloa vormistamist siiski Rootsis, kuna abikaasa elab ja töötab alaliselt just seal, järelikult on perekonna ühinemine praegu võimalik üksnes seal. Lapse elamisluba määratakse samuti isa peamise elukoha järgi.
Minu sõbrataril on alates 1998. aastast alaline elamisluba Eestis. Alates 2000. aastast elab ta USA-s. Seal lõppes tema halli passi kehtivusaeg. Nüüd tahab ta, olles enam mitte noor inimene, Eestisse tagasi tulla, seda enam, et siin on tal alles korter. Kuidas saab seda korraldada? Sõbratar kardab, et satub siin kohe väljasaadetavate isikute laagrisse.
Teie sõbrataril on tarvis pöörduda Eesti konsulaati. Seal vormistatakse talle tagasitulekuks vajalik dokument. See on ühekordne dokument piiri ületamiseks Eestisse tagasi pöördumisel. Eestisse jõudnult saab ta aga uuesti taotleda välismaalase passi, kuna alaline elamisluba on tal olemas.
Ainsaks probleemiks on selgitused Politsei- ja piirivalveametile. Eestis on niisugune kord, et kui inimene elab üle kuue aasta väljaspool Euroliitu, siis võidakse tal isegi alaline elamisluba tühistada. Automaatselt seda siiski teha ei tohi.
See tähendab, et teie sõbrataril tuleb kirjutada mitmesuguseid seletuskirju, pidada kirjavahetust ametnikega, kaitstes oma elamisloa õigust. Mingisugused väljasaadetavate laagrid teda aga seejuures ei ähvarda.
Olen Eesti kodanik. Minu vabaabielunaine on Valgevene kodanik. Varsti sünnib meil laps. Naisele anti Eesti viisa ainult kolmeks kuuks. See tähtaeg on läbi saamas, aga meie tahame, et laps sünniks Eestis. Kuidas me saaksime viisat pikendada? Ja kuidas vormistada ravikindlustust, sünnitus maksab ju 1000 eurot? Maksegraafikut keelduti andmast.
Avaldusega viisa erakorraliseks pikendamiseks võib Valgevene kodanik pöörduda Politsei- ja piirivalveametisse. Muidugi tuleb põhjendada pikendamise vajadust. See tähendab, et naine peab lisama tõendi günekoloogilt, kus on ära toodud raseduse senine kestus ja öeldud näiteks, et tema praegune seisund ei võimalda sõitu Valgevenesse ette võtta.
Kui naine jääb Eestisse, tuleb sünnituse eest maksta. Võite võtta laenu.
Niisiis mõelge siiski läbi Valgevenes sünnitamise võimalus. Seda enam, et ka seal sündides saab laps ikkagi sünnijärgse Eesti kodakondsuse, kuna teie kui Eesti kodanik olete kirjas tema sünnitunnistuses.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Minu endine mees ja minu lapse isa on Ukraina kodanik. Minul on hall pass. Ma ei saa kuidagi teha lapsele Ukraina passi, kuna isa hoiab kohtumisest kõrvale, aga nagu mulle konsulaadis selgitati, on õigus dokumente sisse anda ainult temal. Passi puudumise tõttu ei saa laps elukohast lahkuda. Kuidas probleemi lahendada?
Me saime täpsustuse Ukraina konsulaadist Eestis, kus on öeldud, et „sünnijärgse Ukraina kodakondsuse saamise vormistamiseks isikule, kelle vanemad (üks neist) olid tema sünnihetkel Ukraina kodanikud, peab üks vanematest esitama järgmised dokumendid:
- a) avalduse isikule sünnijärgse Ukraina kodakondsuse saamise vormistamiseks;
- b) isiku sünnitunnistuse koopia (koos tõlkega ukraina keelde, mis on sätestatud korras kinnitatud);
- c) Ukraina kodaniku passi või muu ette nähtud dokumendi koopia, mis kinnitab isiku ühe vanema Ukraina kodanikuks olemise fakti isiku sünnihetkel”.
Nagu te näete, lapsele kodakondsuse vormistamiseks ei nõuta isa juuresolekut, vaja on üksnes tema passi koopiat.
Samuti tasub meeles pidada, et saab pöörduda kohtusse, kinnitamaks teie hooldeõigust lapse suhtes eluliselt oluliste küsimuste otsustamiseks seoses sellega, et isa ei osale oma lapse kasvatamisel.
Me oleme noor perekond. Mina elan siin, naine Moskvas. Mul on alaline elamisluba Eestis, elamispind, kuid takistuseks on ametliku sissetuleku puudumine. Ametlikult ei tööta ma kusagil, mingeid toetusi samuti ei saa. Võib-olla aitavad mind vanemad, mis vahet siin on? Kuidas tuua naine Tallinna, et ta ei peaks siin viisaga käima?
Sissetuleku tõendamine on niisuguses olukorras tõepoolest oluline.
Kui teil pole viimase kuue kuu jooksul olnud ametlikku sissetulekut, püüdke siiski leida ametlik töö, teatage sellest Politsei-ja piirivalveametisse, kirjeldades täpselt, mida kõike te teete selleks, et kindlustada oma peret Eestis.
Tuleb aga arvestada, et oluline on pere kogusissetulek. See tähendab, et kui teie naisel on ametlik sissetulek, olgu või Venemaal, ja legaase sissetuleku summa on vastavuses Eesti seadusandluse nõuetega, siis ei peaks elamisloa vormistamisega probleeme olema. Legaalse sissetuleku hulka kuuluvad: seaduslikult saadud palk, vanemahüvitis, töötushüvitis, seaduslikust ettevõtlusest või omandi eest saadud tulu, pension, stipendium, alimendid, välisriigi toetused.
Dokumendid võib ta sisse anda Moskvas Eesti konsulaadis, elamisloa aga saada Tallinnas, kuhu ta sõidab viisa alusel.
Mul on Vene kodakondsus ja kaks alaealist last. Kui nad sündisid, siis ei olnud ma nende emaga ametlikult abielus, lapsed kirjutati ema nimele, emal on hall pass. Lapsed said Eesti kodakondsuse. Hiljem me läbisime isaduse tuvastamise protseduuri, lapsed said minu perekonnanime. Nüüd tahan ma, et nad saaksid teise, Vene kodakondsuse. Kas meie seadus lubab seda?
Laste sünnihetkel ühel vanemal ei olnud kodakondsust, teine vanem oli tuvastamata. See tähendab, et neil pole õigust sünnijärgsele Vene kodakondsusele. Kõnealusel juhul on selleks, et lapsed saaksid Vene kodakondsuse, nõutav keeldumine Eesti kodakondsusest.
Möödunud aasta suvel sain meiliga kirja Politsei- ja piirivalveametist, kus öeldakse, et ma pean loobuma Vene kodakondsusest, vastasel korral jäetakse mind ilma Eesti kodakondsusest. See tähendab, et tuleb teha valik. Ma vastasin, et tegin selle juba 1994. aastal, õppides selgeks riigikeele ja tehes ära eksami. Elan Eestis üle 40 aasta, mul on siin kinnisvara. Vene passi sain välispassina, sest vajasin 1991. aastal dokumenti, kuhu kanda Soome viisa. Ma ületasin sellega piiri, ei tehtud ainsatki märkust, mis andis aluse eeldada, et ma ei riku Eesti seadust, ja Vene kodanikuna registreerida ettevõtte Venemaal. Nüüd olen ma äkki seaduserikkuja. Kas see nõue on ikka seaduslik?
Te saite Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ja kui selleks on alust (näiteks Vene kodakondsus), siis võib teilt selle ära võtta. Teil oli ju siiani seadusevastaselt kaks passi, mis sai alles hiljuti ilmsiks.
Kui te soovite säilitada Vene kodakondsust, siis tuleb teil loobuda Eesti kodakondsusest ja võimalikult ruttu taotleda ajutist elamisluba Eestis, et teil oleks igal ajal ligipääs oma kinnisvarale.
Järgmisel korral vastavad juristid võlgadega seotud küsimustele.
Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik